KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-17-7707 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 21. detsember 2017, Pärnu kohtuma

) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub.

§ 100

lg 1 näeb ette, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (

§ 100lg 3).

Elatist makstakse iga kuu eest ette (

§ 100lg 4).

Vanematel on

§-st 96 ja § 97 p-st 1 tulenevalt oma alaealiste laste ülalpidamise kohustus ning ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99

järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

1. Asjas ei ole vaidlust, et enne hagiavalduse esitamist kostja tasus kahele lapsele elatist 400 eurot kuus. Hagejate esindaja kirjalikest selgitustest (toimikus lk 34 – 35) järeldub, et pooltel oli kokkulepe selles summas elatise maksmise kohta. K. P. kirjeldab, et kui ta nõudis kostjalt elatise kokkuleppe täitmist ning kostja väitis, et K. P.el ei ole õigust midagi nõuda, sest elatist ei ole ametlikult välja mõistetud, siis K. P. on selgitanud kostjale, et kui „elatise ametlikuks teen, siis tahan elatusrahad siduda ametliku miinimumiga … Kindlasti ei ole nõus enam 400 euroga kuus.“ Samas K. P.e pangakonto väljavõttest (toimikus lk 37) nähtub, et kostja on olnud tasumistega ka viivituses – 31.05.2017 on makstud 150 eurot selgitusega „aprill lasterahadest lõpp“. Kuna elatist maksti (küll poolte kokkuleppel) seaduses sätestatud miinimummäärast väiksemas summas ning ebaregulaarselt, oli hagejate seaduslik esindaja õigustatud elatise nõudega kohtu poole pöörduma.
2. Hagejad nõuavad kostjalt elatise väljamõistmist

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummääras.

Senises kohtupraktikas on lähtutud sellest, et minimaalmääras elatis, eeldusel, et ka lapsega koos elav vanem panustab lapse igapäevasesse ülalpidamisse samas ulatuses, katab lapse elementaarsed eluvajadused ning lapse tegelikke kulusid tuleb tõendada, kui soovitakse miinimumist suuremat elatist. Nii on Riigikohus mitmetes lahendites märkinud, et ülalpidamise ulatuse sätestab

§ 99

, mille lg-te 1 ja 2 järgi tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kolleegium on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu 26. juuni 2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). (Riigikohtu 26.11.2014 lahend 3-2-1-120-14, p 14). Arvestades, et hagejad soovivad elatist miinimummääras ning kostja ei ole soovinud tõendada enda töövõimetust ega taotle väljamõistetava elatise vähendamist

§ 102lg 2 alusel, ei ole kohtul siinses menetluses vajadust analüüsida hagejate igakuiseid kulusid. 3

§ 101lg-s 1 sätestatud määras, millest on maha arvestatud pool lastetoetusest.

Riigikohus on elatise suurust käsitlevates otsustes andnud seisukoha, et kostja taotlusel tuleb kohtul elatise suurust määrates arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16;
3. detsembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15). Seega kohus praeguses asjas ei saa jätta tähelepanuta kostja taotlust arvestada elatise suuruse määramisel lastetoetusega. Asjaolu, et laste ema ei vaja lastetoetust laste igapäevakulude katmiseks ja on andnud lastetoetuse raha lastele n.ö taskurahana vabaks kasutamiseks, ei tähenda, et lastetoetustega ei oleks laste vajadused osaliselt kaetud ning kostjal on õigus nõuda, et kohus sellega elatise suuruse määramisel arvestaks. 6.

§ 101

lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõiste kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kohus seob hagejate kasuks väljamõistetava elatise seaduses sätestatud minimaalmääraga, millest tuleb maha arvestada riiklik lastetoetus. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär on 2017.aastal 470 eurot, mille järgi minimaalne elatis ühe lapse kohta kuus on 235 eurot. Riiklike peretoetuste seaduse § 16 lg 4 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot kuus. Seega kujuneb kummalegi lapsele makstava elatise suuruseks 210 eurot kuus (=235 eurot – pool lapsetoetusest ehk 25 eurot).

1. Eeltoodu alusel kohus rahuldab E.-S. M. ja S. M. M. hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks välja alates 17.05.2017 kuni vastava lapse täisealiseks saamiseni elatise 210 eurot kuus, kuid ühes kuus mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvestatud pool lapsele makstava lapsetoetuse summast. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt menetluse ajal tasutud lastele elatisesummasid.
2. Elatist makstakse iga kuu eest ette. Kostja oli nõus tasuma elatist eelneva kuu viimaseks kuupäevaks, kuid senised maksed näitavad, et kostja on teinud tasumisi ka kuu esimestel päevadel. Arvestades, et kostja tegelik viibimiskoht on olnud Soomes ning elatise ülekanne tuleb välisriigist, peab kohus mõistlikuks määrata elatise tasumise tähtpäevaks iga kuu esimese kuupäeva. Kui menetluse ajal on kostja tasunud elatist vähem, kui kohus välja mõistis, tuleb kogunenud võlgnevus kostjal tasuda ühe summana mõistliku aja jooksul või poolte vahel täiendavalt kokku lepitavas korras ja tähtajaks. Menetluskulude jaotus
3. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Arvestades, et vaidluse poolteks on alaealised lapsed ja isa, pooled ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, jätab kohus TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra. Heli Käpp kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4