Obsah (8)
§ 436§ 438§ 162§ 177§ 138§ 144§ 175§ 174KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 29. november 2019, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei
) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.
§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
Vastavalt
§ 438lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis 3
(6)Tsiviilasi nr 2-19-4086 asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
- Hageja nõue on esitatud asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 alusel. AÕS § 80 lg 1 järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama sätte lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta (nt 20.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-6563, p 23, 17.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-178-14, p 11), et AÕS § 80 lg 1 sätestatud nõude eeldusena tuleb hagejal tõendada, et ta on vaidlusaluste asja omanik ja et kostja valdab seda asja ilma õigusliku aluseta.
- Käesolevas asjas puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: - 8.04.2012 hageja ja kostja abiellusid, abiellumisavalduses märkisid pooled, et nad soovivad nendevahelisele abielulisele varasuhtele kohaldada varalahususe regulatsiooni (sõiduk on ostetud abielu aja jooksul) ning poolte abielu on lahutatud. Kohus märgib, et varalahususe korral on abikaasad varalistes suhetes isikud, kes ei ole teineteisega abielus (perekonnaseaduse § 58). Seega on välistatud, et ühe abikaasa poolt abielu kestel omandatud varale saaks teisel abikaasal olla omandiõigusel põhinevat nõuet; - 23.11.2017 omandatud sõiduauto Xxxx xxxxxxx (VIN kood XXXXXXXXXXXXXXXXX, registreerimismärk xxx xxx) on registreeritud Maanteeametis hageja nimele, müügilepingu järgi (I kd tl 9) on ostjaks hageja; - 06.05.2018 võttis kostja sõiduki enda valdusesse; - hageja on pärast kostja poolt sõiduki enda valdusesse võtmist korduvalt (18.05.2018, 28.05.2018 suhtlusportaalis ja 07.02.2019 e-kirjaga) soovinud sõiduki tagastamist, viimase nõudega märkis hageja, et võib pöörduda kohtusse; - sõiduk on hetkel Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa käes hoiul.
- 30.09.2019 esitatud vastuses (II kd tl 40) on kostja märkinud, ei vaidle peale LHV konto väljavõtete (perioodi 09.02.2017-24.11.2017 kohta) saamist hagile vastu ning märgib, et on nõus sõiduki tagastamisega hagejale. Kostja seisukoht on vaid, et valdus ei olnud kunagi ebaseaduslik ning registreerimistunnistuse kohaselt oli kostjal õigus sõidukit kasutada (II kd tl 59). Esitatud tõenditest nähtub, et sõiduki omanikuks on liiklusregistrisse kantud hageja ning 28.11.2017 väljastatud sõiduki registreerimistunnistusel oli märgitud kasutajaks ka kostja. 28.05.2018 väljastatud registreerimistunnistusel aga kostjat sõiduki kasutajaks märgitud ei ole. Kohus selgitab, et liiklusregistrisse kantud andmed näitavad sõiduki omaniku tahet lubada sõidukit kasutada kasutajana märgitud isikul. Kui omaniku tahe kasutaja osas muutub, siis on mõistlik, et omanik kustutab vastava kande registris (mida hageja pärast lahkuminekut ka tegi). Samas omavad liiklusregistri andmed üksnes informatiivset tähendust, mistõttu võib registrisse kantud isikul puududa õigus sõidukit omaniku seisukohalt vaadates kasutada vaatamata sellele, et tema õiguse kohta registrisse tehtud kanne on kehtiv. Sõiduki kui vallasasja kasutamine eeldab omaniku ja valdaja vastavat kokkulepet Kuna hageja on sõiduki registreerimistunnistuselt kostja kasutajana eemaldanud, tuleb juba sellest järeldada, et kostja valdas sõidukit hageja tahte vastaselt ning vaatamata hageja nõudmistele sõidukit hageja valdusesse ei tagastanud. Kohus märgib, et isegi kui sõiduki registreerimistunnistusel oleks tänase päevani märgitud kostja sõiduki kasutajana, siis tulenevalt eelpooltoodust ei välista antud kanne seda, et hageja ei võiks kostjal sõiduki kasutamist keelata. Tulenevalt eelpooltoodust leiab kohus, et AÕS § 80 lg 1 sätestatud eeldused on täidetud, hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja ei ole tõendanud temal õigusliku aluse olemasolu sõiduki valdamiseks vähemalt pärast hageja poolt temale 18.05.2018 esimese nõude esitamist (kohtusse pöördus hageja alles käesoleva aasta märtsikuus).
