← Eesti

2-17-7405/71

Obsah (6)§ 445§ 230§ 173§ 164§ 177§ 178

2-17-7405 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 22.05.2019 Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-7405 Tsiviilasi XX hagi YY vast

§ 445lg 1 järgi kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks.

Kostja seisukoht 3. Kostja nõustub hageja täpsustavas nõudes esitatud ühisvara koosseisuga, va nõudega arvata ühisvara hulka hüvitis matkabussi võõrandamise eest. Ka on kostja nõus ühisvara müügiga avaliku enampakkumise teel. Matkabussi müügist saadu panustas kostja OÜ-sse Y ja ostis sõiduki BMW X5, mis on juba jagatava ühisvara koosseisus. Lisaks vaidleb kostja vastu hüvitise suurusele 10 500 eurot. Kostja peab matkabussi väärtuseks 12 000 eurot, mis oligi selle müügihind. 2

(6)2-17-7405 KOHTU SEISUKOHT
  1. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et XX hagi YY vastu tuleb rahuldada.
  2. Kohus tegi käesolevas tsiviilasjas vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et YY ja XX (end. X) vahel sõlmiti xx.xx.1xxxx abielu, mis on lahutatud Pärnu Maakohtu 12.01.2016 otsusega (tsiviilasi nr x) (I kd tl 9-10). Kohtuotsus jõustus 23.02.
  3. a. Hageja taotleb ühisvara jagamist. Perekonnaseaduse (PKS) § 211 lg 1 sätestab, et kui enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates käesoleva seaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut. Pooltel ei olnud sõlmitud abieluvaralepingut ning poolte abielu sõlmiti xx.xx.xxxx, mistõttu kohaldub endiste abikaasade varasuhetele varaühisuse regulatsioon. Tulenevalt PKS §-st 25 lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. PKS § 35 kohaselt lõppeb vara ühisus muuhulgas abielu lahutamisega. Seega on poolte vaheline varaühisus lõppenud. Riigikohus on 14.05.
  4. a otsuses nr 3-2-1-21-14 selgitanud, et kehtiva PKS § 210 lg 1 ja § 211 järgi tuleb alates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest esitatud nõude korral jagada abikaasade ühisvara kehtiva seaduse järgi. PKS § 37 sätestab, et varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. PKS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. XX ja YY ei ole kokku leppinud ühisvara jagamises muul viisil kui võrdsetes osades. PKS § 37 lg 11 kohaselt määratakse ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga.
  5. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Pooled ei ole kohtuväliselt ega ka kohtumenetluses kaasomandis oleva vara jagamise viisi suhtes kokkuleppele saanud.
  6. Pooled ei vaidle, et vara, mille jagamist hageja taotleb, on poolte ühisvara. Samuti ei vaidle pooled enam kaasomandi jagamise viisi suhtes. Hageja on põhjendatult osundanud Riigikohtu lahendile 3-2-1-14-17 p 25.3, millest nähtub, et olukorras, kus eseme omandamise eest tuleks maksta rohkem, kui omandamiseks soovi avaldajal on soov ja võimalus maksta, ei tohiks kohus jätta eset sellele kaasomanikule, vaid panema eseme avalikule enampakkumisele. Hageja taotleb poolte ühisvara jagamist selliselt, et ühisomandis olev vara müüakse avalikul enampakkumisel ja vara müügist saadud raha jagada võrdselt kaasomanike vahel. Kuna kostja ei esitanud nõuet kaasomandi lõpetamiseks alternatiivsel viisil, lõpetab kohus ühisomandi hageja poolt esitatud nõude rahuldamisega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-102-05 rõhutanud, et kohus võib AÕS § 77 lg 2 järgi valida üksnes selliste kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Kuigi pooled on varem vaielnud ühisvara väärtuse üle, kujuneb ühisvara väärtus välja enampakkumise käigus ega oma antud tsiviilasja lahendamisel tähtsust.
  7. Kostja ei ole eitanud, et müüs poolte ühisvaraks oleva matkabussi Granduca Garage P (numbrimärk xxxxxx) 11.07.2015, so abielu ajal. Hageja on eitanud enda nõusolekut 3
(6)2-17-7405 matkabussi müügiks ning kostja ei ole ka vastupidist tõendanud. PKS § 34 lg 3 alusel kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, milleta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvutatakse ühisvara hulka. Vastavalt hindamisaktile 2018/12/18 (2.kd tl 63) on ekspert hinnanud matkabussi Granduca Garage P (numbrimärk xxxxxx) turuväärtuseks 11.07.2015 seisuga 20 000-22 000 eurot. Kuna matkabussi müügist saadi raha 11.07.2015 seisuga, tuleb lähtuda just nimetatud turuväärtusest. Kostja ei ole omapoolselt esitanud ka tõendeid matkabussi teistsuguse turuväärtuse kohta ning seetõttu lähtub kohus hindamisaktis sisalduvast matkabussi turuväärtusest. Kostja on väitnud ka, et matkabussi võõrandamisest saadu panustati jagatavale ühisvarale, kuid OÜ Y osaluse jagamisest on hageja loobunud. Lisaks on kostja väitnud, et panustas osa matkabussi müügist saadust sõiduki BMW X5 3.0 ostu. YY kui omaniku kanne nähtub alles alates 04.01.2016 (1.kd tl 79), samas matkabussi müük toimus 11.07.2015 ning väheveenvad on kostja väited, et selgelt on arusaadav matkabussi eest saadu kasutamine BMW ostuks.

