← Eesti

2-19-2424/30

Obsah (5)§ 137§ 118§ 116§ 119§ 138

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tambet Grauberg Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30. aprill 2019. a, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantsele

§ 137

lg 1 alusel kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada on kummalgi hooldusõigust omaval vanemal õigus taotleda ühise hooldusõiguse lõpetamist ja talle ainuhooldusõiguse üleandmist. 2

(6)2-19-2424 Laste huvides on ainuhooldusõiguse andmine J.S.ile. Ema on lapsi kasvatanud ja lapsed on sünnist saati ema juures elanud. Lapsed on elanud koos emaga ka pärast seda, kui F.S. nende juurest lahkus. J.S. on vaieldamatult näidanud üles suuremat pühendumust laste eest hoolitsemisele. Laste huvides on eelkõige stabiilne ja vägivallavaba keskkond, milles ta on harjutud olema. Lapsed on harjunud elama koos emaga. Lastele tuleb tagada kvaliteetne ja stabiilne keskkond arenemiseks ja kasvamiseks. Antud juhul saab parima võimaliku keskkonna tagada lastele nende ema. 04.03.2019 võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse. 1.
  1. 01.04.2019 on kostja F.S. esitanud kohtule seisukoha, mille järgi kostja ei võta avalduses esitatud asjaolusid õigeks, v.a abielu lahutamise fakt juhul, kui hageja ei soovi teha pingutusi pere taasühendamiseks. Hageja väidab, et kostja näol on tegemist isikuga, kelle puudub kindel elu- ja töökoht, kes ei ole valmis laste kasvatamises osalema ning kelle puudub selleks nii tahe, kui ka vahendid. Selline väide on täielikult vale ning hageja poolt pahatahtlik. Kostja esitab kontoväljavõtte töötasu kohta, mis on makstud OÜ Pomarfin poolt perioodil märts 2018 kuni veebruar 2019, kokku 5791,41 eurot. Töökoht asus Pärnus ning olles sunnitud kodust lahkuma (28.12.2018) ja asuma elama Tallinna sõbra juurde, pidi kostja töökohast loobuma. Kostja töötamist OÜ-s Pomarfin kinnitab tööleping, mis on esitatud tõendina kohtule. Hageja väidab oma avalduses, et kostja on väga vägivaldne isik, kuid pole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis seda kinnitaks. Kostja kinnitab, et ei ole kunagi füüsilist vägivalda kasutanud. Vastupidi, hageja on olnud agressiivne ning kinnitab seda ka ise vestluses eestkoste asutusega (vt Pärnu LV arvamus kohtule 21.03.2019), st et oli joonud (26.12.2018) paar klaasi veini ning alustas tüli kostjaga. Kostja selgitab, et tüli tegelik põhjus oli selles, et ema tahtis last füüsiliselt karistada, kuid isa sekkus. Isa sekkumisest tekkis tüli vanemate vahel, ema ägestus ja nõudis isa lahkumist kodust. Kostja on tegelikult korduvalt laste kohta küsinud, kuid ei saa emalt selget vastust. Näiteks viimane päring laste kohta (27.03.19), jäi kostjale vastuseta. Kostja esitab kohtule lisas 8 kolm pilti lastega, mis nagu öeldud, peegeldavad hästi laste ja isa vahel olevat kiindumussuhet. Kusjuures hageja ise on kinnitanud lastele määratud esindajale, et isal ja lastel on omavahelised suhted head, aga suhted nende vahel (hageja ja kostja) on keerulised. Kostja selgitab, et varsti pärast teise lapse sündi (06.12.2018) hakkas hageja tegutsema küünetehnikuna ning just kostja oli see, kes hoidis ja tegeles kõigi lastega – mängis, tegi süüa, hoolitses, sh hageja tütrega. Kuna sageli võttis hageja kliente vastu nende kodus, siis kindlasti nad seda nägid ja võiksid kinnitada. Kostja võtab hagi õigeks abielu lahutamiseks ja palub jätta rahuldamata hageja avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks D.S. ja J.S.suhtes. 1.
  2. 21.03.2019 on eestkosteasutus Pärnu linn Pärnu Linnavalitsuse kaudu esitanud kohtule seisukoha, mille järgi on eestkosteasutus seisukohal, et J.S. avaldus, tema ja F.S. ühiste laste osas ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja avaldajale ainuhooldusõiguse andmiseks pigem ei ole kooskõlas laste huvidega ja palub taotlus sellisel kujul jätta rahuldamata. Eestkosteasutus toetab alaealiste laste J.S.ja xxxxxxxxxxx.a D.S. viibimiskohta ja haridust puudutavas otsustusõiguse üleandmist J.S.ile ning muus osas ühise hooldusõiguse jätkumist, kuna hooldusõiguse osaline lõpetamine vastab enam laste huvidele. Arvestades laste senist elukorraldust, isa riigikeele oskust ja laste huvisid on Pärnu linn jõudnud seisukohale, et enam on laste huvides hooldusõiguse osaline lõpetamine ja otsustusõiguse andmine viibimiskohta, haridust ja vajadusel ka tervist puudutavates küsimustes laste emale ning muus osas säiliks vanematel ühine hooldusõigus. Eestkosteasutuse esmane mulje on, et laste ema on isa suhtes võimupositsioonil ja püüab meest kontrollida läbi abielu, hirmutades maalt välja saatmisega kui nad lahutavad. Võimalik, et see nii ei ole. Jaanuaris 2019 andis mees naisele 300 eurot laste ülalpidamiseks, kuna tal enda sõnul rohkem ei olnud. Sellest võib järeldada, et suhtlemis- ja ülalpidamiskohustust on laste isa 3
(6)2-19-2424 lahkumineku järgselt realiseerinud oma võimete ja vahendite piires. Laste jaoks on olulised lähedased suhted oma mõlema vanemaga. Antud juhul kui hooldusõigus jääb emale ja mees peab lahkuma Xxxxxxxxxxxsse, siis see ei ole see kooskõlas laste huvidega. Ema hirmul, et mees lahkub lastega Xxxxxxxxxxxsse ning ta ei näe lapsi kunagi, võib samuti olla alust. Eestist laste isa välja saatmine on kindlasti vastuolus laste huvidega, sest siis oleks raskendatud lähedaste suhete hoidmine lastel isaga ning suhtlemiskohustuse realiseerimine isal lastega. Samuti on raskendatud