- Menetluskulud tuleb
§ 162
lg 1 alusel jätta hagi rahuldamise korral kostja kanda.
§ 177lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks 4
(6)Tsiviilasi nr 2-19-4086 kohtuotsuses.
§ 138
lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib
§ 144
ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
- Hageja on 08.11.2019 esitanud oma menetluskulude nimekirja ja palub välja mõista kostjat esindanud advokaadi abi eest 12 tunni ja 30 minuti ulatuses 1625 eurot, tunnihinnaks on 130 eurot. Hageja on füüsiline isik, kes ei ole käibemaksukohustuslased, mistõttu taotleb hageja õigusabikulude kindlaksmääramist koos käibemaksuga. Lisaks palub hageja välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 600 eurot ning kohtutäituri tasu 110.40 eurot.
- Kostja ei esita sisulisi vastuväiteid hageja menetluskuludele, viidates üksnes, et hageja menetluskulud on ebamõistlikult kõrged ning palub kohtul hinnata menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. 20.
§ 175
lg 1 alusel mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt need kulud kandma. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. 21. Kohus leiab, et tasutud riigilõiv 600 eurot ning hagi tagamise määruse täitmisel tasutud kohtutäituri tasu 110.40 eurot, kokku 710.40 eurot on asjas vajalik ja põhjendatud, ilma nimetatud kulutusteta ei saanuks asja menetleda ega hagi tagamise määrust täita. Kulutus lepingulise esindaja õigusabile on põhjendatud 975 euro (lisandub käibemaks) euro ulatuses. Hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 12 tundi ja 30 minutit ei ole kohtu hinnangul selle asja sisu ja mahtu arvestades põhjendatud. Kohus märgib hageja esindaja tööajaarvestuse osas järgmist: - Nõupidamine kliendiga, e-kirja vahetus kohtuga (toimikust nähtuvalt palutakse ligipääsu e-toimikule) 1 tund ja 14 minutit, e-toimiku materjalidega tutvumine, e-kirja vahetus kliendiga 1 tund ja 11 minutit. Kohus leiab, et antud menetlustoiminguteks kulub kokku maksimaalselt 1 tund ja 30 minutit, kuna menetlus oli alles algusjärgus ning e-toimikus dokumente, millega tutvuda, vähe. E-kirjade osas võtab kohus ühtse seisukoha allpool ega analüüsi neid iga menetlustoimingu juures eraldi. - Kostja vastusega tutvumine, e-kirjavahetus vastaspoole, täituri ja kliendiga 37 minutit ning e-kirja vahetus kliendiga ja vastaspoolega, täitemenetluse avalduse koostamine seoses hagi tagamisega 25 minutit. Kohus leiab, et kokku kostja vastusega tutvumise ja täitemenetluse avalduse koostamiseks on mõistlik kulu 30 minutit, kuna täitemenetluse algatamiseks on vaja täita blankett, mitte ei ole seda vaja esindajal koostada. - Kohtule seisukoha koostamine 28 minutit, kohtutäituri teate ja kohtukutsega tutvumine, e-kirjavahetus kliendiga 20 minutit, telefonivestlus kliendiga, e-kirja vahetus täituriga 16 minutit. Mõistlik ajakulu antud toiminguteks kokku on kohtu hinnangul 30 minutit, arvestades juba seisukoha sisu ja pikkust ning asjaolu, et enamjaolt on eelpool toodud toimingud siiski tehnilised. - Hagist loobumise taotluse koostamine ja hagi tagamise tühistamise taotlus (pooleli) 1 tund ja 13 minutit, taotluse täiendamine, e-kirja vahetus kliendiga 17 minutit, taotluse täiendamine, e-kirja vahetus kliendiga 14 minutit. Kokku antud toimingute mõistlik ajakulu on kohtu hinnangul 1 tund. - Kohtu kirjaga tutvumine, e-kirjavahetus kliendiga 7 minutit, e-kirjavahetus kliendiga, vastaspoole seisukohaga tutvumine 25 minutit, e-kirjavahetus kliendiga 15 minutit. 5