§ 230

lg 1 alusel pidanuks kostja oma vastuväiteid vaidluse puhul tõendama ning seetõttu jätab kohus kostja vastuväited selle kohta, et matkabussi müügist saadud on juba panustatud jagatavasse ühisvarasse tähelepanuta. Seega on põhjendatud hageja nõue matkabussi müügist saadud hüvitise arvamiseks ühisvara hulka lähtudes eksperdi arvamusest matkabussi keskmisest turuväärtuse kohta (21 000 eurot). 9. Pooled ei ole taotlenud otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramist (

§ 445lg 1).

Kohus märgib, et Riigikohus on oma varasemates lahendites (nr 3-2-1-38-14 ja nr 3-2-1-94-16) leidnud, et kohus saab

§ 445

lg 1 järgi määrata poole taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra, sh nt abikaasade ühisvara müügiks korraldatava avaliku enampakkumise korraldaja ja tingimused ning kui sellist korda ei ole kohtulahendis kindlaks määratud, saab nõuda ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist, sh avaliku enampakkumise korraldamist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kohtutäituri vahendusel. Menetluskulud 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hagejal tekkinud menetluskulud: riigilõiv 300 eurot, ekspertiisitasu 350 eurot ja õigusabitasu ja –kulu 4323,12 eurot (koos käibemaksuga). Kostja ei ole hageja menetluskulude suurust vaidlustanud ega oma menetluskulude nimekirja ei ole esitanud. Hageja on taotlenud menetluskulude jätmist vähemalt osaliselt kostja kanda, kuna hageja on teinud endastoleneva kokkuleppe sõlmimiseks, pidades läbirääkimisi ja saatnud e-kirju. Kostja leiab, et kumbki pool peab kandma oma kulud ise. 10. Kuivõrd kostja ei ole vastu vaielnud hageja lepingulise esindaja kuludele, ei kontrolli kohus hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. 11.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemiseasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kuna kostja on nõustunud põhilises osas hageja nõude täpsustusega, lõpetatakse kaasomand eelduslikult mõlema poole huvides. Kostja ei ole 4

(6)2-17-7405 ka kohtumenetluses algusest peale vaidlustanud kaasomandi lõpetamise vajadust. Lisaks nähtub tsiviilasja kirjalikest materjalidest, et initsiatiiv kaasomandi lõpetamiseks nii kohtuväliselt kui ka võimaliku kokkuleppe sõlmimisel on olnud hagejal. Eeltoodu tõttu peab kohus õiglaseks jätta hageja kantud menetluskuludest osa, so riigilõivu ja ekspertiisi tasu, võrdselt mõlema poole kanda. 12. Hageja taotlusel ja

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus kohtumääruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni st menetluskulude tasumiseni.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik Pärnu Maakohtu otsus tühistatud resolutsiooni p 4 osas Tallinna Ringkonnakohtu määrusega. Tallinna Ringkonnakohtu määruse RESOLUTSIOON:

  1. Tühistada Pärnu Maakohtu
  2. mai 2019 otsuse resolutsiooni punkt 4 ja kinnitada XX (hageja) ja YY (kostja) kompromiss järgmistel tingimustel: 1.
  3. poolte ühisvara hulka arvatakse hüvitis seoses kostja poolt matkabussi Granduca Garage P (numbrimärk XXXXXX) võõrandamisega; 1.
  4. kostja tasub hagejale maakohtu otsuse resolutsiooni punktis 4 märgitud hüvitise asemel summa 8750 eurot ja sellega loevad pooled apellatsioon-kaebusega määratletud ulatuses vaidluse lõppenuks; 1.
  5. punktis 1.2 märgitud hüvitis tuleb tasuda hiljemalt
  6. novembril 2019 hageja arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX; 1.
  7. pooled kannavad ise oma menetluskulud, mis ei ole jaotatud maakohtu otsusega.
  8. Ülejäänud osas on punktis 1 viidatud maakohtu otsus edasi kaebamata jõustunud.
  9. Tsiviilasja nr 2-17-7405 menetlus lõpetada.
  10. Tagastada kostja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 150 eurot samale saajale ja arveldusarvele, nagu lõiv tasuti.
  11. Kompromissiga hõlmamata menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda, v.a tagastatav riigilõiv. Maakohtu menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas jõustub maakohtu otsus koos käesoleva määrusega. 5

(6)2-17-7405 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.