Obsah (4)

§ 96§ 100§ 101§ 99

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-19-2180 Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 30.mai 2019,

) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Ülalpidamist on kohsutatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (

§ 96

). Vanemal on seaduse järgi kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. 4.

§ 100

lg 1 näeb ette, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on mitmes lahendis leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning lapse ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse teisele vanemale, mitte lapsele endale. Elatist makstakse iga kuu eest ette. 5.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrusega nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2019 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot. Seega on elatise suurus alates 01.01.2019 270 eurot kuus.

§ 100lg 4 sätestab, et elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette.

6. Kohus leiab, et hageja on seaduses sätestatud minimaalmääras elatise nõuet asjaoludega põhistanud ja kohus tuvastas, et hageja elementaarsed eluvajadused (arvestamata suuremaid kulutusi mööblile jms kestvuskaupadele) ulatuvad vähemalt kehtiva alampalgani ühes kuus. Kostja viitab, et hageja on esitanud lapse kulude kohta erinevaid ja vastuolulisi andmeid, ning kostja järeldab sellest, et lapse kulude suurus ei vasta tegelikele vajadustele. Kohus leiab, et kostja kirjalikus vastuses on põhjendamatult võrrelnud esialgses hagiavalduses ja kohtu nõudmisel puuduste kõrvaldamiseks esitatud hagiavalduses välja toodud andmeid ja teinud sellest järeldusi, et lapse kulude suurus on kunstlik. Kohus on menetlusse võtnud viimase, parandatud ja täpsustatud andmetega hagiavalduse. Kohus möönab, et ebajärjekindlad andmed lapse kulude kohta iseenesest lubavad järeldada, et numbrilised andmed ei ole leitud lapse praeguste reaalselt kantud kulude järgi. Kohus peab aga lubatavaks elatise nõudmisel esitada andmeid lapse eeldatavate vajaduste kohta. Eeskätt on see põhjendatud juhul, kui lapsega koos elaval vanemal endal ei ole piisavalt vahendeid, et katta lapse kõiki vajadusi ja lapsest lahus elav vanem rikub ülalpidamiskohustust. Kui lapse eluvajadused on osaliselt jäänud rahuldamata, ei tähenda see automaatselt seda, et lapse tegelikud vajadused ongi väiksemad ning seetõttu oleks alust elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud minimaalmäära. Senise kohtupraktika kohaselt minimaalmääras elatise nõudmisel ei ole lapse tegelikke kulusid vaja tõendada, piisab lapse vajaduste väljatoomisest ja põhistamisest. 7.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama pragrahvi teise lõike järgi arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Lapse tavaline elulaad ei saa oluliselt erineda tema vanemate elulaadist. Hageja ema enda sõnul teenib miinimumpalga suurust töötasu ning sissetulekuks on ka riiklik lapsetoetus 60 eurot. 4 Kostja keskmine töötasu katseajal on 1850 eurot kuus. Seega hageja mõlemal vanemal on majanduslik võimekus anda lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud minimaalses määras – kumbki pooles ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga almmäärast kuus. Siinkohal kohus märgib, et lapsega koos elav vanem panustab lapse ülalpidamisse nii rahaliselt kui igapäevase hoolitsusega. Lapsega koos elavas vanemas on paramatult suurem vanemlik vastutus lapse igapäevase hooldamise, talle ööpäevaringse heaolu ja järelevalve tagamise eest. Lapsest lahus elav vanem ei saa objektiivselt samaväärselt lapse igapäevases kasvatamises ja hooldamises osaleda. Seda enam, et praegusel juhul elavad hageja emaga ja kostja erinevates linnades. Lapsega koos elava vanema igapäevast hoolitsust ja muret lapse heaolu tagamisel ei ole võimalik rahas hinnata.

§ 100

lg 1 kohaselt on üksnes lapsest lahus elav vanem kohustatud ülalpidamist andma rahas elatise maksmise teel. Seega sellest, et hageja ema saab alampalka, ei saa teha järeldust, et hageja tavapärasele elulaadile vastavalt oleks põhjendatud minimaalmäärast väiksema elatise väljamõistmine.

