KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Tsiviilasja number 2-17-106362 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 22. september 2017.a. Pärnu koh

) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. 4.

1. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - hageja seadusliku esindaja O.G. ja kostja S.V. kooselust on sündinud hageja K.G.; - kostja kolis hagejast eraldi elama
2. aasta detsembris; - kostja on tasunud 2016.a novembris hageja seaduslikule esindajale kokku 500 eurot (vt 24.07.
3. eelistungi protokolli). 4.2.

§ 100lg 1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamisel. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Alates 01.01.2017.a. kehtiva palga alammäära järgi on elatise miinimum 235 eurot kuus ühe lapse kohta. Hageja seaduslik esindaja on algselt nõudnud igakuist alates 01.12.2016.a., kuid on seejärel 14.08.2017.a. vähendanud nõuet loobudes elatisest 2016.a. detsembris. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 429 lg 1). Eeltoodu alusel kohus võtab hageja nõudest osalise loobumise vastu, s.o detsembrikuu elatisenõue osas ning lõpetab selles osas tsiviilasjas menetluse. Juhindudes TsMS § 442 lg-st 5 kohus lahendab menetluse osalise lõpetamise küsimuse otsusega. 4.3. Kohus nõustub hagejatega leides, et kostja ei ole andnud hagejale piisavalt elatist. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (RKTKo 3-2-1-69-13, p 17).

§ 101

lg 1 sätestab elatise väikseima suuruse, mida saab korrigeerida

§ 102lg 1 sätestatud erandlikele asjaoludele tuginedes.

Kohus leiab, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004. aastal valminud uurimus "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika"). Seega ei tohi üldjuhul lapsele välja mõistetav elatis olla väiksem, kui

§ 101lg 1 sätestatud pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Hageja seaduslik esindaja on nõudnud elatist miinimummääras. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101

lg 1 järgi üldjuhul pool 4 2-17-106362 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (RKTKo nr 3-2-1-78-13, p 15). Kostja leiab, et tal puuduvad võimalused maksta hagejale igakuiselt elatist, sest tuleb arvestada, et kostjal on väike sissetulekut, mis ei võimalda kõik kostja vajadusi katta.

§ 102

lg 1 alusel võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja taotles elatise väljamõistmist 50 eurot kuus. Töövõimetuse tõendamiseks on kostja S.V. esitanud kohtule Sotsiaalkindlustusameti 28.07.2016.a. otsused, millest nähtub, et kostja S.V. on täielikult töövõimetu (100%), põhjuseks on üldhaigestumine. Nimetatud dokumentides märgitakse, et S.V.i igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud (tl 54-57). Kostja S.V. on sissetulekute tõendamiseks esitanud Sotsiaalkindlustusameti 01.06.2017.a. tõendi, millelt nähtub igakuise pensioni suurus alates 01.04.2017.a. 334,91 eurot (tl 29), samuti Maksuja Tolliameti tõendi, mille kohaselt kostja sissetulekuks perioodil 01.01.2017.a. kuni 30.06.2017.a. sotsiaaltoetused summas 334 eurot. S.V.i pangakonto väljavõttelt nähtub igakuise laekumisena pension 139,10 eurot, mis on S.V.i seletuste kohaselt pool pensionist, sest kohtutäitur peab tema sissetulekust 50% kinni. Kohus leiab, et kostjal S.V.il on mõjuv põhjus elatise maksmiseks teisiti kui elatise miinimummääras, sest kostja on töövõimetu, mis takistab tal täistöökohaga sissetulekut teenida. 4.4.

§ 105

lg 3 alusel täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Hageja seaduslik esindaja O.G. on kohtule esitanud Maxima Eesti OÜ 14.03.2017.a. teatise, millest nähtub, et O.G. tööleping on lõpetatud koondamise tõttu (tl 90), Töötukassa 16.05.2017.a. otsusest nähtub, et viimane on töötuna arvele võetud ja on määratud tööotsimiskava (tl 91-93). Hageja seadusliku esindaja Swedbank AS kontoväljavõttest nähtub igakuise sissetulekuna sotsiaaltoetused ca 300 eurot ja elatis teisele alaealisele ülalpeetavale M.L.lt ca 30-50 eurot kuus. Kohus leiab, et eeltoodud tõendite alusel ei saa hageja seadusliku esindaja sissetulek ei võimalda anda ülalpidamist rohkem, kui miinimummääras, arvestades asjaoluga, et mõlemad vanemad peavad andma võrdse panuse (

§ 116lg 1).

Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja S.V. poolt pakutud igakuine elatis 50 eurot on liiga väike ning ei ole kostja elatustaset ja kostja sissetuleku teenimise võimalusi arvestades põhjendatud. Nimelt kuulub kostjale korteriomand asukohaga Arhitekti 4 - 12, Tartu, millele on seatud hüpoteek Nordea Bank AB kasuks. Kostja selgituste järgi tuleb pangale igakuiselt tasuda laenumakseid. Tegemist on kostja elukohaga, mis osutab kohtu hinnangul sellele, et kostja on ise võimeline korteriomandi eest hoolitsema, tasudes nii laenumakseid kui ka kommunaalkulusid. Kohus kohustas eelistungil nii hageja seaduslikku esindajat kui ka kostjat esitama kõik andmed selle kohta, millised on sissetuleku allikad, kostja ei ole esitanud kohtule andmeid tütrelt raha saamise kohta, mille eest endaga seotud kulude tasuda. Sissetulekute teenimise võimalusele viitab ka asjaolu, et kostja on kuue juriidilise isiku juhatuses (tl 126-131) ning hageja väljavõtted ajakirjandusest (tl 88), et kostja teenib tulu kütuse veoga. Kostja võimelisusele tasuda lapsele enam kui 50 eurot kuus viitab ka asjaolu, et kostja on olnud võimeline tegema ca 900 suuruseid kulutusi, et osta lapsele keskmisest kallemaid riideesemeid (vt otsuse p 4.5.). Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul kostja elustandard kõrgem, s.t kostja ei elatu üksnes sotsiaaltoetustest ja tema sissetulekud võimaldavad maksta lapsele elatist suuremas ulatuses, mistõttu tuleb kostjal tasuda 2/3 miinimumelatisest. Kostja, kes on suuteline leidma endale teisi sissetulekuallikaid ja peab lapse ülalpidamiseks ka vajalikke pingutusi tegema. Seejuures tuleb märkida, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut 5 2-17-106362 ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (RKTKo nr 3-1-1-118-12 p 15). Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, s.t lisaks eluasemele tuleb vanemal tasuda kulude eest toidule, transpordile, sidekuludele ja õppevahenditele jne, mis toob lastega koos elavale vanema kaasa kulusid, seetõttu on lastele miinimummääras elatise maksmine rahas laste huvides.

§ 108

alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (RKTKo nr 3-2-1-136-13, p 13). Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt alates 01.01.

1. kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni 28.03.2017.a. Kohus mõistab hageja K.G. kasuks välja elatise mitte vähem, kui 2/3 pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast kuus, s.o 2017.a. aastal 156,66 eurot ühes kuus. Seega palga alammäära suurenemisel tuleb kohtuotsuse täitmise käigus automaatselt ümber vaadata ka väljamõistetud elatise suurus. Elatisenõue alates hagi esitamisest 01.01.2017.a. kuni kohtuotsuse tegemiseni tuleb rahuldada. Elatise suuruseks on kokku 1368,12 eurot (8*156,66€+22*5,22€), millest tuleb maha arvestada tasutud elatis (vt otsuse p 4.5.). 4.
2. Tulenevalt

