← Eesti

2-17-107214/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-17-107214 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 12. september 2017, Pärnu kohtu

) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub.

§ 100

lg 1 näeb ette, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (

§ 100lg 3).

Elatist makstakse iga kuu eest ette (

§ 100lg 4).

Vanematel on

§-st 96 ja § 97 p-st 1 tulenevalt oma alaealiste laste ülalpidamise kohustus ning ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99

järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 3. Hageja nõuab elatist miinimumsummas alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse 10.04.2017esitamisest.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

  1. aastal on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 470 eurot, seega perekonnaseaduse § 101 lg 1 kohane miinimumelatis on
  2. aastal 235 eurot. Elatise nõude puhul on Riigikohus korduvalt (nt lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-7-05 p 20, 3-2-1-118-12 p 16, 3-2-1-165-13 p 15) selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub seaduse eelduse kohaselt kahekordne miinimumelatis (kuupalga alammäär) ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Vaidlust hageja vajaduste osas asjas ei ole. Kostja on hagi osaliselt õigeks võtnud, tunnistades 3 kuu võlgnevust. Hageja seaduslik esindaja esitas kohtuistungil kontoväljavõtte, millest nähtub, et kostja on tasunud elatist juunis, juulis ja augustis kahe lapse eest kokku 500 eurot kuus. Seega on kostja asunud täitma hagejale M. P.le elatise tasumise kohtust alates 2017.a juunikuust ning hagis nõutavast, otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud elatisest on tasumata aprilli ja maikuu elatis, kokku 470 eurot. Kostja on selles osas hagi õigeks võtnud: kostja arvestuste kohaselt on tal elatis tasumata kokku koguni kolme kuu eest, summas 735 eurot (tõenäoliselt on kostja võlaperioodi arvestanud ka M.e sünnikuu xxxxxx xxxx, hageja sündis xx xx xxxx ning elatist nõutakse alates maksekäsu kiirmenetluse alustamisest
  3. aprillis). Kohus leiab, et kostja poolt võla tunnistamine hõlmab tegelikult nõutavat väiksemas summas elatist.
  4. Kuigi kostja on asunud elatise kohustust täitma, peab kohus põhjendatuks edasiulatuva elatise kohtuotsusega väljamõistmist. Hageja esindaja, arvestades kostja tasumisi, täpsustas nõuet ja soovib edasiulatuvalt elatise väljamõistmist alates 01.septembrist
  5. Kuna kostjal on M. P. ees tekkinud elatise võlgnevus, on põhjendatud hageja seadusliku esindaja ebakindlus, kas kostja jätkab regulaarselt elatise maksmist.
  6. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevuse 2017.a aprilli ja maikuu eest summas 470 eurot ning alates 01.09.2017

§ 101lg-s 1 sätestatud minimaalmääras kuni M.

P. täisealiseks saamiseni. Vastavalt hagiavalduses esitatud taotlusele ja juhindudes

§ 101lg-st 2 kohus mõistab elatise välja muutuva suurusena, sidudes elatise suuruse Vabariigi Valitsuse kehtestatava alampalga suurusega. Vastavalt 3

(4)Tsiviilasi nr 2-17-107214 hagiavalduses taotletule ja TsMS § 445 lg-le 1 kohus määrab kindlaks elatise maksmise korra: elatis maksta hageja ema pangakontole iga kuu 10.kuupäevaks ning elatise võlgnevus summas 470 eurot tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. 5. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Arvestades, et vaidluse pooled on laps ja isa ning pooled ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, jätab kohus TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.