Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 14). Kohtumäärus ei ole kaevatav osas, milles kohus jättis avalduse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata (
AVALDUSE ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
lg 1 järgi üldjuhul kohustus anda avaldajale tähtaeg oma nõude esitamiseks ja selle põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis. Käesolevas tsiviilasjas on avaldaja esitanud avalduse tagasivõtmise taotluse enne, kui kohus võttis vastu menetlusliku otsuse hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramisega
Tsiviilkohtumenetluses seadustiku (
) § 424 lg 1 järgi võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni.
lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Tulenevalt
§-st 3 menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Vastavalt
Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 4.
lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul puuduvad alused
Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks asjas menetluskulusid tekkinud, mistõttu kohus kostja menetluskulusid kindlaks ei määra ja hagejalt välja ei mõista. 5.
lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse. Hageja taotleb maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu 45 euro tagastamist.
lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kuivõrd kohus jätab hagiavalduse läbi vaatamata põhjusel et hageja võtab hagi tagasi, siis puudub kohtul võimalus riigilõivu tagastada. Lähtuvalt
lg 1 p 4, tasutud riigilõiv tagastatakse, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetakse rahuldamata
lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud juhul.
lg 2 p 1 ja p2 kohaselt jätab kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse määrusega rahuldamata, kui
kohaselt ei ole maksekäsu kiirmenetlus lubatud või kui avaldus ei vasta
§-s 482 sätestatud nõuetele. Pärnu Maakohus lõpetas 07.02.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis maksekäsu kiirmenetluse avalduse üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses selle tõttu, et makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saa avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada (
Ka õiguskirjanduse kohaselt, kui avalduse esitamisel puuduseid ei kõrvalda, keeldub kohus hagi menetlusse võtmast, kuid maksekäsu esitamisel tasutud riigilõiv tagastamisele ei peaks 2 Tsiviilasi nr 2-18-128319 kuuluma, kuna maksekäsu osas on erisäte (s.o
Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 731). Kuna seadus ei näe ette maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu tagastamist muudel juhtudel, kui
lg 1 p 4 sätestatud juhul, tuleb hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.