Tulenevalt oma raskest tervislikust seisundist ja varalisest olukorrast, palub kostja määrata igakuulise elatise tasumise summaks mitte üle 25 - 30.- euro lapse kohta, ehk kokku 50 - 60 eurot. Samas palub ta ka kohtul arvestada, et igakuulised kulutused ravimitele võivad koheselt suureneda peale põlveoperatsiooni. Ta palub kohtul kaaluda ka võimalust teda elatise tasumisest üldse vabastada. Tagasiulatuvat elatist ühe aasta eest palub ta mitte välja mõista, kuna ta ei suuda oma tervisliku seisundi ja majandusliku olukorra tõttu seda tasuda. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (
) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks.
lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist.
lg 2 täpsustab, et 2 Tsiviilasi nr 2-17-7455 ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (hagi esitamise ajal 2016. a 215 eurot, 2017. a 235 eurot).
lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg.2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist kostjalt pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 12.05.2016. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuivõrd elatist nõutakse antud juhul miinimummääras, ei ole kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt vajalik tõendada lapse vajaduste loetelu. Sellisel juhul saab muus ehk väiksemas summas elatist välja mõista vaid
I.K. on avaldanud kohtule, et 2014. a-st on S.K. kinnitanud, et ta ei soovi lastele elatist, mida I.K. loeb kokkuleppeks elatise mittetasumiseks. Kohus selgitab, et
kohaselt kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine. I.K. on seisukohal, et ta on võimeline tasuma elatist summas 25 – 30 eurot kuus lapse kohta ja palub kohtul kaaluda ka võimalust ta elatise tasumisest üldse vabastada. I.K. avaldab, et tagasiulatuvalt ei ole ta võimeline elatist tasuma. Kohus on seisukohal, et alaealiste laste ülalpidamiskohustuse täitmisest ei ole kostjat võimalik vabastada.
lg.2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus leiab, et käesoleval juhul on alus
lg 2 alusel vähendada elatist alla
I.K. on keskmise puudega pensionär. Sotsiaalkindlustusameti 05.08.201 otsuse nr 1247942 alusel on I.K.il tuvastatud keskmine puue, millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi hügieenitoimingutel, liikumisel, juhendamist; puue põhjustab hoolduse ja transpordialaseid lisakulusid. I.K.i sissetulekuteks on pension 329,83 eurot kuus ja puudetoetus 12,79 eurot kuus, seega kokku 342,62 eurot. Arvestades I.K.i tervisliku seisundit (ravimite vajadust, kõrvalabi vajadust , lisakulude vajadust) ja tema pensioniealisust ei ole temal töötamisega lisasissetulekute teenimine võimalik. I.K.il muu vara peale elukohaks oleva korteriomandi puudub, arvelduskontol säästud puuduvad. Kõike eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et
lg 2 kohaselt on olemas mõjuv põhjus vähendada I.K.i poolt K.K.ile ja J.K.ile makstavat elatist alla
Kohus mõistab I.K.ilt välja elatise summas 40 eurot alates 01.09.2017 igakuiselt alaealise lapse K.K.i ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni ja summas 40 eurot alates 01.09.2017 igakuiselt alaealise lapse J.K.i ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus leiab arvestades kostja pensioni suurust , et nimetatud suuruses elatist on kostja võimeline tasuma. 3 Tsiviilasi nr 2-17-7455
alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja ei ole osalenud laste ülalpidamises, seetõttu nõuavadki hagejad kostjalt elatise võlgnevust perioodi eest 12.05.2016 - 11.05.2017. Tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 tuleb maakohtul otsuse selguse ja täidetavuse huvides hagi täielikul või osalisel rahuldamisel elatis tagasiulatuva perioodi eest ühekordse summana välja mõista. Kohus leiab, et kuna kostja pole elatist 1 aasta enne hagi esitamist üldse tasunud, kuid on saanud sissetulekuna pensioni , siis tuleb elatis välja mõista ka tagasiulatuva perioodi eest. Kohus leiab, et
lg 2 alusel tuleb vähendada ka tagasiulatuvat elatist alla
Maksu ja Tolliameti 29.08.2017.a. teatise kohaselt oli kostja pensioni suurus maist 2016- märts 2017.a. 313.87 eurot kuus ja alates aprillist 2017.a. 329.83 eurot kuus. Kohus mõistab I.K.’ilt alaealise lapse K.K.’i kasuks välja ühekordse summana elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt perioodi 12.05.2016 – 31.08.2017 eest kokku summas 625,80 eurot. Tagasiulatuva elatise arvutuskäik K.K.ile on järgmine: 12.-31.05.2016.a 40 eurot : 31 päeva x 20 päeva = 25,80 eurot, 01.06.2016 - 31.08.2017.a 40 eurot x 15 kuud = 600 eurot; 25,80 + 600 = 625.80 eurot. Kohus mõistab I.K.’ilt alaealise lapse J.K.’i kasuks välja ühekordse summana elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt perioodi 12.05.2016 – 31.08.2017 eest kokku summas 625,80 eurot. Tagasiulatuva elatise arvutuskäik J.K.ile on järgmine: 12.-31.05.2016.a 40 eurot : 31 päeva x 20 päeva = 25,80 eurot, 01.06.2016 - 31.08.2017.a 40 eurot x 15 kuud = 600 eurot; 25,80 + 600 = 625,80 eurot. Menetluskulud Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt siis vastavalt TsMS § 163 lg 1 tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik Jõustumine lisalehel KOHTUOTSUS JÕUSTUS osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 23.01.2018 järgmises sõnastuses: RESOLUTSIOON:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.