1 teises lauses ettenähtud määras kuni nõude kohase täitmiseni.
1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Vastavalt esitatud hagile /t.l. 18/ on hageja esitanud taotluse:
tasaarvestuse avalduse (lisa 3), mille tulemusena lõppesid poolte nõuded kattuvas ulatuses - summas 1652,16 eurot, tasaarvestusavalduse tegemisega, so 30.03.2017.a. Kuivõrd kostja võlg hageja ees vähenes tasaarvestuse tulemusena 1652.16 euro võrra, on alates tasaarvestuse kuupäevast ja ka käesoleva hagi esitamise hetkel hageja põhivõla nõude suuruseks kostja vastu 1999,70 eurot. Sellest tulenevalt on käesoleva hagiavaldusega nõutav põhivõla summa erinev maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõutud põhivõla summast. Kuivõrd kostja ei ole käesolevaks ajaks oma võlgnevust tasunud, kostja on hoidunud alusetult kõrvale arvete tasumisest, siis rikub ta sellega tahtlikult hageja poolt kostjale müüdud kaupade eest tulenevat raha maksmise kohustust. IV. Viivise arvestus
lg 1 järgi, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleva hagi esitamise päeva seisuga on seaduse alusel arvutatava sissenõutavaks muutunud viivise suurus kokku 176,05 eurot. Viivisearvestus põhineb Eesti Panga poolt väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud intressimäära teadetel ja
Viivise suuruse täpne arvestus on lisatud käesolevale hagile eraldi dokumendina (lisa 4). Kuna ülalkäsitletud tasaarvestus puudutas põhivõla osa, siis viivist on arvestatud kõikide arvete osas eraldi alates vastava arve sissenõutavaks muutumisest (so tasumise tähtaja viimasele päevale järgnev päev) kuni tasaarvestuse tegemise päevani. Sealt edasi, ehk alates 30.03.2017.a., on arvestatud viivist kogu põhivõla jäägilt (1999,70 eurot) kuni hagi esitamiseni 26.05.2017.a. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest. lk 4 Tulenevalt
MS § 367 ning arvestades Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatavat viimast intressimäära, taotleb hageja veel mittesissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist kohtult protsendina (käesoleva hagi esitamise ajal 8% aastas) põhinõudest. Vajadusel esitab hageja asja edasises menetluses täpsustatud viivisenõude arvestades TsMS § 376 lg 4 p-s 2 ja lg-s 6 sätestatut. V. Hageja õiguslikud väited esitatud haginõude kohta (hagi õiguslik põhistus)
lg 1 järgi kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi üleminek ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat (
Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (
Hageja on omapoolsed lepingulised kohustused kohaselt täitnud, sh kauba kostjale üle andnud ning seega on kostjal kohustus täita omapoolne raha maksmise kohustus. Tulenevalt
on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Antud juhul on kostja jätnud täitmata enda lepingulise kohustuse maksta ostetud kaupade eest, milline tegevus tuleb lugeda müügilepingut rikkuvaks.
lg 1 kohaselt lasub kostjal garantiivastutus, mille kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu (
Sellise asjaolu esinemist kostja tõendanud ei ole, seega tuleb lugeda kostjapoolne hagejale kaupade eest tasumata jätmine mittevabandatavaks.
lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja
Vastavalt
lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt on hageja poolt kostja vastu esitatud raha maksmise kohustuse täitmise e. võlgnevuse tasumise nõue ja viivitusintressi nõue õiguslikult põhjendatud. Täiendavas vastuses kostja vastuväidetele /t.l. 49/ on hageja pidanud vajalikuks märkida järgmist: Hageja kinnitab, et jääb oma hagiavalduses ja 31.08.2017.a. seisukohas esitatud seisukohtade, väidete, tõendite ja taotluste juurde. lk 5 Käesolevaga selgitab hageja oma varasemaid seisukohti alljärgnevalt. Ei saa mõistlikult võttes olla kahtlust, et A R oli kauba müümise perioodil kostja töötaja (autojuht). Nimetatud asjaolu on tõendatud A.Ru enda poolt allkirjastatud kinnituskirjaga (esitati koos 31.08.2017.a. seisukohaga), samuti avalikest allikatest (kostja kodulehelt www.tanklavarustus.ee) pärineva infoga. A.Ru kinnituskirjaga on tõendatud, et kõnealustele arvetele on allkirja omakäeliselt kirjutanud just tema. Nimetatud asjaolu ei ole kostja vaidlustanud. Hageja täiendab oma 31.08.2017.a. menetlusdokumendis esitatud seletust, kuidas hagis nimetatud arvete alusel kostjale müüdud kaup viimasele üle anti, alljärgnevalt. Teatavasti toimus kauba vastuvõtmine hagejalt allkirja vastu – arvetel loetletud kaup anti üle kostja esindajale A.Rule, kes andis selle kohta arvete hageja eksemplarile oma allkirja. Arved täitsid seega sisuliselt ka kauba üleandmise-vastuvõtmise akti/saatelehe funktsiooni. Hageja on A.Rult tänaseks täpsustanud ka kauba üleandmise protseduuri kostjale. Arvete koopiad koos kaubaga sai A.R enda valdusesse ning tema kinnituse kohaselt andis ta kauba koos arvete koopiatega üle kostja laos. Selliselt lihtsalt, kuid mõistlikult ja tavapäraselt kauba üleandmine toimuski. Ka kauba üleandmise asjaolusid ei