KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-19-4029 Määruse tegemise aeg ja koht 06. mai 2019, Pärnu Tsiviilasi T. H., T. H. ja T.

§ 433lg 1, § 661 lg 1 ja 2).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 14). ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pärnu Maakohtu menetluses on T. H., T. H. ja T. H. hagiavaldus M. H. vastu elatise nõudes. 02.05.2019 esitas kostja lepinguline esindaja kohtule hagejate seadusliku esindaja ja kostja poolt 02.05.2019 allkirjastatud kompromissi ja taotluse menetluse lõpetamiseks. Kompromissi kohaselt M. H. maksab T. H. ja T. H. ülalpidamiseks alates 01.05.2019 kummalegi 100 eurot kuus kuni nende täisealiseks saamiseni. T. H. loobub oma nõudest elatise saamiseks M. H. vastu ja B. H. ei esita nõuet elatise saamiseks A. M. vastu. M. H. tasub elatise T. H. ja T. H. seadusliku esindaja A. M. arvelduskontole EExxx Swedbank AS-is iga jooksva kuu 10. kuupäevaks, märkides selgitusse "T. ja T. elatis." Poolte kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled paluvad lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-4029. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud

§ 432

sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, st et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hagejad uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlusosalised kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadustega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Menetlusosalised ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtuistungi pidamist ja paluvad kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Kui pooled vabatahtlikult kompromissi, mis kinnitatakse kohtumäärusega, ei täida, kuulub jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad pooltel endi kanda. Kohus leiab, et kompromiss on alaealiste laste huvides, seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus teeb kõiki alaealistesse lastesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, mistõttu iseenesest elatise nõudest loobumine või tulevikus sellise nõude esitamise välistamine ei pruugi olla alaealise lapse huvides. Seetõttu kohus peab vajalikuks 2

) § 561 lg 1 esimene lause sätestab, et last puudutavas menetluses peab kohus nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama.

§ 477

lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda. Seetõttu kohus täiendavalt kulusid ei jaota ega määra kindlaks hüvitatavate kulude suurust. /Allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik 3