Obsah (4)

§ 101§ 100§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Tsiviilasja number 2-17-7657 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 15. september 2017.a. Pärnu kohtu

§ 101lg 1 sätestatud määras.

Samuti elatis tagasiulatuvalt alates 26.12.2016 – 31.12.2016 eest summas 43,02 eurot ja perioodil 01.01.2017-16.05.2017 eest summas 1065,28 eurot. 1.

1. Hagiavalduse kohaselt sündis 17.07.2003.a. S.K. ja K.V.i kooselust poeg R.K.. Hageja seadusliku esindaja ja kostja vaheline kooselu lõppes novembris 2016., kuid kostja kolis lõplikult ühisest kodust välja alles 25.12.
2. Kooselu lõppemise järgselt elab hageja vaid koos hageja seadusliku esindajaga oma kodus Xxxxxxxxxxx. Alates kodust väljakolimisest ei ole kostja osa võtnud hageja ülalpidamisest. 14.03.
3. on kostja tasunud hageja seaduslikule esindajale 80 eurot, mis hõlmas seadusega ettenähtud 50 eurot lapsetoetust ja 30 eurot kostja osa telefoniarvest. Elatist ei ole kostja mitte kunagi hagejale tasunud. Hagiavaldusega nõuab hageja elatist arvestades hagi esitamisest aasta tagasiulatuvalt alates 26.12.
4. Perioodil 26.12.2016-31.12.2016 ei ole kostja tasunud hagejale ülalpidamiseks elatist mingilgi määral. Seega kohustus kostja nimetatud perioodil vastavalt

§ 101

lg 1 ning Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusega nr 139 § 1 lg 1 alusel tasuma hagejale elatist summas 215/30 = 7,17 eurot x perioodil 26.12.2017-31.12.2016 = 6 päeva = 43,02 eurot. Kokku pidanuks kostja tasuma hageja ülalpidamiseks elatist 2016.aastal tagasiulatuvalt 43,02 eurot. Perioodil 01.01.2017-16.05.2017 ei ole kostja tasunud hagejale ülalpidamiseks elatist mingilgi määral. Alates 2017.a. jaanuarist kuni aprillini kostjal kohustus vastavalt

§ 101

lg 1 ning Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusega nr 139 § 1 lg 2 tasuma hagejale elatist summas 4 x 235 = 940 eurot. Perioodil 01.05.2017-16.05.2017 pidanuks kostja tasuma elatist 235/30= 7,83 eurot x 16 = 125,28 eurot. Kokku pidanuks kostja tasuma elatist hagejale 2017.aastal kuni hagi esitamiseni 940 + 125,28 = 1065,28 eurot. Hagi esitamise päevani tagasiulatuva elatise suuruseks 43,02 + 1065,28 = 1108,30 eurot, mida hageja kostjalt välja mõista palub. 1.