1. 09.04.2019 eelistungil ja vahetult selle jätkuna peetud kohtuistungil lapse kulusid läbi arutades möönis ka kostja esindaja, et lapse tegelikud igapäevased vajadused, arvestamata kulusid jalgrattale, mööblile ja majapidamiskulusid, on vähemalt 380 eurot. Kohus leiab, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada hageja igapäevasteks vajadusteks vähemalt 430 eurot kuus järgmiselt: • eluasemekulud 50 eurot kuus. Hageja elab emaga kahekesi viimase xxxxxxxle kuuluvas majas teisel korrusel eraldi leibkonnana. Hageja ja tema ema eluasemekuludeks on kommunaalkulud – elekter, küte, vesi, prügivedu. Majas on ahjuküte ja elektriküte, küttepuu kulu 15 ruumi on kohtu hinnangul kogu maja kütmiseks vajalik. Arvestades hageja ja tema ema kasutuses olevate ruumide kütmiseks 7,5 ruumi ja ruumi hinnaks 50 eurot, kujuneb ahjukütte ühe kuu maksumuseks 31,25 eurot, millest ½ ehk 15,63 eurot on põhjendatud arvestada lapse kuluks. Seega elektri, vee-kanalisatsiooni ja prügiveo katteks jääb hageja näidatud eluasemekulu summast vähem kui 35 eurot kuus. Xxxxxx maksab vesi 1,05 eurot/m3 ja reovee ärajuhtimine (kanalisatsioon) 1,65 eurot/m3 (hinnad koos käibemaksuga), kokku tuleb tarbitud vee m3 eest tasuda 2,75 eurot. Arvestades, et majas kasutatakse ka elektrikütet, ei saa eluaseme kulu kokku 50 eurot pidada ülemääraseks. • x-aatase xxxxxxxxxx toidukuluks on põhjendatud arvestada kostja hinnangu järgi 120 eurot, hageja ema on näidanud kuluks 100 eurot. • Transpordikulu 30 eurot. Laps elab Xxxxxx, haldusreformieelse xxxxx linna territooriumil. Hageja esindaja kohtuistungil selgitas, et xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx tõttu vahetas laps xxxx.a veebruaris kooli ja käib nüüd koolis xxxxxxx, x km kaugusel xxxxxxxx. Sellega kaasnevad suuremad transpordikulud, ema viib last kooli autoga, ema töötab Xxxxxx, mistõttu sõidab edasi-tagasi iga päev 50 km, 30 eurot transpordikulu on minimaalne. Koolist koju tuleb laps ise bussiga. Kostja esindaja kohtuistungil möönis selles ulatuses transpordikulu vajalikkust. • Sidekulusid peab kohus hageja näidatud 40 eurot põhjendatuks kogusummana, see on nii mobiiltelefoni (20 eurot), kui ka koduse lauatelefoni- interneti – TV tasust lapsele langev osa kokku. Kohus nõustub kostjaga, et lapsele telefoni kasutamiseks kõneaja ostmise asemel on odavam sõlmida püsileping. Kohus arvestab sidekuluna ka mobiiltelefoni maksumust. Hageja esindaja kinnitusel on koduste sidekulude summa 57 eurot kuus, kohus loeb sellest lapse põhjendatud kuluks 20 eurot. Kuigi õigustatud on laste ekraaniaega päevas piirata, ei ole õige last tänapäevaste sidevahendite kasutamisest ja teleri