Obsah (8)

§ 175§ 168§ 174§ 179§ 428§ 429§ 206§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 30.märts 2016. a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-16324 MetroCredit OÜ hagi P V ja E N vastu korterioma

§ 175lg 1 mõttes.

Riigikohtu 06.05.2015 lahendi 3-21-4-15 p-s 13 kolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega

§ 175lg 1 mõttes.

Seega on põhjendamatud hageja menetluskulude nimekirjas kajastatud menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud aeg. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja I, et mõistlik aeg 07.12.2015.a taotluse koostamiseks on 15 min. 7. 25.02.2016.a. esitas hageja maakohtule avalduse hagist loobumiseks tulenevalt nõude täitmisest kostjate poolt pärast hagi esitamist /t.l. 82-83/. Juhindudes

§ 168lg-st 4 palub hageja: 1.

Võtta vastu hagist loobumine ning lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus kostjate poolt hagi rahuldamise tõttu pärast hagi esitamist.

1. Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda ning määrata koos kohtulahendiga rahaliselt kindlaks hageja menetluskulud vastavalt
2. detsembril
3. a. esitatud menetluskulude nimekirjale summas 1673,33 eurot. Avalduse kohaselt on hageja esitanud hagi talle kuuluva Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare jaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriossa number XXXXXXXX sisse kantud korteriomandi, asukohaga XXXXXXXXXXXXXX, vabastamiseks kostjate ebaseaduslikust valdusest. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et alates
4. novembrist
5. a. kuni
6. jaanuarini
7. a. oli korteriomandi omanikuks hageja. Kostja tugineb oma vastuses väitele, et kuna korteriomandi on omandanud
8. jaanuaril
9. a. AS XX, siis tuleb hagi jätta rahuldamata. Samuti väidab P V, et ta ei ole korteriomandit õigusvastaselt vallanud. Hageja möönab, et korteriomand on müüdud tema poolt AS-ile XX, kuid leiab, et tegemist on menetlusliku olukorraga, mis vastab

§ 168lg 4 tunnustele.

Nagu märgitud, siis vaidlust ei ole selles, et hagi esitamise ajal ning sellele eelnevalt oli korteriomandi omanikuks hageja. Seega oli hagejal õigus esitada AÕS §-le 80 tuginev omandi kaitse nõue isikute vastu, kes korteriomandit õigusliku aluseta valdasid. Asjaolude muutumine kohtumenetluse ajal ei 3 2-15-16324 tähenda, et hagi esitamisel puudunuks alused hagi rahuldamiseks. AÕS § 80 lg 1 alusel hagi rahuldamise eelduseks on: -korteriomandi kuulumine hagejale – vastav asjaolu on tõendatud (muuhulgas ka P Vi esitatud) kinnistusraamatu väljavõttega, millelt nähtub, et

