← Eesti

2-17-7493/34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2018, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja k

§ 438

lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

  1. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma muuhulgas ka täisealised esimese astme ülenejad sugulased (vanemad). PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast (antud juhul mõlemad vanemad) ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning nende kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et hageja õpib xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx. PKS § 99 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Õigustatud isik võib PKS § 108 kohaselt nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
  2. Kohus peab hageja poolt asjas esitatud kulude tabelit (viimane ja lõplik II kd tl 166) ning tõendeid (konto väljavõtted, kuludokumendid) uurides oluliseks märkida, et hageja elukorraldust arvestades ei ole tema poolt näidatud igakuised vajadused ebamõistlikud või ülepaisutatud. Vaidlus puudub selle, et hageja näol on tegemist xx-aastase noormehega, kes omandab haridust oma kodulinnast eemal, osaleb xxxxxxxxxxxx xxxxxx nimel mitmetes erialatundides, tema koolipäevad koos harjutustundidega on pikad, lisaks arendab ta ennast ise xxxxxxxxxxx mängides ja xxxxxxxxxxxx käies. Kohus ei pea mõistlikuks arvestada iga väljamineku kaupa (nagu kostja seda menetluses, mh kohtueelistungeil tegi), kas hageja kontolt on õhtusel ajal makstud 3.80 EUR või muu summa kohvikus/baaris 4

(6)Tsiviilasi nr 2-17-7493 söögi või millegi muu eest. Kui hageja koolipäev koos harjutustundidega lõpeb ikkagi hilisõhtul, on ilmselgelt tarvidus väljas söömiseks ja tagantjärgi tuvastada, mille eest tellimus tegelikult oli, ei ole võimalik. Vaadates hageja kulutusi väljas söömisele koos sularahatšekkidega (II kd tl 166 tabeli kaks ülemist rida), on keskmine kulutus sellele 2017.a esimese üheksa kuu jooksul ca 233 EUR kuus. Kui isegi lugeda mõistlikuks toidukuluks enamasti väljas söövale (kontoväljavõtte järgi on väga tihti ostud R-Kioskist, Statoilist, pizzakohtadest) isikule 200 EUR kuus (kostja märgib enda vajadusteks toidule 250 EUR kuus, kusjuures temal on kindlasti võimalik kodus söömine oluliselt tihedamini, ja seeläbi ei ole nii olulist tähtsust xxxxxxx xxxxxxxxxxx teadaoleval elukallidusel) ja maha arvata ka nt vaidlustatud eluasemekulud pooles ulatuses, jääb hageja vajadusteks ikkagi vähemalt 400 EUR kuus (ilma viimases tabelis kajastatud xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx on hageja keskmised kulud 510 EUR kuus). Sagedasti oma elukorralduse tõttu pikki vahemaid sõitva ja väljas sööva, kontserte külastava ja seega ka vastavat riietust vajava noormehe kohta ei ole tegemist suurte summadega. Hageja võimed ja kalduvused, haridus- ja xxxxxxxxxxx kogemuse vajadus PKS § 99 mõttes on esitatud arvandmetega kulutuste osas igati kooskõlas. 12. et Kui siia juurde lisada kohtule esitatud tõenditest ja vaidlustamata asjaoludest lähtuva, - Hageja on oluliselt lähedasem emaga, kelle juures ta enamiku nädalavahetustest elab; Hageja ema sissetulek on pea 2x väiksem kui kostjal (CC konto väljavõtete kohaselt ca 1500 EUR, kostjal enda väite kohaselt ca 2800 EUR); Kostja kulutused/vajadused, isegi kui neid kõiki arvestada, on tema enda esitatud nimekirja kohaselt 2584 EUR (I kd tl 179) ning see sisaldab juba hagejale makstavat 175 eurot igakuiselt - on kohtu hinnangul ilmne, et kostjal on piisavalt vahendeid hageja vajaduste rahuldamiseks temale langevas osas, mis tema ja hageja ema sissetulekuid-väljaminekuid ning tema, hageja ema ja hageja vahelisi suhteid arvestades on see kindlasti enam kui ½ osa. Proportsionaalselt võiks/peaks see olema vähemalt 2/3 hageja vajadustest ehk kaugelt enam kui hagis tegelikult nõutakse. Hageja mõnekordsed väikesed sissetulekud xxxxxxxxxxxst tegevusest ei muuda kohtu järeldusi. Kui lugeda hageja vajadusteks 400 EUR kuus, siis kostjalt 235 euro kui kohustuse väljamõistmine on igati mõistlik ja seega tuleb hagi rahuldada. Samuti tuleb välja mõista kuni hagi esitamiseni vähemmakstud summad tagantjärele, sest kohus on seisukohal, et kostjal ei olnud mõistetavat alust elatise maksmine jaanuarist 2017 lõpetada (seni maksis kostja vabatahtlikult PKS § 101 kohases miinimummääras – ½ palga alammäära) või teha seda kaootiliselt. Elatise maksmise jätkamine märtsist 2017 summas 175 EUR kuus ei ole hageja vajadusi ja kostja varalist seisundit ning tema ülalpidamiskohustuse osa õigesti arvestav. Kostja väited hageja poolt oma konto väljavõtte varjamises vms ei ole tõendatud, täiesti arusaamatuks jäävad kostja etteheited hagejale või hageja emale kostjaga hageja kulutuste mittekooskõlastamises – hageja on õigesti märkinud, et otsustusi teeb täisealine oma elu osas iseseisvalt ning PKS § 145 ei ole asjassepuutuv norm. Nimetatud säte räägib nimelt vanema hooldusõigusest, mis aga PKS § 116 lg 2 mõttes käib alaealise lapse kohta. Kostja väited 1500 EUR ülekandmise osas 2016.a augustis ei ole seotud elatise ettemaksmisega (elatist ja selle võlga nõutakse 2017.aastast), seega ei ole ka see arutelu asjassepuutuv. Menetluskulud 5
(6)Tsiviilasi nr 2-17-7493 13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (II kd tl 183-184), mille kohaselt on tema lepinguline esindaja koostanud menetlusdokumente, osalenud kohtuistungeil ja tutvunud vastaspoole esitatuga kokku 22,5 tunni ulatuses 100-eurose tunnihinnaga ehk hageja kulud on olnud 2250 EUR. Summale lisandub käibemaks 450 EUR, kokku palub hageja kostjalt välja mõista seega 2700 EUR, kinnitades, et ta ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10). Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. 14.