-st tulenevate õiguste ja kohustuste täitmine. 1.

  1. 25.03.2019 on laste esindaja RÕA korras vandeadvokaat Eve Grass esitanud seisukoha, mille järgi on esindaja seisukohal, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja J.S.ile laste hooldusõiguse täielik üleandmine ei ole põhjendatud. Esindaja leiab, et laste huvides on ühise hooldusõiguse lõpetamine laste viibimiskoha määramise osas ja see tuleks anda üle J.S.ile. Vestluste põhjal on esindaja seisukohal, et tegelikkuses on vanemate vahel tekkinud emotsionaalne konflikt omavaheliste suhete pinnalt, mitte lastega seonduvalt. Tegelikkuses ei ole laste hooldusõiguse teostamisel seni faktilises elus reaalseid probleeme ning lahkarvamusi tekkinud. Vanemate kooselu on purunenud hiljuti ning esmatähtis on see, et vanemad taastaksid esmajärjekorras omavahelised normaalsed suhted. Laste huvides on see, et vanemate vahelistes suhetes puuduksid pinged ning nad oleksid võimelised kujundama ühist seisukohta laste hooldamisel ja nende eest vastutamisel. Laste esindaja hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjendatud kogu laste hooldusõiguse lõpetamine ja selle üleandmine emale. Käesoleval hetkel saab asuda seisukohale, et isa soovib jätkuvalt laste hooldusõigust teostada ning ta on lastega hingeliselt seotud. Isa on ka avaldanud valmisolekut abielu päästmiseks ja seda eelkõige laste nimel. Ühise hooldusõiguse lõpetamisel tuleb ühist hooldusõigust muuta vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral laste suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral laste huvides parima lahenduse. Kuivõrd lapsed on peale vanemate abielu purunemist elanud enda emaga koos, on ema ja laste vaheline side ilmselgelt äärmiselt tugev. Isa väitel on tal lastega väga soe emotsionaalne suhe. Avaldaja kinnitas esindajale, et isaga kohtumistel ei ole lapsed mingilgi määral käitunud selliselt, et nad võõrastaksid enda isa või ei tahaks temaga koos olla. Eeltoodust järeldub, et laste ja isa vaheline side vaatamata asjolule, et lapsed on isaga kolme kuu jooksul saanud koos olla üksnes kaks korda, on samuti endiselt tugev. 1.
  2. 15.04.2019 toimunud kohtuistungil võttis kostja F.S. õigeks J.S. hagi abielu lahutamiseks. Pooled leidsid, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kohtuotsuse põhjendused
  3. Perekonnaseaduse (

) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus, kuulanud ära 15.04.2019 hageja J.S.u ja kostja F.S. seletused, leiab, et nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud, sest poolte kooselu on lõppenud. Kuivõrd pooled on väljendanud tahet poolte vahel sõlmitud abielu lahutamiseks ja nad elavad eraldi, leiab kohus, et poolte abielu jätkamine on võimatu ning abielu tuleb lahutada. Pooled elavad lahus ega soovi kooselu taastada. 3. Kohus olles tutvunud asja materjalidega, puudutatud isikute seisukohtadega ja kuulanud ära puudutatud isikute selgitused leiab, et J.S.i avaldus tuleb osaliselt rahuldada ning anda J.S.ule üle hooldusõigus alaealiste laste D.S. ja J.S.viibimiskohaga, haridusega ja tervishoiuga seonduvate valikute osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 2 kohaselt on vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita perekonnaasi. TsMS § 477 lg 1 järgi kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätet kohaselt, arvestades hagita asja kohta sätestatud erisusi. 4

(6)2-19-2424

§ 118

lg-st 1 ja § 143 lg-st 2 tuleneb, et ühist hooldusõigust omavad vanemad peavad ühe vanema lahuselu korral lapse heaolu silmas pidades leppima kokku, kuidas korraldada lapse elu pärast vanemate lahkuminekut parimal viisil, sh kuidas toimub hooldusõiguse teostamine lahuselu korral ning mil määral ja viisil osaleb lapse kasvatamises lapsest lahus elav vanem. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju (

§ 116

lg 2).

§ 119

sätestab, et kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi. J.S. ja F.S. kooselust on sündinud D.S. ja J.S.. Vanematel on ühine hooldusõigus. J.S. ja F.S. elavad 2018. aastast lahus ning juba kooselamise ajal oli vanematel olulisi erimeelsusi laste kasvatamise küsimustes. Kohus 30.05.2017.a istungil kuulas J.S.i ja F.S. isiklikult ära. Alaealiste laste D.S. ja J.S.ärakuulamist kohus vajalikuks ei pidanud, kuna alaealised on menetluse toimumise ajal vastavalt 1-ja 3-aastased. F.S. kinnitas istungil, et nõustub avaldusega osas, millega lapse ema otsustab elukoha küsimused iseseisvalt. Puudutatud isikute elukohajärgne kohalik omavalitsus toetas osaliselt J.S. avaldust nii kirjalikes seisukohtades kui ka kohtuistungil. Alaealiste laste esindaja jäi samuti seisukohale, et laste huvides on avalduse rahuldamine osaliselt selliselt, et elu- ja viibimiskoha osas. Kohus leiab, et avaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb ka osaliselt rahuldada. Kohus lahendab lapsesse puutuvaid asju, lähtudes eelkõige lapse huvidest. Kohus leiab, et laste ühine hooldusõigus tuleb lõpetada osaliselt, sest laste vanemad ei suuda omavaheliste erimeelsuste tõttu saavutada kokkuleppeid laste kasvatamise küsimustes. Vaidlust ei ole asjas selles, et pärast seda, kui F.S. avaldajast lahku kolis on olnud suured raskused ühiste kokkulepete sõlmimisel. Avaldajal J.S.il ei ole alati olnud võimalik laste isaga F.S.ga kontakti saada. Samuti on kohtule esitatud SMS-de väljatrükid, millest nähtub, et laste isa küsimused laste kohta on jäänud ema poolt vastamata. Seega on leidnud tõendamist, et laste vanemad ei ole võimelised ühist hooldusõigust teostama (

§ 137lg 1).