vaatamisest täielikult ära lõigata. Lapse sotsiaalse suhtluse oluline osa on eakaaslastega arutlemine nähtud telesaadete, filmide jms üle. Koduste sidekuludena on põhjendatud last huvitavate ja talle eakohaste lisakanalite tellimise kulu. • Tervishoiukulud 10 eurot kuus. Hageja on põhistanud, et lapsel on diagnoositud tugev xxxxxxxxxxxxx, mille tõttu laps igapäevaselt kasutab vastavat xxxxxx, mille maksumus CC sõnul on üle 10 eurot. Kostja hageja tervishoiukuludele vastu ei vaielnud. 5 • Hügieenitarvete kulu kostja poolt tunnustatud summas 15 eurot kuus: hambapasta, hambahari, dušigeel, deodorant. • Kulud koolikohustuse täitmiseks 45 eurot kuus. Koolikohustuse täitmise kuludeks on hageja arvestanud 60 eurot, lisaks koolitarvetele erinevate kooliüritustega (karnevalid, kostüümid, laadad, ekskursioonid, muud kooliüritused) seotud kulud. Õpikud ja töövihikud on põhikooli õpilasele küll tasuta, kuid osta tuleb joonistustarbeid, kirjutusvahendeid, vihikuid, joonestusvahendeid. Kostja märgib, et on enne kooliaasta algust vajalikud kooliasjad lapsele ostnud. Ema väidab, et on isale poole nendest kuludest hüvitanud. Koolikohustuse täitmise kulude suuruse hindamise juures ei oma tähtsust, kumb vanematest konkreetselt on õppevahendeid lapsele ostnud. Kohus nõustub kostjaga, et koolikohustust täidab laps aastas 9 kuu jooksul, kuid elatise suuruse määramisel arvestatakse ühe kuu kulusid aasta keskmisena, seega 60 eurot kuus õppeperioodil tähendab aasta keskmisena 45 eurot ühes kuus. • Riided ja jalatsid hageja kohtuistungil täpsustatud summas kokku 50 eurot kuus, kostja vastu ei vaidle. • Muud vältimatud püsikulud 40 eurot (kaaslaste sünnipäevad, kino ja teatri külastused) + trennikulud 30 eurot kuus. Selles osas kostja kuludele vastu ei vaielnud. See, kas laps menetluse ajal xxxxxxxxxxs osales või mis põhjusel ta trennides puudus, ei mõjuta elatise suurust. Kohus mõistab elatise välja lapse täisealiseks saamiseni. Lapse huvid ja hobid võivad aja jooksul muutuda. Mõistlikult saab lapse vajaduste hulka arvestada treeningutel osalemise tasu, 30 eurot kuus on selleks mõistlik summa.
2. Kohus ei võta vastu ja ei arvesta asja lahendamisel hageja ja kostja poolt pärast kohtuistungit esitatud täiendavaid tõendeid ja seisukohti lapse xxxxxxxxxxx osalemise/mitteosalemise ja kostja poolt 12.04.2019 trennitasu väidetava võlgnevuse maksmise asjaolude kohta. Kohus 09.04.2019 kohtuistungil lõpetas asja arutamise ja läks otsust tegema. TsMS § 329 ja 330 ei võimalda pärast asjaarutamise lõppemist täiendavaid tõendeid ega taotlusi kohtule esitada. Elektrooniliselt kohtule esitatud dokumente kohus füüsiliselt ei tagasta.