§ 175

lõikele 1 mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on esitatud mõistlikus suuruses, vastavuses tegelikult menetluses tehtud tööga (menetluses on toimunud pikk ja põhjalik detailne vaidlus üksikute kulutuste ja tõendite üle), hageja esindaja tunnitasu on kooskõlas kohtupraktikaga – Riigikohus on nt keerulisemates asjades aktsepteerinud ka 140-eurost tunnihinda. Seega tuleb taotletud summa 2700 eurot kostjalt menetluskuluna välja mõista. 15.

§ 177

lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise avalduse esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2018 kohtuotsuse resolutiivosa: RESOLUTSIOON:

  1. Tühistada Pärnu Maakohtu
  2. jaanuari 2018 otsus osas, millega mõisteti BB-lt välja igakuine elatis 175 eurot ületavas osas alates 01.06.2017 kuni 01.10.2017 ja elatise võlgnevus ajavahemiku 01.01.2017-31.05.2017 eest suurusega 433,33 eurot AA kasuks, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista välja elatis suurusega 175 eurot kuus alates 01.06.2017 kuni 30.09.2017 ja suurusega 235 eurot kuus alates 01.10.2017, jätta rahuldamata hagi elatise võla 433,33 euro väljamõistmise osas ja jaotada teisiti menetluskulud. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
  3. Apellatsioonkaebus rahuldada.
  4. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 6

(6)Tsiviilasi nr 2-17-7493 3.1.Hagi rahuldada osaliselt. 3.2.Välja mõista BB.-lt igakuine elatis suurusega 175 eurot kuus alates 01.06.2017 kuni 30.09.2017 ja suurusega 235 eurot kuus alates 01.10.2017 AA kasuks kuni AA 21-aastaseks saamiseni, s.o xx xx xxxx või kuni kesk- või kõrghariduse omandamiseni või kutseõppe tasemeõppes õpingute lõppemiseni, kui nimetatud tähtpäev saabub varem. 3.3.Elatis tuleb tasuda AA arveldusarvele nr EExxx. 3.4.Jätta rahuldamata AA hagi BB vastu elatise võla 433,33 euro väljamõistmiseks ajavahemiku 01.01.2017 – 31.05.2017 eest. Menetluskulud Maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. 7
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.