Obsah (4)

§ 433§ 206§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-19-2014 Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2019, Pärnu Tsiviilasi Eesti Vabariigi (

§ 433lg 1, § 661 lg 1 ja 2).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 14). ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) hagi E. S. vastu keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise nõudes. 11.03.2019 saabus kohtusse menetlusosaliste poolt allkirjastatud kompromissleping, milles kostja tunnistab ebaseadusliku kalapüügiga tekitatud keskkonnakahju summas 2180 eurot. Kostja tasub võlgnevuse alates märtsist 2019.a hiljemalt kalendrikuu viimaseks kuupäevaks tasutavate igakuiste osamaksetega, mis ei ole väiksemad kui 100,00 eurot kuni koguvõlgnevuse tasumiseni. Võlgnevus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas, märkides viitenumbriks 2800049463, selgituseks E. S. keskkonnakahju Pä-7-06/15-
2. Juhul, kui kostja ei täida kokkulepet ja ei tasu võlgnevust tähtaegselt, nõuab hageja kogu võlgnevuse koheselt sisse. Kumbki pool kannab kõik kokkuleppe ettevalmistamise, sõlmimise ja täitmisega seotud kulud ise ning tsiviilasjas nr 2-19-2014 kantud poole menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
3. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 206

lg 2 ja § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruse punktis 1.1.-1.

1. märgitakse kompromissi tingimused.
2. Kuivõrd menetlusosalised kompromissis ei kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissiga sõlmitud menetluse lõpetamise tagajärgedest, siis kohus selgitab menetlusosalistele, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel. 4.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda. Seetõttu kohus täiendavalt kulusid ei jaota ega määra kindlaks hüvitatavate kulude suurust. /Allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik 2