← Eesti

2-15-119226/7

Obsah (9)§ 168§ 661§ 150§ 430§ 432§ 139§ 124§ 133§ 147

Tsiviilasi nr 2-15-119226 Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise MÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Priks Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2016; Valga kohtumaja Tsiviil

§ 168lg 3 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

Määrus saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pooled on lühendanud määruskaebuse esitamise õigust 3 päevani (

§ 661lg 4).

Määrusele riigilõivu tagastamise osas ei saa esitada määruskaebust (

§ 150lg 8).

ASJAOLUD Menetluse käik 18.11.

  1. a saabus Tartu Maakohtu Valga kohtumajale maksekäsu kiirmenetlusest X OÜ hagiavaldus T.T. vastu võlgnevuse nõudes (menetlusse võetud 18.12.
  2. a). 16.02.
  3. a saabus kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromissikokkulepe ja taotlus menetluse lõpetamiseks. Hageja on esitanud ka taotluse riigilõivu tagastamiseks poole osas. Poolte taotlus Kirjalikus kompromissilepingus on pooled kokku leppinud kostja poolt hagejale tasutavas võlgnevuse määras ja tasumise tingimustes. Pooled kinnitavad, et kostja tunnistab võlgnevust ning pooled on vähendanud seda 3300 euroni, mille kostja tasub hagejale 2 aasta jooksul vastavalt sõlmitud maksegraafikule. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping, kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, muu hulgas seda, et menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja sellele lisatud materjalidega ning esitatud kompromisslepinguga, leiab, et kompromissi tingimused ei ole vastuolus kehtiva seadusandlusega ning kompromiss tuleb kinnitada. Kohtul on piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid ning kompromiss on täidetav. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (

§ 430lg 3) kohtule teadaolevalt ei esine.

Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele.

§ 430

lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetluses on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise protsessuaalõiguslikest tagajärgedest. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asjas lõpetada. 2. Riigilõivu tagastamine

§ 139

lg 2 järgi riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv.

§ 124

lg 1 järgi raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga.

§ 133lg 1 järgi hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi.

Käesoleval juhul oli hagihinnaks 4190,37 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tuli hagihinnalt kuni 4500 eurot tasuda riigilõivu 350 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 90,81 eurot ning hagi esitamisel veel 259,19 eurot, kokku 350 eurot.

§ 147

lg 5 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Koos kompromissiga esitas hageja ka taotluse poole riigilõivu tagastamiseks. Kohus märgib, et hagilt tuli tasuda 350 eurot ning pool sellest on 175 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on teinud kohtule taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamise kohta. Seega kuulub tagastamisele tasutud riigilõivust (350 eurot) pool, s.o 175 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Priks kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.