Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank, märkides selgitusse isiku, kelle eest makse tehakse, kohtuasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetlus 22.02.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt, millel hagejad kõrvaldasid puudused 15.03.2019, nõuavad hagejad kostjalt elatist alates 01.03.2019 seadusega sätestatud minimaalmääras, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so 270 eurot lapse kohta. Kostja ei ela hagejatega koos alates novembrist 2018 ega ole täitnud osaliselt laste vanemate vahel sõlmitud kokkulepet elatise maksmise ja muude kulude tasumiseks. Regulaarselt ja piisavas ulatuses elatise maksmata jätmisega on kostja rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust. Lisaks paluvad hagejad kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt elatis 1470 eurot alates detsember 2018 kuni veebruar 2019, arvestades kostja poolt nimetatud perioodil tehtud makseid, mille kohta on hagejad esitanud ka arvestuskäigu. Kohus määras kostjale tähtaja hagiavaldusele vastamiseks ja hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult.
lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja on hagimaterjalid kätte saanud, kuid ei ole hagile vastanud, 2 2-19-2897 lahendab kohus tulenevalt
lg-st 1 asja tagaseljaotsusega.
Õiguslikud alused ja kohtu järeldus Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-st 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. PKS § 108 annab õiguse nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist. Hagi on kohtule esitatud 22.02.2019 ning hagejad on nõudnud elatist ka tagasiulatuvalt perioodi 01.12.2018 kuni 28.02.2019 eest kokku summas 1470 eurot. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et
lg 1 kohaselt loetakse kostja poolt omaksvõetuks hagiavalduses esitatud hagejate faktilised väited selle kohta, et kostja laste isana ei ole maksnud laste ülalpidamiseks elatist vabatahtlikult, on hagejate nõue elatise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Ka vastab nõutud elatise suurus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise igakuisele alammäärale.
Seega jäävad kostja kanda hagejate lepingulise esindaja õigusabikulud. Kohus hindab põhjendatuks hageja esindaja õigusabikulud ajakulu 3 tunni ulatuses tunni hinnaga 54 eurot ning seega kuulub kostjalt väljamõistmisele 162 eurot. Muid menetluskulusid ei ole, kuna riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise ja selle muutmise hagis. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.