1. 22.06.2017.a. ja 08.08.2017.a. on hageja täpsustanud enda seisukohti, mille järgi on kostja väide alusetu selles osas nagu oleks hagejale vajalik elatist kaetud vähemalt lastetoetuse arvelt. Vaid korra, s.o 14.03.2017.a., tasus kostja riikliku lastetoetuse summas 50 eurot hageja seadusliku esindaja arveldusarvele. Kostja soovib pahatahtlikult jätta kohtule muljet nagu tal puudub sissetulek. Hageja seaduslikule esindajale teadaolevalt töötab kostja baaridaamina ööklubis Xxxxxxxxxxx asukohaga Xxxxxxxxxxx. Asjaolu, et kostja teeb seaduslikult tööd alates novembrikuust
2. ettevõttes Xxxxxxxxxxx on hageja jaoks üllatuslik. Samas on see lisasissetulekuallikaks, mis kahtlemata peaks võimaldama elatise maksmist. Hagejale teadaolevalt kostjal puudub terviserike (töövõimetus) või mõni muu erandlik põhjus, mis ei võimalda asuda täistööajaga tööle ning seda ei väida ka kostja ise. Kostjal ei ole rohkem lapsi ja ka muul viisil ülalpidamiskohustuse olemasolu puudub. Seega kostjal puuduvad erandlikud asjaolud, mis oleksid veenvalt põhjendatud ja lubaksid 2 2-17-7657 diskretsiooni alusel elatist piirata kui seda on perekonnaseaduses sätestatud miinimummäär. Eeltoodu põhjal ei saa hageja nõustuda kostja ettepanekuga elatise tasumiseks igakuiselt summas 75 eurot. Hageja kinnitab, et kostja ei ole mitte mingisuguses määras hageja seaduslikule esindajale hagejale mõeldud elatist tasunud – ei nn erinevaid rahasummasid sularahas ega ka pangaülekandega. KOSTJA VASTUS 2.
3. Kostja K.V. on kohtule 12.06.2017.a. edastatud vastuses hagile vastu vaielnud leides, et tal puuduvad sissetulekud, et elatist maksta. Kostja ei vaidle vastu, et tal on hageja suhtes ülalpidamiskohustus. Kostja K.V. igakuiseks sissetulekuks on töötasu osalise tööajaga töötamise eest Xxxxxxxxxxx. Töötasu on keskmiselt 150-175 eurot kuus, mille tõttu on kostja suuteline tasuma elatist 75 eurot kuus, millele lisandub riiklik toetus summas 50 eurot. Tagasiulatuva nõude palub kostja jätta rahuldamata, sest kostja väitel on ta ka hageja seaduslikule esindajale maksnud elatist sularahas, mida viimane ei taha kinnitada. Kostjal puudub vara, mida saaks elatise maksmise kohustuse täitmiseks võõranda. 2.
4. 08.08.2017.a. ja 15.08.2017.a. on kostja K.V. pärast eelistungit täiendanud enda seisukohti, mille järgi K.V.il ainsaks sissetulekuks on Xxxxxxxxxxx poolt teenitav töötasu, mis nähtub pangakonto väljavõttelt ajavahemiku 01.01.
5. kuni 08.08.
6. Kostja kinnitab kohtule, et Xxxxxxxxxxx ongi ööklubis Xxxxxxxxxxx tegutsev ettevõte ning K.V.’il puudub igasugune lisasissetuleku allikas. Hageja esindaja poolt kohtule esitatu laenukulu ühes kuus ca 100 eurot on tõendamata, samuti on kohtule esitamata tõendid korteri kindlustuse kohta. Ka on arusaamatu, millisel matemaatilisel tehtel on hageja saanud arusaamatuks hageja kuluks 56,25 eurot kuus. Mis kommunaalkulusid ning nende tõendamiseks esitatud arvete koondit, siis sellest kõigest ei nähtu, mitme tarbija/elaniku osas on KÜ Xxxxxxxxxxx igakuiseid arveid hagejale/hageja seaduslikule esindajale esitanud. Elektrikulu osas puuduvad tõsiselt võetavad tõendid, millised kinnitaksid, et hagejal ainsana kulub 115,00 eurot igas kalendrikuus kommunaalkulude katteks. Toidukulu osas ei esita kostja sisulisi vastuväiteid, kuid hageja poolt esitatud kulu riietele ja jalatsitele, sh hageja viited ja väited tehtud kulutustele on paljasõnalised ja täielikult tõendamata. Kostja ei ole nõus, et ta peaks kinni maksma hageja seadusliku esindaja oletuslikud ja ebamäärased ning tõendamata kulutused. Igakuised kulutused koolitarvetele ja kooliüritustele on ülepaisutatud ja kostja sellise arvestusega ei nõustu. Trenni ja võistuste kulusid esitab hageja korduvalt, mistõttu kostja neid ei aktsepteeri. MENETLUSE KÄIK
7. 17.05.2017.a. võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse. 25.07.2017.a. toimunud eelistungil on pooled jäänud kirjelike seisukohtade juurde. Kohus määras taotluse, seisukohtade ja tõendite esitamise tähtajaks 08.08.2017.a. ja eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 15.08.2017.a. 16.08.2017.a. määras kohus kirjaliku menetluse ja tähtaja kohtule menetluskulude nimekirjade esitamiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8. Kohus, tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja seisukohtadega ning kuulanud ära hageja seadusliku esindaja ja kostja, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. 4.

1. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: 3 2-17-7657 - hageja seadusliku esindaja S.K. ja kostja K.V.´i kooselust on sündinud hageja R.K.; - hageja vanemate kooselu on lõppenud novembris 2016.a.; - 14.03.
2. on kostja tasunud hageja seaduslikule esindajale 80 eurot; 4.2.

§ 100lg 1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamisel. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Alates 01.01.2016.a. kehtiva palga alammäära järgi on elatise miinimum 215 eurot kuus ühe lapse kohta, alates

1. aastast 235 eurot. Hageja seaduslik esindaja on nõudnud igakuist miinimumelatise suuruses, s.o alates hagi esitamisest 16.05.2017.a., samuti tagasiulatuvalt alates 26.12.2016.a. 4.
2. Kohus nõustub hagejaga leides, et kostja ei ole andnud hagejale piisavalt elatist. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (RKTKo 3-2-1-69-13, p 17).

§ 101

lg 1 sätestab elatise väikseima suuruse, mida saab korrigeerida

§ 102lg 1 sätestatud erandlikele asjaoludele tuginedes.

Kohus leiab, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004. aastal valminud uurimus "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika"). Seega ei tohi üldjuhul lapsele välja mõistetav elatis olla väiksem, kui

§ 101lg 1 sätestatud pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kostja K.V. leiab, et tal puuduvad võimalused maksta hagejale R.K.le igakuiselt elatist, arvestada kostja väikest sissetulekut, mis ei võimalda kõiki kostja vajadusi katta.

§ 102

lg 1 alusel võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja palus arvestada asjaoluga, et lapsele makstakse sotsiaaltoetust 50 eurot kuus ning taotles elatise väljamõistmist allpool miinimummäära, s.o summas 75 eurot. Asjaolu, et elatise andmine hagejatele kahjustaks kostja enese või teise lapse ülalpidamist ei ole käesolevas asjas tõendamist leidnud. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (RKTKo nr 3-1-1-118-12 p 15). Kostja on esitanud kohtule pangakonto väljavõtte, millelt nähtuvad igakuised ülekanded Xxxxxxxxxxx-lt summas ca 171,50 eurot. Maksete selgitusse on märgitud „töötasu.“ Samast konto väljavõttest selgub ka, et kostja on teinud pangakontole sularaha sissemakseid, nt 14.01.2017.a. 300 eurot, 05.02.2017.a. 360 eurot jne, mida on seejärel kasutatud igapäevaste ostude eest tasumiseks. Seega on kostjal kasutada lisaks ametlikule töötasule sularaha endaga seotud kulutuste eest tasumiseks, mida tal tuleb hageja ülalpidamiseks kasutada. Kohus leiab, et kostjal puudub mõjuv põhjus elatise maksmiseks teisiti kui elatise miinimummääras. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, st lisaks eluasemele tuleb vanemal tasuda kulude eest toidule, transpordile, sidekuludele ja õppevahenditele jne, mis toob lastega koos elavale vanema kaasa kulusid, seetõttu on lastele miinimummääras elatise maksmine rahas laste huvides. Kostja ei ole takistusi sissetulekute leidmisel, sest ta on töövõimeline inimene. 4.4. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (RKTKo nr 3-2-1-78-13, p 15). Hageja seaduslik esindaja on usutavalt põhistanud kulutusi, mis on seotud hageja kasvatamisega. Kohtule esitatud tõenditest ja 4 2-17-7657 hageja seadusliku esindaja põhjendustest nähtub, et kostja vastuväide, mille järgi on hagejate seaduslik esindaja teinud ebareaalseid kulutusi, on ilmselgelt põhjendamatu. Kostja K.V. on leidnud, et igakuist elatist tuleks vähendada 50 euro võtta, mis on lapsele mõeldud sotsiaaltoetus. Hageja ei nõustunud kostja vastuväitega. Elatise suurust määrates tuleb arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega, kuid antud juhul tuleb arvestada seda, et hageja nõuab elatist

