← Eesti

2-18-133752/5

Obsah (12)§ 162§ 468§ 163§ 177§ 394§ 187§ 407§ 367§ 174§ 175§ 138§ 144

2-18-133752 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2019.a Pärnu, kirjalik menetlus Tsiviilasja n

§ 162lg.1, § 165 lg 3, § 367, § 407 lg.1, § 415, § 422 1.

Rahuldada Omega Invest OÜ hagi K.I. vastu õiguslikult põhjendatud ulatuses.

  1. Välja mõista kostja K.I.’lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Omega Invest OÜ (registrikood 10866568) kasuks OÜ-ga Omaraha 30.01.2017 sõlmitud laenulepingust nr S17639972, 20.06.2017 laenulepingust nr S171073712 ning 06.11.2017 ja 28.11.2017 nõude loovutamistest tulenevalt võlgnevus summas 741,95 € (seitsesada nelikümmend üks eurot ja 95 senti, so põhivõlg 464,29 €, intress 102,47 €, viivis seisuga 08.04.2019 summas 135,19 € ja võla sissenõudmise kulu 40 € ) ning edasine viivis Võlaõigussaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt alates 09.04.2019 kuni põhivõla tasumiseni.
  2. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele (alus

§ 468lg.1 p.2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 4. Jätta hageja menetluskulud 92,52 % ulatuses kostja K.I. kanda ja 7,48 % ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. (alus:

§ 163lg 1 ja § 174).

5. Välja mõista K.I.’lt Omega Invest OÜ kasuks riigilõivu ja õigusabikulude katteks menetluskulud summas 371,01 eurot (kolmsada seitsekümmend üks eurot ja 01 senti). 1

(3)2-18-133752 6. Väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda Omega Invest OÜ kasuks menetluskuludelt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Eeltoodule vastav, otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00 % aastas) (

§ 177lg 4).

Edasikaebamise kord Kostja võib kaja avalduse menetluse taastamiseks esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. –

§ 187lg.

6. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud, kostjale on hagimaterjalid posti teel 11.05.2019 väljastusteate alusel edastamisega kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Hageja nõue on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel. Kostja ei ole täitnud Omaraha OÜ vahendusel 30.01.2017 ja 20.06.2017 sõlmitud laenulepingtest tulenevaid rahalisi kohustusi ning nõuded on loovutatud hagejale. Hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist, VÕS § 94 alusel intressi ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt laenulepingutest tulenevalt põhivõlg 464,29 eurot, intress 102,47 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 135,19 eurot. Lisaks tuleb kostjalt (kuna hageja on oma nõude

§ 367

kohaselt sellisena esitanud) välja mõista viivis arvestatuna võla põhiosalt alates hagiavalduse esitamisest 09.04.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras hageja Omega Invest OÜ kasuks. 2

(3)2-18-133752 Õiguslikult ei ole põhjendatud täielikult rahuldada hageja poolt tarbijast kostja vastu esitatud nõuet võla sissenõudmisega seotud kulude saamiseks kahjuna summas 100 eurot, mis on kohtu arvates VÕS § 113 lg 5 mõttes ebamõistlikult suur, arvestades, et hageja nõuab ka viivist vähemalt 135,19 eurot (koos jooksva viivisega veel enam), samuti arvestades, et hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt on lepingu S171073712 katteks tasutud 758,59 eurost hageja juba arvestanud 50,00 eurot sissenõudekulude katteks. Alates 01.10.2015 kehtiva VÕS § 1132 lg 1 ja 2 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot, pärast lepingu lõppemist võib, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot, nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. VÕS § 1132 lg 4 kohaselt, kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud võla sissenõudmisega seotud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud hüvitise määra, sealhulgas kohtutäituri seaduse §-s 48 sätestatud juhul, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude hüvitise määra ületava kahju hüvitamist üksnes erandlikel asjaoludel, eelkõige kui sissenõudmistoimingud on olnud erakordselt keerukad. Selliseid keerukaid asjaolusid hageja esile toonud ei ole, ebaveenev on ka vaidlusaluse võlanõude loovutamise teel omandanud hageja väide, et võlgade sissenõudmine ei ole tema põhitegevus (äriregistri andmetel hageja poolt 2017.a majandusaasta aruandes näidatud põhitegevusalaks on inkassoteenus ja krediiditeenus). Seega peab kohus võlanõude suurust (põhivõlg, intress ja viivis kokku 701,95 €) arvestades võimalikuks rahuldada hageja esitatud võla sissenõudmisega seotud kulude nõude 40 € ulatuses. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 741,95 € ja lisanduv viivis. Menetluskulud

§ 163

lg 1 kohaselt peab kohus hagi osalise rahuldamise korral otsustama, kas pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades või jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätab menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul rahuldab kohus hagi osaliselt, so 92,52 % ((741,95 x 100) : 801,95) ulatuses. Kohus leiab, et mõistlik on jaotada menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk kostja kanda jätta 92,52 % menetluskuludest ja hageja enda kanda jätta 7,48 % menetluskuludest. Vastavalt

§ 174

lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt

§ 175

lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

§ 138

lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib

§ 144

ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Hageja taotleb hagiavalduses hüvitada menetluskuludena hagiavalduse eest tasutud riigilõivu 175 € ja õigusabiteenuse kulud 270 €. 3

(3)2-18-133752 Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on osaliselt põhjendatud. Kostjalt kuulub hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 175 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Kulutus lepingulise esindaja õigusabile on põhjendatud 226 euro ulatuses. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse lõpus menetluskulude nimekirja lepingulise esindaja kulude kohta summas 270 eurot (3 tundi tasumääraga 90€/tund), mis ei ole haginõude suurust ning asja iseloomu silmas pidades kohtu hinnangul vajalik ega põhjendatud. Arvestades asjaolusid, et õigusabi oli vajalik üksnes hagiavalduse koostamiseks, tegemist ei ole keeruka asjaga ning asi lahenes tagaseljaotsusega, on kohtu hinnangul antud asjas mõistlik ja põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale ca 25 % hagihinnast (904,15 eurot) s.o. 226 eurot. Kokku moodustavad hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 401 eurot (riigilõiv 175 € + lepingulise esindaja kulud 226 €). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele vajalikest menetluskuludest, 401 eurost 92,52 % ehk 371,01 eurot.

§ 177

lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 4

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.