2-17-106204 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Lihtmenetluses Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Tambet Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 06. oktoober 2017.a., Pärnu Rüütli tn kohtumaja Tsiv

§ 8

lg 1 ja 2 alusel on leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (

§ 101lg 1 p 1 ja 6).

Vaidlus on selles, kas hageja on kostjaga laenulepingu sõlminud. Võlaõigusseaduse (

) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja on esitanud ka vastuväite, mille järgi ei olnud hagejal abikaasa K.P. nõusolekut väidetava laenulepingu sõlmimiseks ega ka laenulepingu ülesütlemiseks, seega on laenuleping tühine ja lepingu ülesütlemise avaldus tagajärjetu. 4.2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostjale üle kantud raha oli hageja P.P. ja tema abikaasa K.P. ühisvaraks. Kohus käsitleb esmalt küsimust, kas laenuleping oli sõlmitud.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 16

lg 1 alusel on pakkumus lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

§ 20

lg 1 alusel on nõustumus otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Hageja väidab, et R.P. on küsinud hagejalt P.P.lt laenu, et alustada äritegevusega. Asjaoluga, et R.P.l on oli vaja raha investeeringuks, on nõustunud kostja, esitades kohtule tõendina R.P. pangakonto väljavõtte, kust nähtub P.P.lt laekunud raha ülekandmine Xxxxxxxxxxx kontole selgitusega „lühiajaline laen omanikult (tl 93).“ Kuid kostja vastuväite kohaselt ei olnud hageja laenuandjaks, vaid ülekande tegemise otsustas K.P.. Tunnistajana üle kuulatud K.P. ütluste järgi oli tema sooviks P.P.ga ühist poega toetada, kellel oli vaja raha majandusetegevuse alustamiseks. Ülekande tegi tunnistaja omal initsiatiivil, sest tal olid olemas kõik konto kasutamiseks vajalikud õigused, sest ta tegi hagejale raamatupidamist. SEB Pank vastusest järelepärimisest nähtub, et K.P.l oli P.P. pangakonto kasutamise õigused, millele ei ole hageja ka vastuväiteid esitanud (tl 106). Kohus on eelistungil teinud hagejale ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks, millest nähtuks, et hageja eesmärgiks on olnud R.P. äritegevuse toetamine, (nt kostjaga peetud lepingueelsed läbirääkimised, enda tegevust tutvustavad materjalid jpm) mis on jäänud tagajärjetuks. Hageja ainsaks kinnituseks, et tegemist võis olla laenuga ja et hageja avaldanud kostjale tahet sõlmida laenuleping tõendab maksekorralduse selgitus „laen.“ Vastuseks küsimusele, miks K.P. märkis ülekande tegemisel selgitusse „laen“ on tunnistaja vastanud, et tegi seda selleks, et maandada isa (hageja) ja poja (kostja) vahelisi pingeid juhuks, kui hageja näeb, et raha on P.P.le üle kantud, kuid seda on tehtud laenuna. 4 2-17-106204 Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole leidnud tõendamist, et hageja ja kostja vahel oleks laenuleping sõlmitud, sest hageja ei ole õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldust kostjale esitanud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 67 lg 1). Kuna laenulepingut ei ole, siis on tagajärjetu ka lepingu ülesütlemine. Hageja ei ole eelistungil 14.08.2017.a. soovinud esitada kostja vastu nõuet

§ 1028nimetatud alustel, s.o kostja alusetust rikastumisest tulenevalt.

Eeltoodu alusel jätab kohus hagi rahuldamata. 4.

1. Kohus kaalub täiendavalt kostja vastuväidet, mille järgi ei olnud hagejal P.P.l mh abikaasa K.P. nõusolekut selleks, et sõlmida kostjaga R.P.ga laenulepingut ega laenulepingu olemasolul ühepoolselt tähtajatut laenulepingut üles öelda. Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 järgi kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Perekonnaseaduse eelnõu seletuskirjade 55 SE ja 515 SE kohaselt kohaldatakse nõusoleku andmisele tsiviilõiguse üldsätteid, mis käsitlevad tahteavalduse väljendamist. Leping on eelnõu seletuskirja kohaselt abikaasa nõusoleku puudumisel hõljuvalt kehtetu ning seda on võimalik teise abikaasa tagantjärele antava heakskiidu abil kehtivaks muuta. Käesolevas asjas ei ole leidnud tõendamist, et K.P. oleks andnud kõnealuse 1500 eurot ülekandmiseks hagejale nõusolekut lepingut sõlmida ega ka väidetavat lepingut heaks kiitnud. Tsiviilseadusliku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 alusel on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Kohus leiab, et isegi juhul, kui hageja ja kostja vahel oleks 1500 raha lepingu alusel üle kantud, siis oleks laenuleping tühine, millel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). Kohtu järeldust ei väära hageja väide, et 1500 eurot perekonna elutingimusi arvestades tavapärane. PKS § 29 lg 1 ls 3 alusel võib abikaasa teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Kohus ei nõustu hagejaga, et alla 10 000 euro suurused tehingud jäävad allapoole PKS § 29 lg 1 sätestatud künnist, mil teise abikaasa nõusolekut ei ole lepingu sõlmimiseks vaja. Kohus leiab, et tuleb hinnata, kas konkreetse perekonna tavapäraseid elutingimusi arvestades oli vaidlusalune tehing ja selle hind vastavuses perekonna igapäevaste vajadustega (RKTKo 3-2-1-108-16, p 25). Tunnistajana üle kuulatud K.P. ütluste kohaselt oli 1500 eurot 2012.a. perekonnale arvestatav raha. Hageja oli tunnistaja ütluste järgi füüsilisest isikust ettevõtja, kelle kuukäive oli ca 10 000 eurot, kuid sellest tuli maha arvata majandamiskulud, sh tehnika remont ja kütus. Isiklike kulutuste tegemiseks pidi raha koguma ja enda kulutusi piirata. Kohtu hinnangul on tunnistaja ütluste põhjal leidnud veenvalt tõendamist asjaolu, et 1500 eurot ületas perekonna igapäevaste vajaduste piiri, mida oleks saanud ilma teise abikaasa nõusolekuta vabalt käsutada. Hagihind
2. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse on hageja esitatud kohtule 28.03.2017.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded - põhinõude suuruseks kostja vastu 1500 € ja aastane viivis 120 €. Hagi hinnaks on käesolevas asjas 1620 eurot. Menetluskulud
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. 5 2-17-106204 TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus jätab hagi rahuldamata, seetõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 26.09.2017.a. esitas kostja R.P. menetluskulude hüvitamise taotluse, mille kohaselt taotleb hagejalt õigusabikulude välja mõistmist summas 900 eurot. Hageja P.P. ei ole kostja menetluskuludele vastu vaielnud. TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabile kulunud kokku 7h ja 30min, s.o hagiavaldusega tutvumine ja vastuse koostamine