← Eesti

2-15-16820/2

Obsah (4)§ 70§ 371§ 75§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht 12. november 2015, Pärnu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-15-16820 Menetlustoim

) § 75 lg 1 sätestab, et avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib Eesti kohus asja menetleda. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

§ 70

lg 1 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

§ 70

lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

§ 70

lg 4 p 3 kohaselt kohaldatakse käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või nõukogu määruses (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes. Seega eelkõige tuleb lähtuda nõukogu määruses (EÜ) nr 4/2009 sätestatust. 4.

§ 70

lg 4 punktis 3 viidatud nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 3 kohaselt on liikmesriikides ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevad otsustama:

  1. a)selle riigi kohtud, kus on kostja alaline elukoht; või
  2. b)selle riigi kohtud, kus on õigustatud isiku alaline elukoht; või
  3. c)kohus, mis on kohtu asukohariigi õiguse kohaselt pädev menetlema perekonnaseisu käsitlevaid kohtuasju, kui ülalpidamiskohustust käsitlev asi on nendega seotud, välja arvatud juhul, kui kohtualluvuse aluseks on üksnes ühe poole kodakondsus; või
  4. d)kohus, mis on kohtu asukohariigi õiguse kohaselt pädev menetlema vanemlikku vastutust käsitlevaid kohtuasju, kui ülalpidamiskohustust käsitlev asi on nendega seotud, välja arvatud juhul, kui kohtualluvuse aluseks on üksnes ühe poole kodakondsus. Praeguses asjas kohalduvad määruse 4/2009 artikli 3 punktid
  5. a)ja
  6. b)ning nendest järelduvalt rahvusvahelise kohtualluvuse reeglite kohaselt on hageja elatise hagi lahendamiseks pädev kostja või hageja alalise elukoha riigi kohus. Seega hindamaks, kas Eesti kohus on pädev L. T. elatise nõuet lahendama, tuleb esmalt kindlaks teha kostja alaline elukoht. 5. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 10 alusel kohus kohaldab kostja elukoha kindlaksmääramisel Eesti õigust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Elukoht võib olla üheaegselt mitmes kohas. Elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht ((TsÜS § 14 lg 2 - 4). 6. Hagiavalduses näidatud kostja aadress xxxxxxx xxx xx-xx, xxxxxxxxx, xxxxx xxxxxxx on rahvastikuregistris kostja elukohana registreeritud alates 1985.aastast. Sellel aadressil asuv kinnistu kuulub S. T. isale E.T.le. Kohtute infosüsteemis kajastatud andmete kohaselt on E. T. teistes S. T.ga seotud kohtumenetlustes kohtule 2012.a lõpus teatanud, et S. T. ei ela aadressil xxxxxxx xxx xx – xx xxxxxxxxx xxxxxxxx, isa ei ole poega näinud 1,5 aastat, tema teada poeg elab xxxxxx, poja aadressi isa ei tea. Rahvastikuregistri andmetel on kostja sideaadress alates 14.02.2011 olnud xxxxxx. Alates 15.02.2012 on kostja sideaadressiks xxxxx, xxxxx, xxxxxxxxxxx xxx xx. Rahvastikuregistrist nähtuv kostja varasem (14.02.2011 – 14.02.2012 kehtinud) sideaadress xxxxx, xxxxxx, xxxxxxxxxx x x xx on rahvastikuregistri andmetel siiani kostja ema, K. T., registreeritud elukohaks. 2 Tsiviilasi nr 2-15-16820 Samuti on rahvastikuregistri andmebaasis kostja kontakttelefoninumbriks alates 13.07.2015 märgitud xxxxx suunakoodiga telefoninumber. 7. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 6 lg 1 järgi on rahvastikuregistrisse kantud andmetel informatiivne ja statistiline tähendus. Tulenevalt RRS § 21 lg 1 punktis 91 ja lg-st 5 kantakse ruumi aadress isiku sideandmetena rahvastikuregistrisse isiku poolt esitatud või muul käesolevas seaduses sätestatud alusel, juhul kui isik elab pikemat aega või aeg-ajalt mõnes muus kohas. Seega xxxxx sideaadressi kajastamine kostja rahvastikuregistrisse kantud andmetes näitab, et kostja elab pikemat aega või aeg-ajalt xxxxxx. Seda kinnitab ka asjaolu, et kuigi hageja näitab hagiavalduses kostja elukohaks Eesti aadressi, on samas hagiavalduses märgitud, et kostja töötab xxxxxx, ettevõttes xxxxx xxxxxx OY. Eesti Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole pikemat aega kostjale tehtud Eesti maksuametis deklareeritavaid väljamakseid (töötasu või väljamakseid Töötukassast või Haigekassast). 8. Kõikidest eelkirjeldatud andmetest nende kogumis kohus järeldab, et kostja alaline elukoht rahvusvahelise kohtualluvuse määramise tähenduses asub xxxxx xxxxxxxxxx. Hagiavalduse kohaselt on ka hageja ja tema seadusliku esindaja elukoht xxxxxx. Kuna nii hageja kui kostja elukohad on xxxxxx, ei ole rahvusvahelise kohtualluvuse reeglite (nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 art 3 punktide
  7. a)ja
  8. b)järgi Eesti Vabariigi kohus pädev hageja elatise nõuet lahendama. Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 artikkel 10 sätestab, et kui liikmesriigi kohtusse on pöördutud küsimuses, mis käesoleva määruse kohaselt ei ole tema pädevuses, teatab kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev. 9.

§ 371

lg 1 p 1 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui ta ei ole pädev asja lahendama.

§ 371

lg 1 p 2 sätestab, et kohus ei võta hagi menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.

§ 75

lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.

§ 372

lg 4 kohaselt juhul, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Eeltoodu alusel Pärnu Maakohus keeldub hagi menetlusse võtmisest. Hagejal tuleb elatise nõudega pöörduda xxxxx xxxxxxxxx vastavasse kohtusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.