§ 99

lg 1 ja 2 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 1 alusel antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Hageja seaduslik esindaja on võtnud 02.03.2017.a. toimunud kohtuistungil õigeks, et kostja on ostnud hagejale tahvelarvuti Lenovo maksumusega 289,98 eurot (tl 59), telefoni Umi London maksumusega 89,90 €, Adidase vabaajariided summas 47,40 €,kleit summas 24,95 €, ujumisprillid ja Nike vajaja- ja treeningriided riided 132,52 €, rula 47,45€, käterätikud 21,97 € ja pidžaama summas 9,99 €, seega kokku 664,16 eurot. Kohus leiab, et lapsega seotud kuludeks tuleb lugeda sportpluus maksumusega 14,99 € (tl 70) ja kingad 29,95 € (tl 69). Kohus ei nõustu hageja seadusliku esindaja seisukohaga, mille järgi ei saaks nimetatud kulusid arvestada, sest lapsel on riided olemas ja et tahvelarvutit kasutab laps kuus vaid mõne korra. Kohus leiab, et eelnimetatud kulud on lapsele vajalikud riideesemed, kingad, telefon ja tahvelarvuti, mille võrra tuleb elatise suurust vähendada kokku summas 709,01 € ja lõplikuks kostjalt väljamõistetavaks elatiseks kujuneb 659,11 €. Kostja kulutuste võrra ei pidanud hageja seaduslik esindaja tegema kulutusi riietamiseks ja kulutuste tegemiseks, hageja esindaja ei ole ka tõendanud, et ta oleks lapsele mobiiltelefoni või tahvelarvuti ostnud. Telefoni ja tahvelarvuti vajalikkuses ei ole põhjust kahelda. Kohtu hinnangul ei saa teisi kostja kulusid arvestada, sest Samsung Galaxi J3 kasutab kostja ise, mida ta näitas kohtuistungil enda käes, samuti nähtub 31.03.2017.a. tšekilt, et on ostetud meeste pluus (tl 68). Kohus ei arvesta elatise maksmisena ka kingitusi, s.t ehteid ja mänguasju, sest nende kulutuste võrra ei ole vähenenud lapsega koos elava vanema kulud lapse ülalpidamiseks. Kostja on soovinud elatise maksmisena arvestada maksed hageja seadusliku esindaja kontole (tl 73). Swedbank kontoväljavõttelt nähtub maksekorralduse selgituses „laen tagasi,“ mille kohta hageja seaduslik esindaja avaldas, et maksed olidki laenuna mõeldud. Kohus leiab, et nimetatud maksed summas 335 eurot ei saa elatise maksmisena arvestada, sest kui eesmärk oleks olnud laenu asemel elatist maksta, siis oleks seda ka makse selgituses märgitud. Kohus nõustub ka hageja seisukohaga selles, et perioodil 01.04.2017.a. kuni 31.07.2017.a. A.N. pangakontolt tehtud ülekanded K.G. pangakontole 12 korral summades 16 – 32 eurot korraga ei saa käsitleda elatise maksmisena, sest tegemist on taskurahaga, mida võivad mõlemad vanemad anda lapsele vabaks 6 2-17-106362 kasutamiseks, kuid selle võrra ei vähenenud hageja seadusliku esindaja vajalike kulude suurus, mida tal tuleb igakuiselt lapse huvides teha (tl 74-75). Hagihind

1. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tsiviilasja hind tuleb määrata selle järgi, milline on kohtulahendi tegemise ajal hageja lõplik nõue, arvestades mh miinimumelatise suurenemist. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 2115 eurot (235x9). Menetluskulud
2. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Võttes arvesse, et tegemist on alaealise lapse elatisenõudega, siis peab kohus TsMS § 162 lõigete 1 ja 4 koosmõjust tulenevalt võimalikuks jätta poolte kantud menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 ja 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS §
3. 14.09.2017.a. esitas hageja menetluskulude nimekirja ja taotluse, mille kohaselt palub kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 1000 eurot, s.o 10 tundi (100 eurot/h) järgmiselt: - hageja nõustamine elatisnõudes kostja vastu - 50.- eurot (0,5h); - hagiavalduse 3-l lehel (v.a. menetluskulude nimekiri) koostamine – 200.- eurot (2,0h) ; - kostja 02.06.2017 vastusega hagile tutvumine ja hageja 11.06.2017 seisukoha koostamine - 200.- eurot (2,0h) ; - 24.07.2017 kohtuistungiks ettevalmistumine ja kohtuistungil osalemine - 100.- eurot (1,0h) ; - 07.08.2017 menetlusdokumendi 2-l lehel koostamine - 150.- eurot (1,5h) ; - kostja 27.07.2017, 02.08.2017, 07.08.2017 ja 10.08.2017 menetlusdokumentidega tutvumine ja 14.08.2017 menetlusdokumendi (v.a. menetluskulude nimekiri) 3,5-l lehel koostamine 200.- eurot