← Eesti

2-18-128679/12

Obsah (17)§ 407§ 468§ 415§ 416§ 394§ 442§ 420§ 178§ 187§ 444§ 367§ 174§ 138§ 175§ 144§ 163§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2019, Pärnu Tsiviilasja number 2-18-128679 Tsiviilasi A.-R

§ 407lg 3) RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

  1. Välja mõista H. L.lt A.-R. L. kasuks 01.03.2017 H. L. ja A.-R. L. vahel sõlmitud laenulepingust tulenev põhivõlg 1500,00 eurot, intress 63,95 eurot (periood 01.03.2017 – 24.03.2018) ja sissenõutavaks muutunud viivis 109,15 eurot (periood 25.04.2018 – 22.03.2019), kokku 1673,10 eurot.
  2. Välja mõista H. L.lt A.-R. L. kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 1500,00 eurot) alates 22.03.2019 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
  3. Jätta menetluskulud H. L. kanda.
  4. Määrata A.-R. L. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 537 eurot (millest 225 eurot on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 312 eurot lepingulise esindaja tasu) millest 535,44 eurot mõista H. L.lt A.-R. L. kasuks välja.
  5. Väljamõistetud menetluskuludelt on H. L. kohustatud tasuma A.-R. L.le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
  6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ Tsiviilasi nr 2-18-128679 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (

§ 415

lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (

§ 415

lg 1 p 2), tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (

§ 416

lg 2), sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank ASs, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine

§ 442lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31.

oktoobri

  1. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-113-12, p 9; Riigikohtu
  2. mai
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (

§ 420lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD 1. A.-R. L. esitas 10.11.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult H. L.lt 1667,02 euro saamiseks. Kohus edastas võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik H. L. esitas vastuväite. 14.03.2019 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 14.03.2019 jättis kohus hagiavalduse käiguta ja tegi hagejale ettepaneku esitada oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu. 2

(5)Tsiviilasi nr 2-18-128679
  1. A.-R. L. esitas 22.03.2019 hagiavalduse H. L. vastu võlgnevuse põhinõudes 1500,00 euro, sissenõutavaks muutunud intressi (4 % aastas) perioodi eest 01.03.2017 kuni 24.03.2018 summas 68,88 eurot, sissenõudekulu 40 euro, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi eest 24.04.2018 – 22.03.2019 summas 109,48 eurot ja viivise alates 22.03.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti palus hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja 27.03.2019 loobus sissenõudmiskulude hüvitamise nõudest.
  2. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja leppisid 2016a. novembris kokku, et 2017a. jaanuarist tasub kostja hagejale igakuiselt 100 eurot kuni on tasutud 1500 eurot, hüvitamaks hageja xxx xx korteri sisustusele tekitatud kahju. Tegemist oli kompromissiga, kuna hageja oli nõus vähendama oma nõuet ja andma kostjale tema soovidele vastava tähtaja. Kui 2017a. jaanuaris ei laekunud 100 eurot hageja pangakontole, siis 04.02.
  3. a. tegi hageja ettepaneku laenulepingu sõlmimiseks. 01.03.2017 allkirjastasid pooled kahju hüvitamise kokkuleppe laenulepinguna, mille kohaselt kohustus kostja tagastama hagejale 1500 eurot alates 15.03.2017 igakuselt 100 eurot kuni laenu täieliku tagastamiseni hiljemalt 15.06.
  4. Laenusummalt arvestatakse intessi 4 % aastas, mis kuulus tasumisele viimase laenumaksega. Kostja ei tagastanud hagejale laenu ning hageja ütles 01.03.2017 laenulepingu üles ja nõudis kostjalt laenu summas 1500 eurot kohest tasumist. Pooled on kokku leppinud, et 01.03.2017 sõlmitud laenuleping annab iseseisva nõudealuse (konstitutiivne võlatunnistus). Kostja hagejale laenu tasunud ei ole.
  5. Pärnu Maakohus võttis 29.03.2019 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte 04.04.2019, seega kostjale vastamiseks määratud 28päevane tähtaeg lõppes 18.04.2019 kell 24:
  6. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
  7. 03.05.2019 edastas hageja kohtu nõudel menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja menetluskuludeks on riigilõiv 225 eurot ja lepingulise esindaja kulud 390 eurot. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud seoses kohtumenetlusega ning hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi. Kostjale toimetati menetluskulude nimekiri kätte 09.05.
  8. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastu vaielnud. KOHTU PÕHJENDUSED
  9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

§ 444

lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. 7.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus

§ 407

lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud. 8. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (

§ 407lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14). 3

(5)Tsiviilasi nr 2-18-128679 Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17). 9. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt

§ 407

lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. 10. Kostja ei ole täitnud hagejaga 01.03.2017 sõlmitud laenulepingust tulenevat rahalist kohustust kohaselt. Hagejal on õigus VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja

§ 367

alusel nõuda lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmist kui ka viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. 11. Hageja nõuab hagejalt sissenõutavaks muutunud intressi (4 % aastas) perioodi eest 01.03.2017 kuni 24.03.2018 summas 68,88 eurot. Kohtu hinnangul on nõutav intressisumma arvestatud valesti. Hageja poolt märgitud perioodil on 389 päeva mitte 419 päeva, mistõttu on intressisumma 63,95 eurot. 12.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse.

§ 138

lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 175

lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. 13. Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 390 eurot.

§ 144p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks lepingulise esindaja kulud.

Menetluskulude nimekirjale lisatud 22.03.2019 arve nr 390301 kohaselt on hageja poolt esindajale makstud tasu 390,00 eurot (sh käibemaks) ning esindaja on osutanud teenust 100 eur/h millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,25 tundi on selles asjas põhjendatud ja vajalik. Samas kohus leiab, et hagejaga mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis, millele lisandub käibemaks on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt

§ 174

lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 312 eurot (3,25 h x 80 € + 20% käibemaks). 14.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 99,71 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 535,44 eurot kostja kanda ja 4

(5)Tsiviilasi nr 2-18-128679 1,56 eurot hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud. 15.

§ 177

lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.