§ 101lg-s 1 sätestatud ulatuses.

Alla seaduses sätestatud alammäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes

§ 102lg-s 2 sätestatud alustel.

Perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest (vt RKTKo 3-2-1-174-16, p 13, 14). Asjas esiletoodud asjaolu, et kostja töötasu on väike, ei too kaasa elatise vähendamist (vt otsuse p 4.3.) Hageja seaduslik esindaja on võtnud õigeks, et 14.03.2017. on kostja tasunud hageja seaduslikule esindajale 80 eurot. Kohus mõistab hageja R.K. kasuks välja elatise mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast kuus, s.o 2017.a. aastal 235 eurot ühes kuus. Seega palga alammäära suurenemisel tuleb kohtuotsuse täitmise käigus automaatselt ümber vaadata ka väljamõistetud elatise suurus. Elatisenõue alates hagi esitamisest 16.05.2017.a. kuni otsuse tegemiseni tuleb rahuldada. Elatise suuruseks on kokku 932,07 eurot (109,62€+3*235€+117,45€), millest tuleb maha arvestada tasutud elatis summas 80 eurot. Seega tuleb kostjalt K.V.lt hageja R.K. kasuks välja mõista elatis kokku 852,07 eurot. 4.5.

§ 108

alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (RKTKo nr 3-2-1136-13, p 13). Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt alates 26.12.

1. kuni hagiavalduse esitamiseni 16.05.2017.a. Kostja ei ole tagasiulatuva nõude kohta sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et elatise tagasiulatuv nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt K.V.lt hageja R. K. kasuks välja 1108,30 eurot (43,02€+4*235€+125,28€). Hagihind
2. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tsiviilasja hind tuleb määrata selle järgi, milline on kohtulahendi tegemise ajal hageja lõplik nõue. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 2115 eurot (235x9). Menetluskulud
3. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Võttes arvesse, et tegemist on alaealise lapse elatisenõudega, siis peab kohus TsMS § 162 lõigete 1 ja 4 koosmõjust tulenevalt võimalikuks jätta poolte kantud menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 ja 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega 5 2-17-7657 seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS §
4. 22.06.2017.a. esitas hageja menetluskulude nimekirja ja taotluse, mille kohaselt palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kuni 22.06.2017 tekkinud kohtuvälised kulud summas 528 eurot. Seoses hagiavalduse koostamisega ja kohtule esitamisega on hagejale tekkinud kohtuväline kulu (TsMS § 144 p 1 mõistes), milleks on hagiavalduse koostamine ja komplekteerimine kokku 3 tundi ja 30 minutit ning kostja vastusega tutvumise ning sellele vastuse koostamise kulu kokku 2 tundi. Hageja leiab, et tegemist on vajaliku kuluga, sest hageja ei ole õigusteadmistega isik. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja loetletud toimingud põhjendatud, menetluse kestel ei esitatud põhjendamatuid taotlusi, mistõttu on kohtu hinnangul lepingulise esindaja kulu olnud 5h ja 30min ulatuses põhjendatud. Töötunni maksumus vastab keskmisele tunnihinnale, s.o 80 €/h (lisandub käibemaks). Kohus rahuldab hageja menetluskulude hüvitamise taotluse summas 528€. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse teinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 6