1. novembrist
2. a. kuni
3. jaanuarini
4. a. oli korteriomandi omanikuks hageja; -korteriomandi valdamine kostjate poolt õigusliku aluseta – hageja esitab omapoolsed seisukohad ja tõendid antud osas järgnevalt. Kostja P V on esitanud küll kohtule lepingulise esindaja kaudu väite, et kostjad ei ole õigusliku aluseta vallanud korteriomandit, kuid ei ole selgitanud, kas kostjad ei ole enda arvates üleüldse korteriomandit vallanud või on neil olnud olemas selleks õiguslik alus. Samuti ei ole esitatud ühtegi tõendit, mille põhjal võiks teha mingisuguseid järeldusi eelnimetatud P Vi väite paikapidavuse kohta. Seega on P Vi vastuväide ebaselge ning paljasõnaline. Kostja E N ei ole kohtule aga üleüldse vastanud. Hageja märgib, et P Vi vastuväide korteriomandi õiguspärase valdamise või selle valduse puudumise kohta on ka selgelt ebaõige, kuna pärast hageja poolt
5. detsembril
6. a. esitatud tagaseljaotsuse tegemise taotluse kättetoimetamist asus P V aktiivselt otsima kohtuvälist lahendit tekkinud olukorrale. Juhul, kui kostjad vallanuks korteriomandit õiguslikul alusel või ei oleks üleüldse korteriomandi valdust omanud, polnuks P Vil põhjust otsida võimalust korteriomandi valduse seadustamiseks. See fakt kinnitab üheselt, et hagi aluses esitatud asjaolud olid õiged. Hageja selgitab kohtule, et P V kontakteerus
7. a. lõpus korduvalt hageja lepingulise esindajaga nii telefoni teel kui ka e-posti vahendusel ning tegi ettepaneku, et ta leiab korteriomandile ostja, kuna korteriomandi müümise kaudu oleks võimalik hagejal vabaneda ka vaidlemisest kostjatega. Hageja toob siinkohal oma selgituste põhjendamiseks välja kirjavahetuse (lisa 1) kronoloogia: -
8. detsembril
9. a. küsis P V täpset korteriomandi hinda ning kinnitas, et ootab vastavat infot e-postile XXXXXXX; -
10. detsembril
11. a. edastas hageja lepinguline esindaja andmed korteriomandi hinna kohta summas 48 347,20 eurot; -
12. detsembril
13. a. kirjutas P V, et selline summa käib kostjatele üle jõu ning et hageja seaduslik esindaja on E Nele kirjutanud
14. novembril
15. a., et juhul kui kostjad soovivad korteriomandit osta on selle hinnaks 42 000 eurot; -
16. detsembril
17. a. e-kirjas selgitas hageja lepinguline esindaja, et varem pakutud korteriomandi hind on tõusnud kohtumenetluse tõttu tekkinud kuludest tulenevalt, kuid pärast nõupidamist hageja lepingulise esindajaga teatas hageja lepinguline esindaja
18. detsembril
19. a. P Vile, et hageja on valmis korteriomandi müüma 42 000 eurot eest. Eeltoodust nähtub esiteks, et P V siiski valdas korteriomandit ning teiseks oli teadlik, et selleks puudub õiguslik alus. Samuti nähtub, et kostja E N suhtles hageja seadusliku esindajaga selleks, et leida kohtuväline lahend kostjate valduse seadustamiseks läbi korteriomandi ostu 42 000 euro eest. Eeltooduga on tõendatud, et nii P V kui ka E N valdasid korteriomandit, kuivõrd nende käitumisest ja avaldustest nähtub soov säilitada ja seadustada korteriomandi valdus selle omandamise kaudu. Asjas mõlema poole esitatust järeldub samuti, et kostjatel puudus õiguslik alus korteriomandi valdamiseks. Esiteks, ühtegi tõendit ega õiguslikku põhjendust valduse õiguspärasuse kohta kostjad esitanud ei ole. Teiseks, ka P Vi vastusele lisatud üürileping on sõlmitud
20. jaanuaril
21. a. ning sellele ei ole antud tagasiulatuvat jõudu. Üürilepingu punktis 7 kinnitab AS XX, et korteriomandit ei ole kellelegi teisele üürile andnud. Seega ei eksisteerinud enne
22. 4 2-15-16324 jaanuari
23. a. üürilepingu sõlmimist P Vil õiguslikku alust korteriomandi valdamiseks. Hageja juhib tähelepanu, et VÕS § 291 kohaselt läheks korteriomandi kasutamise korral senine üürileping uuele omanikule üle ning asjaolu, et sõlmitud on uus üürileping näitab ilmekalt, et seni ei ole korteriomandi valdamiseks üürilepingut eksisteerinud. Seega järeldub, et täidetud on ka AÕS § 80 alusel nõude esitamiseks teine eeldus – kostjate õigusliku aluseta valdus. Seetõttu kuuluks hagi rahuldamisele hagi esitamise seisuga eksisteerinud asjaoludel. Samas ei soovi hageja vaidlusega jätkata, kuna hageja hinnangul on kostjad vabatahtlikult täitnud tema nõudmise ning sisuliselt korraldanud korteriomandi valduse seadustamise läbi korteriomandi omandamise kostjate leitud isiku poolt. Hageja leiab, et sellega on täidetud

§ 168

lg 4 kohaldamise eeldused ning asjas saab menetluse lõpetada hagist loobumise tõttu põhjusel, et kostjad on täitnud vabatahtlikult hageja nõude pärast hagi esitamist. Seetõttu tuleb ka menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja on esitanud