ole kostja vaidlustanud. Hageja teatab, et tänaseks on hageja esitanud kohtule ka hagis nimetatud arvete originaalid. Kohus on hageja lepingulisele esindajale teatanud e-kirjaliselt 04.09.2017.a., et kohus plaanib korraldada istungi hagiasjas 26.09.2017.a. Hageja lepinguline esindaja kinnitab jätkuvalt (nagu 05.09.2017.a. e-kirjas), et 26.09.2017.a. kuupäev istungi pidamiseks Kuressaares ei ole võimalik teise, Pärnus toimuva kohtuistungi tõttu, kus allakirjutanu peab osalema (haldusasi nr 3-16-1329). Hageja leiab täiendavalt järgmist. Pooled on andnud nõusoleku hagiasja menetlemisega kirjalikus menetluses. Käesoleval hetkel puudub kostja seisukoht hageja poolt 31.08.2017.a. ja käesolevas menetlusdokumendis esitatud väidete ja tõendite kohta. Seetõttu on hageja hinnangul võimalik käesoleval hetkel jätkata asja kirjalikus menetluses. Kui kostja vaidleb jätkuvalt vastu hageja hinnangul vaieldamatutele asjaoludele seonduvalt kauba üleandmisega ja/või kohus ei võta vastu hageja poolt 31.08.2017.a. esitatud A.Ru kinnituskirja, leiab hageja, et sellisel juhul oleks menetluslik olukord sedavõrd muutunud, et tuleks jätkata asja menetlemisega istungimenetluses. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma kirjalikus vastuses hagile /t.l. 44/ hagi ei tunnista ja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et oleks kostjale kauba üle andnud, hagiavalduses hageja küll väidab, et on kauba kostja esindajale üle andnud, kuid aktidel puudub vastuvõtja nimi, neil leiab vaid allkirja. Hageja ei ole väitnud, et vastuvõtja oleks esinenud volikirja alusel, seega saab kostja aru, et hageja väidab, et on kauba üle andnud toonasele seaduslikule esindajale Ülo Taremaa. Kostja toonase seadusliku esindaja allkiri see ei ole, kostja esitab toonase seaduliku esindaja allkirja näidise (lisa 1) ja kostja toonane seaduslik esindaja on kostjale kinnitanud, et tema ei ole kaupa vastu võtnud ega selle kättesaamist allkirjaga kinnitanud. lk 6
kohaselt muutub hageja tasunõue sissenõutavaks peale kauba või teenuse kostjale üleandmist, hageja ei ole kauba üleandmist kostjale tõendanud, eeltoodust ei ole hageja tasunõue sissenõutav ja hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikuks menetluses, kostjal menetluskulud puuduvad. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja poolte seisukohtadega, leidis, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele hagis toodud õiguslikul alusel. Hageja on oma nõude alusena esitanud kostjale esitatud arved /t.l. 21-30/ summas 3696,87 eurot kostjale müüdud kauba eest. Sellest arved /t.l. 57-68/, kokku summas 2220,45 eurot, millest arve nr. 10009410 on hageja tasaarvestanud 186,55 euro ulatuses, tasumata jääk 2033,90. Tasaarvestus toimus kostja esitatud arve / t.l. 31/ summas 1652,16 ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena on kostja võlgnevuseks jäänud 1999,70 eurot /t.l. 32/ Kostja vaidles nõudele vastu, põhjusel, et arvetel märgitud kaupa ei ole kostjale üle antud. Kostja esitas selle kinnituseks kostja selleaegse juhatuse liikme allkirja näidised /t.l. 45/. Kohtu hinnangul ei tõenda miski, et tegemist on just sel ajal juhatuse liikmeks olnud isiku allkirjaga. Samas on hageja esitanud kohtule A Ru poolt allkirjastatud kinnituskirja /t.l. 52/, kes on selgitanud, et töötas Tanklavarustus OÜ-s ajavahemikul 2000 jaanuar kuni 2017 märts autojuhina ja esitatud arvetel oleva kauba on vastu võtnud ja arved allkirjastanud tema. Kinnituskirjas on ära toodud ka arved, mille eest kostja maksnud ei ole. A. Ru selgituse kohaselt andis ta kauba üle kostja lattu. Eeltoodut tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 järgi, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on arvestanud hagi esitamise päeva seisuga seaduse alusel arvutatava, sissenõutavaks muutunud, viivise suuruseks kokku 176,05 eurot. Viivisearvestus põhineb Eesti Panga poolt väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud intressimäära teadetel ja
MS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. lk 7 Seega on hageja õigustatud nõudma viivist alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni protsendina põhinõudest seaduses ettenähtud määras. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude suuruse kindlaksmääramine. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 175 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat esindas menetluses advokaat, kes selleks kulutatud ajaks on märkinud kokku 5 tundi , tunnitasu 100 eurot, seega kokku tasu vastavalt hagejale esitatud arvetele /t.l. 78 ja 79/ 600 eurot koos käibemaksuga, millest 500 euro väljamõistmist on hageja taotlenud kostjalt. Kohtu hinnangul on esitatud taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lisaks sellele on kostja kohustatud maksma hagejale ka viimase poolt menetluses tasutud riigilõivu 250.- eurot. Kostja menetluskulude taotlusele vastuväidet ei esitanud. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.