(6)Tsiviilasi nr 2-19-4086 Antud menetlustoiminguteks kokku on mõistlik ajakulu kohtu hinnangul 30 minutit, kuna enamjaolt on eelpool toodud toimingud siiski tehnilised. - Kohtuistungiks ettevalmistumine, nõupidamine kliendiga enne ja pärast istungit, istungil osalemine 3 tundi ja 20 minutit. Protokollist nähtuvalt kestis istung kokku pea 1 tund (protokolli kohaselt algas 11.08, lõppes 11.58). Samas jääb arusaamatuks 2 tundi ja 20 minutit ajakulu istungiks ettevalmistamisele ning kliendiga nõupidamine ennem ja pärast istungit. Nimelt on nähtuvalt esitatust esindaja olnud e-kirja vahetuses kliendiga ka päev ennem istungit. Seega leiab kohus, et antud ajakulu on ülepaisutatud ning põhjendatud ajakuluks eelpool toimingute eest on kokku 2 tundi ja 30 minutit. - LHV vastusega tutvumine, pangakonto väljavõtte analüüsimine, e-kirjavahetus kliendiga 14 minutit, vastaspoole seisukohaga ja kohtu kirjaga tutvumine, kohtule seisukoha koostamine, e-kirjavahetus vastaspoolega 18 minutit, kohtumäärusega tutvumine, e-kirjavahetus kliendiga 17 minutit, e-kirjavahetus kliendiga, kompromissettepaneku koostamine 13 minutit, e-kirjavahetus kliendiga, kliendi saadetud lisatõenditega tutvumine 10 minutit, e-kirjavahetus kliendiga 6 minutit, ekirjavahetus vastaspoolega 2 minutit. Arvestades, et enamus toimingud on taas tehnilised siis kokku eelpool toodud toimingute ajakulu on kohtu hinnangul maksimaalselt 30 minutit. - Kohtule seisukoha koostamine, e-kirjavahetus kliendiga 48 minutit. Kohus selgitab, et viidatud menetlusdokument sisaldab ka menetluskulude nimekirja, mille koostamise kulu Riigikohtu seisukoha järgi teise poole poolt hüvitamisele ei kuulu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-37-15, punkt 9). Arvestades eelnevat, on põhjendatud ajakulu 30 minutit kõnealuse menetlusdokumendi koostamiseks. Kohus peab vajalikuks märkida, et e-kirjade saatmine, kohtukutsega tutvumine, kohtutäituri teatega tutvumine vms on tegemist enam jaolt tehniliste toimingutega, mille aeg ja tunni hind ei ole võrdsed sisulise asjaolude kirjeldust ja õiguslikku põhjendust nõudvate dokumentide koostamiseks. 22. Tulenevalt eelpool toodust leiab kohus, et hageja esitatud toimingute põhjendatud kuluks on kohtu hinnangul kokku 7 tundi ja 30 minutit ehk 975 eurot, millele lisandub käibemaks 195 eurot, kokku 1170 eurot. Hageja on
§ 174
lg 10 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning soovib menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist. Kokku tuleb menetluskuludena kostjalt seega välja mõista 1880.40 eurot. 23. Vastavalt
§ 177
lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise taotluse esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 6
(6)