lg 1 p 3 kohaselt tuleb hagiavalduses nimetada ja kohtule esitada tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, Tsiviilasi nr 2-15-17601 viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Esitatud hagiavaldusest ega täiendavast avaldusest ei nähtu, et kostja ei täida oma ülalpidamiskohustust, pigem vastupidi. Kohus selgitas 24.11.2015 kohtumääruses, et lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks saab üldjuhul pidada tasu korteriühistu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas. Samuti on Riigikohus mitmes lahendis märkinud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Kinnistusraamatu andmetel kuulub M. H.ile ja J. H.ile ühisomandina korteriomand xxxxx xxxxxx, xxxxxxxxx x-x, mis on märgitud kõigi menetlusosaliste elukohaks. Seega praegusel juhul, kus lapsed elavad mõlemale vanemale kuuluvas eluruumis, täidab kostja vähemalt osaliselt ülalpidamiskohustust sellega, et on lastele võimaldanud eluruumi. 4.
lg 2 p 1 kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui kohaselt hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hagiavalduses ega täiendavast avalduses toodud faktilisest asjaoludest ei ilmne, et kostja on rikkunud oma ülalpidamiskohustust. Hagiavaldusest ei nähtu ka asjaolusid, mis annaks aluse arvata, et kostja hakkab laste ülalpidamiskohustust rikkuma tulevikus. Kohus leiab, et hagi on esitatud ennatlikult ning keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast. 5.
lg 4 kohaselt kohus märgib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses menetlusse võtmisest keeldumise põhjuse. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Sellisel juhul loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetlusse. Kuna selles asjas on hagiavaldus esitatud kohtule elektrooniliselt, siis kohus füüsiliselt dokumente hagejate esindajale tagasi ei saada. 6.
lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus jätab hagi menetlusse võtmata, jäävad menetluskulud
Hüvitatavaid menetluskulusid, mida hagejatelt välja mõista, ei ole asjas tekkinud. Hagejate kanda jäävateks kuludeks on nende enda võimalikud kulud, mistõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra ja hagejatelt kulusid välja ei mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.