Obsah (4)

§ 168§ 206§ 432§ 190

KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Määruse tegemise aeg ja koht 09.oktoober 2019 Paide Tsiviilasja number 2-19-2243 Tsiviilasi KP hagi RS vastu käsundita kulu

§ 168lg 3).

1.

1. Hageja palub riigi õigusabi kulud ja talle antud menetlusabi kulu (riigilõivust vabastamine) jätta täielikult riigi kanda. 1.
2. Pooled taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist ja tsiviilasja tsiviilasja nr 2-19-2243 menetluse lõpetamist. 1.
3. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadustega, ei riku avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. 1.
4. Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad Pooled, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus.
5. Lõpetada tsiviilasja nr 2-19-2243 menetlus.
6. Vastavalt kompromissile jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja määratud esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud ning 200 eurot riigilõivu, mille tasumisest hageja riigi menetlusabi korras vabastati, jätta täies ulatuses Eesti Vabariigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Vastavalt poolte kokkuleppele ei saa käesolevale kohtumäärusele määruskaebust esitada. MENETLUSE KÄIK Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja menetluses on KP hagi RS vastu käsundita asjaajamisest tulenenud kulutuste hüvitamise nõudes. 09.10.2017 kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi, palusid kohtul kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kompromissis leppisid pooled muu hulgas kokku ka poolte menetluskulude jaotuses ning kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse välistamises. Tsiviilasi nr 2-19-2243 KOHTU SEISUKOHT
7. Vaidluse lõpetamine kompromissiga on poolte seadusest tulenev õigus (

§ 206lg 1, 430 lg 1).

Kohtuistungil sõlmisid pooled vaidluse lahendamiseks kompromissi, palusid see kohtul kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Pooled kinnitasid, et nende sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Samuti kinnitasid pooled, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja nendega nõus. Ka kohtu hinnangul ei ole poolte sõlmitud kompromiss vastuolus heade kommete ega seadusega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus ei tuvastanud kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid. Kompromissi selguse ja üheselt mõistetavuse huvides täpsustab kohus poolte kompromissi sõnastust, jättes kompromissi sisu muutmata, kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja nr 2-19-2243 menetluse.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2. Vastavalt kompromissis kokkulepitule jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Tartu Maakohtu 22.01.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-19-26 anti hagejale riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta. Hagejat esindas käesolevas menetluses määratud advokaat Toomas Metsma. Pärnu Maakohtu 26.03.2019 kohtumäärusega anti hagejale riigipoolset menetlusabi ning vabastati ta 200 euro riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Hageja palus nii määratud esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud kui 200 eurot riigilõivu, mille tasumisest ta menetlusabi korras vabastati, jätta täies ulatuses riigi kanda. Arvestades, et pooled sõlmisid käesolevas vaidluses kompromissi, hoides sellega kokku nii menetlusaega kui menetluseks kuluvaid vahendeid (sh riigi vahendeid), peab kohus põhjendatuks vabastada mõlemad pooled menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest ning jätta nii hageja esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud kui riigilõiv 200 eurot, mille tasumisest hageja menetlusabi korras vabastati,

§ 190lg 7 alusel täies ulatuses Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik 2