1. detsembril
2. a. menetluskulude nimekirja ning jääb nimetatud menetluskulude kostjatelt väljamõistmise taotluse juurde. Menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning need ei ole ülepaisutatud.
3. Vastuseks hagist loobumisele, esitas kostja P V 11.03.2016.a. kohtule taotluse, milles palub juhindudes

§ 168lg 4, § 174 lg 2, § 179 lg 1, RÕS § 27 lg 1 p 1 mõista hagejalt Metro

Credit OÜ välja riigituludesse riigi õigusabi tasu summas 192 eurot ja vabastada P V kohustusest hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Hageja on 22.02.2016.a esitanud avalduse hagist loobumiseks. Kostja I ei vaidle vastu hageja avaldusele hagist loobumiseks ja leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asjas menetlus lõpetada, kuid kostja I ei nõustu hageja seisukohaga sellest, et käesoleva tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada kostjate poolt hagi rahuldamise tõttu pärast hagi esitamist. Hageja on kohtusse pöördunud nõudega korteriomandi väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest. Tegemist on vindikatsiooni nõudega ja mingit rahalist nõuet kostjate vastu esitatud ei ole. Hageja 22.02.2016.a avaldusest ei nähtu, et kostjad oleksid nõude rahuldanud ja korteriomandi vabastanud. Hageja müüs korteriomandi menetluse kestel kolmandale isikule, mis ei anna aga alust asuda seisukohale, et kostjad oleksid hageja vindikatsiooni nõude rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja I, et hageja avaldus hagist loobumiseks tuleb vastu võtta ja menetlus asjas lõpetada. Kostja I palub

§ 168

lg 4 alusel menetluskulud jätta hageja kanda.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 30.12.2015.a Pärnu Maakohtu kohtumäärusega anti kostjale I riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja menetluses kohtus kohustusega ühekordse maksena hüvitada 50 % ulatuses riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. RÕS § 27 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. Vastavalt

§ 179

lg-le 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile, muu hulgas riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. 25.01.2016.a esitas kostja I määratud esindaja kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt taotletava tasu 5 2-15-16324 suuruseks oli 120 eurot. Käesolevale taotlusele on lisatud taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt taotletava tasu suurus on 72 eurot (lisa 1). Kokku on taotletava tasu suurus 192 eurot. Kostja I kinnitab, et eelpool nimetatud kulud on kantud seoses menetlusega ts.asjas 2-15-

1. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta riigi õigusabi tasu summas 192 eurot hageja kanda ja vabastada kostja kohustusest hüvitada ühekordse maksena 50% ulatuses riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist.
2. Kostja II E N ei ole kohtule ei hagile ega muudele taotlustele ja seisukohtadele vastanud, samuti hageja hagist loobumise avalduse kohta oma seisukohta avaldanud / hagimaterjalid isiklikult käes 10.11.2015 lk 34; hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ja menetluskulude nimekiri käes edasiandmiseks 9.12.2015 lk 43; hagist loobumise avaldus isiklikult käes 02.03.2016 lk 91/. KOHTU SEISUKOHT 10.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hageja loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (

§ 206). Seega seoses hageja loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus peab menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses, selleks kohtuistungit pidamata. 11. Vastavalt

§ 168

lg-le 4 kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

§ 168

lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et antud asjas tuleb menetluskulud jätta

§ 168lg 5 järgi kostjate kanda.

Nimetatud sätte kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et: 1) alates

1. novembrist
2. a. kuni
3. jaanuarini
4. a. oli vaidlusaluse korteriomandi omanikuks hageja ning kostja P V on õigeks võtnud, et tema valdas hagi esitamisel korteriomandit ilma seadusliku aluseta; 2) alates 07.01.2016.a on korteri omanikuks aktsiaselts XX. Hageja on esitanud 2.11.2015 hagi talle kuuluva Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare jaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriossa number XXXXXXXXXX sisse kantud korteriomandi asukohaga XXXXXXXXXXXXX vabastamiseks kostjate ebaseaduslikust valdusest. Seega oli hagi esitamise eesmärgiks hagejal nõuda korteriomand välja kostjate ebaseaduslikust valdusest. Juhul kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on

