) § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud Tsiviilasi nr 2-17-6891 lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (
Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse (
lg 2 esimene lause).
lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samu muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus selliseid asjaolusid ei tuvastanud. Eeltoodu alusel kohus võtab hageja esindaja 15.05.2017 hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.
sätestatust tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise järel uuesti sama nõudega samal alusel sama kostja vastu kohtusse pöörduda. Tulenevalt elatise eripärast – tagasiulatuvalt saab elatist nõuda mitte rohkem kui ühe aasta eest enne hagi esitamist ja peamiselt on elatise nõue suunatud tulevikku – ei saa hageja hagist loobumise ja menetluse lõpetamise järel enam nõuda kostjalt elatist, mis on muutunud sissenõutavaks selles tsiviilasjas menetluse 15.05.2017 lõpetamise ajaks, kuid kohtu hinnangul ei võta praegusest hagist loobumine hagejalt õigust esitada edaspidi kohtule kostja vastu uus hagi pärast 15.05.2017 sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmiseks või kui ilmneb, et kokkuleppel makstav elatis ei ole hageja ülalpidamiseks piisav.
lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kuna hüvitatavaid kulusid ei ole, siis kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.