← Eesti

2-17-102941/3

Obsah (7)§ 150§ 104§ 70§ 371§ 372§ 168§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2017, Pärnu Tsiviilasja number 2-17-102941 Tsiviilasi AS KODULIISING hagi G. J. vastu põh

§ 150lg 1 p 2 alusel esitatava taotlusega tagasi nõuda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud 05.06.2017 määrusega kohustas kohus AS-i KODULIISING esitama oma nõue (esitatud Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusena) hagiavaldusele ettenähtud vormis, eksemplarides ja lisadega ning nõuetekohase täiendava riigilõivu tasumisega 14 päeva jooksul nimetatud määruse kättesaamisest. Lisaks märkis kohus, et kuivõrd antud juhul on võlgniku registrijärgne elukoht Soome Vabariigis, siis tuleb hagejal hagiavalduses kindlasti põhjendada kohtualluvust. Hageja on esitatud hagiavalduses selgitanud kohtualluvuse küsimust ja viidanud poolte vahelisele kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimisele. Hageja märgib, et laenulepingute (nõuded on esitatud kahe laenulepingu alusel) üldtingimuste p 9.2. sätestab, et kui kohtuväliselt ei õnnestu vaidlusi lahendada, lahendatakse vaidlus Eesti kohus. Hageja märgib, et temale teadaolevalt oli kostja aadressiks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel xxxxxxx xxx xx-x xxxxx xxxxx xxxx xxxxxx xxxxxxxxx, mistõttu on õigesti märgitud pädevaks kohtuks Pärnu Maakohus. Tsiviilasi nr 2-17-102941 Kohtu põhjendused Kohtualluvuse kokkuleppe regulatsioon on sätestatud tsiviilkohtumenetluses seadustiku (

) 15 peatükis.

§ 104

alusel saab kostja suhtes poolte vahel laenulepingus sõlmitud kokkulepe kehtida üksnes konkreetse märkega

§ 104

lg 3 p 2 toodud asjaoludele (sest kostja näol ei ole tegemist juriidilise isikuga ning laenulepingute sõlmimise ajal oli kostja elukohaks xxxxxxx xxxxxxxxx xx-xx, xxxxxxx xxxx, xxxxxxxx, mis välistavad

§ 104

lg 1 ja 2 kohaldumise), ehk olukorras, kui kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui tema elukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Vastavatele asjaoludele pooled lepingus kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimisel viidanud ei ole ning seega on kohtu hinnangul poolte vahel sõlmitud kokkulepe vastuolus asjaomase liikmesriigi, ehk antud juhul Eesti Vabariigi, seadusega. Hageja viidatud üldtingimuste p 9.2. ei räägi laenusaaja elukoha vahetusest pärast lepingu sõlmimist. Nimelt on käesoleval juhul poolte vahel tegemist tarbijalepinguga EL Nõukogu määruse nr 12152012 mõttes. Maksekäsu kiirmenetluses on tuvastatud, et kostja rahvastikuregistri järgne elukoht on Soome Vabariigis, mistõttu tuleb lugeda see tema elukohaks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 1 mõttes. Seega tuleb asja Eesti kohtus menetlemise võimalikkuse selgitamiseks pöörduda rahvusvahelise kohtualluvuse sätete poole, mida vastavalt

§ 70

lg 4 p 1 reguleerib Euroopa Liidu (EL) Nõukogu määrus nr 1215/2012 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Määruse artikli 5 p 1 kohaselt saab isikuid, kelle alaline elukoht on EL liikmesriigis, teise liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes määruse 2.-

  1. jaos sätestatud korras. Sellist alust nimetatud jagude sätted aga ei anna, sest antud asjas on haginõude aluseks 16.05.2016 sõlmitud laenulepingud ning seetõttu on tegemist tarbijalepinguga määruse
  2. jao (artikkel 17 p 1 ap b) tähenduses. Nimetatud sättest kõrvalekaldumise eeldusi määruse art 19 tähenduses ei esine. Seetõttu ning juhindudes

§ 371

lg 1 p 1 ja 2 keeldub kohus käesoleva määrusega avaldust menetlusse võtmast ning tagastab selle esitajale kuna Eesti kohus (sh Pärnu Maakohus) ei ole pädev asja lahendama. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

Vastavalt

§ 168

lg 1 tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda v.a tasutud riigilõiv, mida hageja saab

§ 150

lg 1 p 2 alusel esitatava taotlusega tagasi nõuda.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.