§ 168lg-te 4 ja 5 mõttes hageja 6 2-15-16324 nõude rahuldanud (vt ka Riigikohtu 4.

aprilli

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-12, pd 13 ja 14). Kostja P.V tugineb oma vastuses väitele, et kuigi korteriomandi on omandanud
2. jaanuaril
3. a. hagejalt AS XX, siis see ei anna alust asuda seisukohale, et kostjad oleksid hageja nõude rahuldanud. Kohus nõustub hagejaga selles, et vaatamata sellele, et korteriomand on menetluse ajal müüdud hageja poolt AS-ile XX, on tegemist menetlusliku olukorraga, mis vastab

§ 168lg 4 tunnustele.

Nagu märgitud, siis vaidlust ei ole selles, et hagi esitamise ajal ning sellele eelnevalt oli korteriomandi omanikuks hageja. Seega oli hagejal õigus esitada AÕS §le 80 tuginev omandi kaitse nõue isikute vastu, kes korteriomandit õigusliku aluseta valdasid. Asjaolude muutumine kohtumenetluse ajal ei tähenda, et hagi esitamisel puudunuks alused hagi rahuldamiseks. AÕS § 80 lg 1 alusel hagi rahuldamise eelduseks on: 1) korteriomandi kuulumine hagejale – vastav asjaolu on tõendatud kinnistusraamatu väljavõttega, millelt nähtub, et

1. novembrist
2. a. kuni
3. jaanuarini
4. a. oli korteriomandi omanikuks hageja /t.l. 72-73/; 2) korteriomandi valdamine kostjate poolt õigusliku aluseta – mida kinnitavad järgmised asjaolud ja tõendid: -20.11.2013 korteriomandi liisingulepinguga on hageja vaidlusaluse korteriomandi andnud tasu eest Tiina Vi kasutusse tähtajaga 12.11.2028.a. /t.l. 7-10/; -7.05.2015 on hageja võlgnevuste tõttu eelnimetatud lepingu ühepoolselt lõpetanud ning teinud T.Vile ettepaneku kas võlg tasuda või anda korteriomandi valdus hagejale üle 14 päeva jooksul /t.l. 11/; T V vabastas korteriomandi valduse, kuid kinnitas hagejale, et temale teadaolevalt elavad antud korteris P V ja E N koos kaaslastega /t.l. 12/; -Kostja P V on 25.01.2016 menetlusdokumendis õigeks võtnud, et tema valdas hagi esitamisel korteriomandit ilma seadusliku aluseta, kuid tõele ei vasta hagiavalduses märgitu, et korteriomandit valdas ka kostja E N /t.l. 69-70/. Samas ei ole esitatud ühtegi tõendit, mille põhjal võiks teha mingisuguseid järeldusi eelnimetatud P Vi väite paikapidavuse kohta. Kostja E N ei ole kohtule aga üleüldse vastanud; - Kostja P V on
5. a. lõpus kontakteerunud korduvalt hageja lepingulise esindajaga e-posti vahendusel, mis kinnitab hageja väidet, et kostja tegi ettepaneku, et ta leiab korteriomandile ostja, kuna korteriomandi müümise kaudu oleks võimalik hagejal vabaneda ka vaidlemisest kostjatega. Läbirääkimistel on osalenud ka kostja 2 E N, kes on P Vi tütar. Neid asjaolusid kinnitab hageja esitatud kirjavahetuse kronoloogia /t.l. 85-86/: 
6. detsembril
7. a. on P V küsinud täpset korteriomandi hinda ning kinnitanud, et ootab vastavat infot e-postileXXXXXX; 
8. detsembril
9. a. on hageja lepinguline esindaja esitanud andmed korteriomandi hinna kohta summas 48 347,20 eurot; 
10. detsembril
11. a. on P V kirjutanud, et selline summa käib kostjatele üle jõu ning et hageja seaduslik esindaja on E Nele kirjutanud
12. novembril
13. a., et juhul kui kostjad soovivad korteriomandit osta on selle hinnaks 42 000 eurot; 
14. detsembril
15. a. e-kirjas on hageja lepinguline esindaja selgitanud, et varem pakutud korteriomandi hind on tõusnud kohtumenetluse tõttu tekkinud kuludest tulenevalt ning
16. detsembril
17. a. on selgitanud, et hageja on valmis korteriomandi müüma 42 000 eurot eest. Eeltooduga on tõendatud, et nii P V kui ka E N valdasid korteriomandit, kuivõrd nende käitumisest ja avaldustest nähtub soov säilitada ja seadustada korteriomandi valdus selle 7 2-15-16324 omandamise kaudu. Kumbki kostja ei ole tõendanud, et kostja II E N oleks elanud ajavahemikus mai 2015 kuni 7.jaanuar 2016 mujal kui vaidlusaluses korteris. Seega järeldub, et täidetud on ka AÕS § 80 alusel nõude esitamiseks teine eeldus – kostjate õigusliku aluseta valdus. Seetõttu olnuks tõenäoline hagi rahuldamine hagi esitamise seisuga eksisteerinud asjaoludel. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse põhjendusel, et ei soovi vaidlusega jätkata, kuna hageja hinnangul on kostjad vabatahtlikult täitnud tema nõudmise ning sisuliselt korraldanud korteriomandi valduse seadustamise läbi korteriomandi omandamise kostjate leitud isiku poolt. Kohus leiab, et sellega on täidetud

