) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (
Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (
Kohus, kuulanud ära hageja seletused ja tutvunud kostja kirjaliku seisukohaga, leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada, pealegi ei soovi pooled ise seda. Pooled on elanud lahus enam kui 2 aastat ning perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutamiseks olukorras, kus üks pooltest ei oma registreeritud elukohta Eestis (
). Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus abinõude tarvituselevõtuks abielu taastamiseks, seda eriti veel olukorras, kus hageja elab Eestis ja kostja elab Xxxxxxxxxxx ning 2014. aasta lõpust on poolte abielulised suhted lõppenud. Ühiseid alaealisi lapsi pooltel ei ole. Seega rahuldab kohus hagi. Hageja soovib abielueelse perekonnanime taastamist ja vastavalt Nimeseaduse § 11 tuleb taastada hageja lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud hagilises abieluasjas jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.