Võttes arvesse, et F.S. elab teises Eesti linnas ning sisuliselt on J.S.i pärast tema ja F.S. lahkuminekut D.S. ja J.S.viibimiskoha, hariduse ja tervisega seotud küsimusi otsustanud üksinda, seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud, et J.S.i hooldusõigus nimetatud küsimustes ka õiguslikult vormistada. Laste elu- ja viibimiskoha küsimuses ei ole pooltel vaidlust, et laste emal on selles osas ainuhooldusõigus. Kohus ei nõustu laste esindaja arvamusega, et elukoha osas peaks hooldusõigus olema määratletud Eesti Vabariigiga, sest sellisel juhul võib tekkida probleeme laste ajutisel viibimisel, nt reisides, siis ei ole enam selge, kas hooldusõigust teostab üks vanem või mõlemad korraga. Taolise olukorra vältimiseks tuleb laste viibimis- ja elukoha otsustusõigus jätta laste emale. Kohus jätab ülejäänud osas mõlemale vanemale ühise hooldusõiguse, sest see on laste huvides. Kohtu järeldust ei muuda avaldaja seisukoht, et laste isa on tema suhtes vägivaldselt käitunud, sest laste suhtes ei ole kohtul teada, et nad oleksid oma isa käitumise tõttu kannatanud.

§ 137

lg 3 järgi ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Kohus nõustub laste isaga F.S.ga, et tal on vaimne ja majanduslik valmisolek lapse eest hoolitseda, mida tõendavad kohtule esitatud üürileping eluaseme olemasolu kohta ja tööleping, millega leiab kinnitust asjaolu, et laste isal on püsiv sissetulek. Sissetulek ca 600€ kuus laekub 5

(6)2-19-2424 konto väljavõtte järgi F.S. pangakontole, millest ta on võimeline kandma igakuised kulud ja toetama lapse ema materiaalselt. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et laste isa ei ole andnud regulaarset sissetulekut, kuid see on põhjendatav asjaoluga, et ta oli ajutiselt töötu. Nii eestkosteasutuse kui ka laste esindaja seisukoha järgi on lastel tugev side oma isaga ja väljendavad alati valmisoleku viimasega kohtuma. Kohtule esitatud fotodelt nähtub samuti, et lapsed on isaga koos olles rõõmsameelsed ja veedavad aega sundimatus õhkkonnas. Nimetatud asjaolud kinnitavad tõika, et laste isa on lastega hingeliselt seotud. Kohus leiab aga, et hariduse ja tervisega seotud küsimustes tuleb samuti laste emale J.S.ule hooldusõigus üle anda. F.S. elab lastest alaliselt lahus, mistõttu kohus nõustub avaldajaga, et haridust ja tervist puudutavates küsimustes ei saa laste isa hakkama, sest tal ei ole selleks piisavalt vajalikke võimeid ja oskuseid. F.S. ei valda eesti ega vene keelt, samuti ei ole ta elanud Eestis nii kaua, et tal oleks kujunenud arusaamine valikutest, mis tuleb teha laste haridusteed või tervist puudutavates küsimustes. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjendatud J.S.i hooldusõiguse täielikult üleandmine, kuna avalduses ega isikute ärakuulamisel ei ole kohtule esitatud asjaolusid, mille alusel kohus peaks lõpetama ühise varahooldusõiguse. Kohtule esitatud asjaolude kohaselt on probleeme tekkinud vaid isikuhoolduslike küsimuste lahendamisel. Avalduse kohaselt avaldaja soovib saada õiguse otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle. Olulisteks küsimusteks on kohtu hinnangul alaealise elu- ja viibimiskoha, hariduse ja tervisega seonduvad küsimused. Kohtu hinnangul ühise varahoolduse lõpetamine oleks põhjendatud, kui lapsevanem on kasutanud lapse vara lapse huvide vastaselt. Kohus selgitab, et juhul, kui asjaolud muutuvad on vanematel võimalus pöörduda uuesti kohtusse hooldusõiguse taastamiseks või hooldusõiguse täielikult üleandmiseks (

§ 138lg 1).

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja J.S. ja kostja F.S. on 15.04.2019 kohtuistungil kokkuleppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Lastele määratud riigi õigusabi kulud jäävad riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.