§ 100

lg-test 1 ja 3 tulenevalt saab kostja üksnes kokkuleppel CCga lapsele ülalpidamist anda muul moel, kui elatise maksmise teel. Kui kostja on pärast kohtuistungit tasunud lapse trennikulusid, mis hageja seaduslikul esindajal tulnuks nagunii tasuda, tuleb hageja seaduslikul esindajal arvestada kostja poolt tasutut elatise otsuse täitmisena. Elatise maksmisena ei ole käsitatavad lapse meelelahutuslike kulude tasumine ajal, mil laps veedab aega koos isaga, ega lapsele kingituste tegemine, välja arvatud juhul, kui ema ja isa selgesõnaliselt omavahel teisiti kokku ei lepi.

1. Nagu eelnevalt märgitud, ei sisalda lapse kulude summa 430 eurot lapsele soetatud spordivahendite (jalgratas), mööbli ega muu kodusisustuse kulu. Tegemist on kestvuskaupadega, mille soetamise väärtus tuleb jagada kogu orienteeruva kasutusea peale. x-aastase lapse kiiret kasvamist arvestades võib tekkida vajadus eelmisel suvel soetatud jalgratas välja vahetada juba mõne aasta pärast. Ka mööbel ei pruugi kesta lapse täisealiseks saamiseni. Lapsele kulub voodiriideid, patju ja madratseid, käte- ja saunarätte, nõusid, lapse kuluks tuleb arvestada osa kodu uuendamiseks tehtavatest kuludest. Hageja selgituste kohaselt lapsel on oma tuba, xxxxxxxx diagnoosimise järel arsti soovitusel vahetati lapse toas välja kogu tekstiil – madratsid, vaibad, elutoas diivan. Neid kulusid hagiavalduses näidatud lapse kulude loetelu ei sisalda, kuigi ilmselgelt on tegemist lapse vajalike kuludega, mis kestvuskaupadena suurendavad lapse kulusid vähemalt paarikümne euro võrra kuus. Silmas tuleb pidada, et elatis mõistetakse välja lapse täisealiseks saamiseni, lapse kasvades tema vajaduste koosseis ja erinevate kuluartiklite suurus võivad muutuda (näiteks lisandub taskuraha). Seetõttu ei ole mõistlikult võimalik määrata elatise suurust, lähtudes lapse sendi või euro täpsusega lapse praegustest kuludest. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja minimaalmääras elatisele vastavas ulatuses vajadused on põhistatud. Peale lapse vajaduste mingit muud alust, mis annaks põhjuse kaaluda seaduses sätestatud alammääras elatise vähendamist selles asjas ei ole. Kostja ei tugine sellele, et ta annab lapsele ülalpidamist vahetult. Kostja möönab, et laps käib tema juures harva ja tal on kahju, et suhted lapsega on jahenenud. 6 Hageja esindaja pangakonto väljavõtetega alates 11.02.2009 on tõendatud, et kostja on aastate jooksul elatist maksnud äärmiselt ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. Näiteks 2018.aastal on kostja 5 maksega kokku tasunud 175 eurot. Hageja seadusliku esindaja pöördumine lapse nimel kohtusse elatise nõudega oli põhjendatud.
2. Kostja taotleb aga elatise väljamõistmisel arvestada hagejale makstava riikliku peretoetusega. Riigikohus seisukohal, et kui kostja seda taotleb, tuleb elatise suurust määrates kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu
3. mai
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16;
5. detsembri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15). Asjas ei ole vaidlust, et hageja eest peretoetust makstakse tema emale, CCle. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 16 lg 1 p 1 kohaselt on iga kuu makstavaks peretoetuseks muu hulgas lapsetoetus. PHS § 17 lg 3 (01.01.2019 jõustunud redaktsioonis) kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. See summa tuleb hageja seaduses sätestatud minimaalmääras ülalpidamisvajadusest (2019.a 540 eurot kuus) maha arvestada. Vanemad on võrdselt kohustatud lapsele ülalpidamist andma, seega kostjale langeva ülalpidamiskohustuse suuruseks praegu on 240 eurot kuus (540 - 60 = 480/2). Vastavalt hagiavalduses esitatud taotlusele ja juhindudes

§ 101

lg-st 2 kohus mõistab elatise välja muutuva suurusena, sidudes elatise suuruse Vabariigi Valitsuse kehtestatava alampalga suurusega. ja lapsele makstava peretoetusega. See tagab, et alampalga ja/või peretoetuse suurenemisel muutub automaatselt ka väljamõistetud elatise suurus ning hageja ei pea elatise suurendamiseks kohtu poole pöörduma. See ei võta kostjalt õigust esitada kohtule hagi elatise vähendamiseks, kui elatise väljamõistmisel aluseks võetud asjaolud muutuvad. Hageja esindaja kohtuistungil avaldas, et kui kohus nii määrab, siis ta on nõus, et väljamõistetavat elatist lapsetoetuse arvelt vähendatakse, kuid ise ta elatise nõuet selliselt nõus vähendama ei olnud ka kompromissi korras. Seetõttu rahuldab kohus hagi osaliselt. 12. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude suuruse. TsMS § 162 lg 4 võimaldab jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestades, et hageja ja kostja on alaealine poeg ja tema isa ning kohus rahuldas hagi osaliselt, peab kohus õigeks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 7