lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 25.05.2017 esitati Pärnu Maakohtule V. T. hagiavaldus A. T. vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja abiellusid xx xx xxxx Viru Vanglas, kuna kostja viibib vangistuses. Abielu registreeris Jõhvi notar A. L.. Edasine perekonnaelu ja kooselu ei ole enam võimalik, sest Viru Vangla teenistus ahistab ning kohtleb ebainimlikult ja alandavalt hagejat, sh Tsiviilasi nr 2-17-8189 lapsi, igakuiselt kui hageja saabub Viru Vanglasse kostja juurde pikaajalisele kokkusaamisele. Hagejat ja lapsi allutatakse mitmekordsetele läbiotsimistele lahti riietumisega ning hageja puhul kehaõõnsuste läbiotsimisele ilma igasuguse põhjenduseta ja seadusliku aluseta. Samuti teeb vanglateenistus järjepidevalt ilma igasuguste põhjendusteta takistusi suhtlemisele. Eeltoodu on viinud selleni, et hageja, sh lapsed, keelduvad tulemast vanglasse kokkusaamisele kostja juurde ning ei näe perspektiivi perekonnaelu ja sidemete jätkamiseks. Edaspidine abielusuhe ei ole võimalik ning abielu tuleb lahutada. Hagejal ei ole pretensioone ja mingisuguseid nõudeid kostja vastu. KOSTJA VASTUS 27.06.2017 kirjalikus vastuses kostja teatab, et kuigi ta algselt abielu lahutada ei soovinud, on ta käesolevaks ajaks võtnud seisukoha, et ei takista abielulahutust, mistõttu palub lahutada abielu kohtuistungit korraldamata. Kostja teatas samuti, et loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ning palub edastada kohtuotsuse jõustumisest alates 10 päeva jooksul kande tegemiseks Pärnu Maavalitsuse rahvastikuregistritoimingute talitusele. Kostja ei oma hageja vastu mingeid nõudeid ning kõik kooselu ajal soetatud ühisvara jääb hagejale. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna riigilõivu tasus kostja sõber. 07.07.2017 kostja A. T. kordas taotlust abielu viivitamata ja kohtuistungit korraldamata lahutada. Kostja kinnitas, et apellatsioonkaebust esitada ei kavatse ning tema teada ei kavatse seda teha ka hageja. 25.07.2017 kostja esitas kohtule avalduse, milles loobub esitatud menetluse kiirendamise taotlustest ja palub jätkata asja arutamist kohtuistungil, kuna abielulised suhted ei ole lõppenud ning neid võib jätkata. Kostja leiab, et hageja on esitanud hagiavalduse kohtule ja soovinud abielu lahutamist, emotsioonidele alludes. KOHTUISTUNG 24.08.2017 kohtuistungil hageja jäi abielulahutuse nõude juurde. Hageja selgitas, et abielulahutuse hagi koostas kostja, aga hageja allkirjastas selle. Hageja soovib abielu lahutada, sest abikaasadel on erinevad iseloomud ja hageja ei soovi abielu jätkata. Enne abielu sõlmimist olid pooled tuttavad ainult 2 – 3 kuud, enne abiellumist suheldi küll igapäevaselt, kuid ainult telefoni teel, kuna kostja kannab karistust vanglas. Iseloomude sobimatus ilmnes pärast abiellumist, kui hakkasid toimuma pikaajalised kokkusaamised. Mõlemad on raske iseloomuga ja tekkisid tülid. Hageja väidetel ei ole kostja hagejal abielu ajal sündinud lapse bioloogiline isa, hageja kavatseb kostja isaduse vaidlustada. Hageja on nõus tasuma enda nimel kostjale kuuluvate äriühingute jaoks võetud laenusid, sest ei soovi kostjaga enam mingit tegemist teha. Hageja leiab, et abielu kostjaga on pöördumatult lõppenud, hageja abielulist kooselu taastada ei soovi. Kostja kohtuistungil vaidles abielulahutusele vastu. Kostja leidis, et abielu on võimalik jätkata, kui ta saaks hagejaga omavahel suhelda, kohus peaks suunama pooli leppimisele. Kostja tõi välja, et abielulahutuse hagiavalduse koostamise korraldas tegelikult tema ise, et survestada vangla teenistust. Kostja tasus riigilõivu ja hagiavalduse viis kohtusse kostja sõber, kuna hageja ise ei olnudki abielulahutusest huvitatud. Pärast hagi esitamist telefonivestlustes on pooled suhelnud normaalselt, sellega on hageja andnud kostjale lootust, et abielu võiks jätkuda. Abielu lahutamise hagi esitamise tegelik põhjus olevat see, et hageja hakkas narkootikume tarvitama ja pettis kostjat teise mehega. Kostja kohtuistungil teatas samuti, et soovib esitada vastuhagi ja palus istungi edasi lükata. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentidega, kuulanud pooled kohtuistungil isiklikult ära, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2. Hageja taotleb lahutada poolte abielu, mis registreeriti xx xx xxxx Viru Vanglas. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on 2 Tsiviilasi nr 2-17-8189 pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. 3. Hageja leiab, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, hageja kooselu taastamist võimalikuks ei pea ega soovi seda. Kostja on menetluse käigus esitanud vastuolulisi seisukohti. Algul kostja nõustus lahutusega ja soovis abielu lahutamist võimalikult kiiresti ning kohtuistungit pidamata. Kohtuistungil kostja vaidles lahutusele vastu ja avaldas soovi leppida, kuid samas tõi välja, et hageja on abielu rikkunud ning lahutusavalduse koostamine ja esitamine on kostja korraldatud. Arvestades, et kostja kannab pikaajalist vangistust kinnipidamisasutuses, poolte abieluline kooselu seisnes pikaajalistes kokkusaamistes vanglas ning telefonivestlustes, hageja leppida ei soovi ja abielu taastamist võimalikuks ei pea, siis puuduvad kohtul mõistlikud võimalused poolte lepitamiseks. Kohus on hageja ja ka kostja enda selgituste põhjal veendunud, et poolte abielu on pöördumatult lõppenud ja abielu tuleb lahutada. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. 4. Abielu lahutamist ei takista kostja kohtuistungil väljendatud soov istung edasi lükata ja anda kostjale võimalus esitada vastuhagi. Kohtuistungi edasilükkamiseks puudus mõjuv põhjus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 373 lg 1 kohaselt on kostjal õigus esitada vastuhagi kuni eelmenetluse lõppemiseni. Seega üldjuhul ei ole võimalik vastuhagi esitada kohtuistungil. Kostja ei põhjendanud, et tal ei olnud mõjuvatel põhjustel võimalik enne kohtuistungit vastuhagi esitada. Kostja sai menetluse alustamisest ja kohtuistungi ajast teada kaks kuud enne kohtuistungi toimumist, ta on korduvalt esitanud kohtule kirjalikke seisukohti, kuid ei ole siiani avaldanud soovi vastuhagi esitamiseks. Kostja ei toonud kohtuistungil ka selgelt välja, milliseid nõudeid ta vastuhagis esitada sooviks, kuid viitas ühisvarale ja lapsega seotud küsimustele. Selliste nõuete esitamisega ei ole võimalik välistada abielu lahutamist. Abielu lahutamine ei takista kostjal nende nõuete esitamist eraldiseisvas menetluses. 5. Menetluskulude jaotus.
lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Eeltoodu alusel kohus jätab menetluskulud iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Kuna hüvitatavad menetluskulud asjas puuduvad, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust ega mõista kulusid pooltelt välja. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.