§ 168

lg 4 ja 5 kohaldamise eeldused ning menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda. Seetõttu puudub alus ka hagejalt välja mõista riigituludesse kostja I riigi õigusabi tasu ja vabastada P V kohustusest hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi tasu küsimuse lahendab kohus eraldi määrusega.

1. Hageja on esitanud
2. detsembril
3. a. menetluskulude nimekirja/t.l. 37/, mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud kuludest lepingulisele esindajale, kes on osutanud õigusteenust hinnaga 110 eur/h ning tasutud riigilõivust, millest tulenevalt on hageja hüvitatavad menetluskulud järgmised: 1) 8.09.2015 materjali läbitöötamine; hagiavalduse koostamine (koos hagi tagamise avaldusega); nõupidamine kliendi esindajaga seoses hagi esitamisega ning kostjate isikuandmete täpsustamisega - tööaeg 4 h 40 min, kulu 513.33 €; 2) 7.12.2015 taotluse koostamine tagaseljaotsuse tegemiseks, sh menetluskulude nimekirja koostamine –tööaeg 1 h, kulu 110 €; 3) riigilõiv hagiavalduse esitamisel 1000 € 4) riigilõiv hagi tagamise avalduselt 50 €. Menetluskulude rahaline arvestus on esitatud käibemaksuta ning hageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja lahendamisega.
4. Vastavalt

§ 175

lg-le 1 kaalub kohus lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel kulude põhjendatust ja vajalikkust, arvestades mh asja keerukust. Kohus leiab, et antud juhul on hageja esindaja töötundide põhjendatud maht kokku 5 tundi. Töötunni hind 110 eurot on mõistlik ja jääb turuhinna piiresse. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik ei ole menetluskulude nimekirjale kulunud aeg. Riigikohtu 06.05.2015 lahendi 3-2-1-4-15 p-s 13 kolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega

§ 175lg 1 mõttes.

Seega on põhjendamatud hageja menetluskulude nimekirjas kajastatud menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud aeg. Eelneva alusel peavad kostjad hagejale hüvitama lepingulise esindaja kulud summas 550 eurot (5 h x 110€). Kohus peab põhjendatuks välja mõista kostjatelt hageja kasuks hagiavalduse esitamisel tasutud 1000 eurosest riigilõivust pool so 500 eurot, kuna hagist loobumine annab poolele

§ 150lg 2 p 2 alusel õiguse nõuda poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist.

Selleks peab hageja esitama kohtule vastava taotluse ja andmed kelle arvele riigilõiv tagastada. Kuna hageja hagi tagamise avaldus jäi rahuldamata, siis jääb riigilõiv 50 eurot 8 2-15-16324 hageja enda kanda. Kohus leiab, et kostjad ei pea hagejale hüvitama põhjendamatut kulu, mille hageja endale ise tekitas. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 9