lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Tulenevalt
lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et tsiviilasjas M. K. hagis K. E. vastu võla nõudes esitatud kompromiss ei sisalda midagi sellist, mis välistaks selle kinnitamise
Tulenevalt
lg 8 saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja vastavalt
uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Käesolevas asjas on hagejale antud riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. 22.03.2017.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx on antud hagejale riigi õigusabi, kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud 25 % ulatuses ühe aasta jooksul igakuiste võrdsete osamaksetena. 15.11.2017.a. määruse alusel on hageja vabastatud täielikult hagiavalduse esitamisel riigilõivu, summas 175 eurot tasumisest. Menetluse lõpetamise taotluses seoses kompromissi sõlmimisega on esitatud taotlus jätta riigilõiv, mille tasumiseks oli hagejale antud menetlusabi
lg 7 alusel riigi kanda.
lg 7 kohaselt võib kohus juhul, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel ning esineb
lõikes 4 sätestatud alus temalt menetluskulude riigituludesse väljamõistmiseks, mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus on seisukohal, et riigilõiv, mille tasumisest hageja oli hagi esitamisel vabastatud, on põhjendatud seoses kompromissi sõlmimisega jätta riigi kanda, samuti jätta riigi kanda osaliselt riigi õigusabi tasu.
lg 1 alusel tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista riigi õigusabi tasu osaliselt, kuna temale oli antud õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud 25 % ulatuses osamaksetena ühe aasta jooksul asjas tehtava lõpplahendi jõustumisest arvates. M. K. on osutatud riigi õigusabi vandeadvokaat Li Uiga poolt. 18.12.2017 kohtumäärusega on määratud vandeadvokaat L.Uiga tasu suuruseks M. K. esindamise eest riigi õigusabi arvel 312 eurot. Seega tuleb M. K. Eesti Vabariigi kasuks välja mõista 78 eurot, s.o 25 % vandeadvokaat Li Uigale väljamaksmisele kuuluvast riigi õigusabi tasust. Kohus leiab, et kuna hüvitamisele kuuluv summa ei ole suur, ei ole põhjendatud määrata lahendi täitmist ühe aasta jooksul, vaid riigi õigusabi tasu tuleb hüvitada igakuiste võrdse suurusega (78 :6 =13) osamaksetena kuue kuu jooksul käesolevale määrusele lisatud makseinfo viitenumbriga. dokumendis näidatud kontodele ja Tulenevalt
lg 5 ja 6 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.
433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on tulenevalt
Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.