) § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohus esmalt märgib, et A. O. on vormistanud kaasomandi lõpetamise nõude hagita asja avaldusena ning tasunud hagita asja riigilõivu 50 €. Kaasomandi lõpetamine on asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaselt hagimenetluses lahendatav asi. Hagimenetluses on menetlusosalisteks hageja ja kostja, mitte avaldaja ja puudutatud isik (
Sellest tulenevalt ei vasta hagiavaldus kehtestatud vormi- ja sisunõuetele. Samuti on näitamata hagihind ja ettenähtust vähem tasutud riigilõivu.
järgi nimetab tsiviilasja hinna hageja.
lg 11 ja lg 4 p 4 kohaselt loetakse kaasomandi lõpetamise nõue hagihinna tähenduses mittevaraliseks nõudeks hagihinnaga 3500 €.
lg 2 ja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast riigilõivuseaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Tsiviilasja hinnaga 3500 € hagi esitamisel nõutav riigilõiv on 300 €. Kohus leiab aga, et kuna menetlusse võtmist takistab eelkõige see, et kostja isik ei ole tuvastatav ning 2-14-55643 see puudus ei ole hagi käiguta jätmise teel kõrvaldatav, ei pea kohus otstarbekaks ega vajalikuks enne hagiavalduse menetlusse võtmist selle käiguta jätmist ja hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramist. 4.
§-is 338 sätestatakse kohtule esitatavate menetlusdokumentide üldised sisunõuded. Viidatud sätted näevad ette, et menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, märkida menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite numbrid (
Füüsilise isiku kohta tuleb menetlusdokumendis märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg (
Kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud. 5. Praeguses asjas esitatud hagiavalduses on kostja kohta esitatud ainult nimi, tema viimase teadaoleva aadressina xxxxxxxx xxxxxxxxxxxx ning hageja selgitus, et M. A. elu- ja asukoht on alates talle pärimisõiguse tunnistuse väljaandmisest 1993.a, millega M. A. sai ehitise kaasomanikuks, avaldajale ja xxxxx Vallavalitsusele teadmata. Seejuures esineb hagiavalduses ka kostja perekonnanimi kahel erineval kujul: hagiavalduse päises on kostjaks märgitud M. A., hagiavalduse taotluste osas ja põhjenduste tekstis aga räägitakse M. A.-st. Rahvastikuregistri andmebaasis kummagi nimekujuga isiku kohta andmeid ei ole. Samuti ei ole ehitisregistris vaidlusaluse kinnistu kaasomaniku identifitseerimist võimaldavaid andmeid. Kohtul ei ole võimalik kontrollida, kas M. A..i nimelist isikut üldse eksisteerib, puuduvad andmed väidetva kaasomaniku elusoleku kohta ning kohtul ei ole võimalik kontrollida hagiavalduses märgitud kostjal tsiviilkohtumeneltusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu, mis
Eeltoodu alusel ei ole võimalik kindlaks teha, kes on asjas kostjaks ja kas tal on vajalik õigus- ja teovõime. Hagiavalduses esitatud hageja selgitustest nähtuvalt ei ole seda puudust võimalik ka hagi käiguta jätmise ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramise teel kõrvaldada, sest ka xxxx xxxxxxxxxxxxxxx kostja asukoha andmete kontrollimine eeldab lisaks nimele kostja sünniaja ning viimase aadressi teadmist. 6.
lg 1 p 11 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud andmed kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist. Eeltoodu alusel kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest.
lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kuna A. O. esitas hagiavalduse lisadega kohtule elektrooniliselt e-posti teel, siis kohus füüsiliselt avaldust lisadega ei tagasta. 7.
lg 6 näeb ette, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Seega kostja andmete täpsustamise järel ning määruses nimetatud hagiavalduse puuduste kõrvaldamise järel võib hageja uuesti sama nõudega samal alusel ja sama kostja vastu kohtusse pöörduda. 8.
Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole asjas tekkinud, mistõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja hagejalt välja ei mõista.
lg 1 p 2 ja lg 4 kohaselt on hagejal õigus esitada kohtule kirjalik taotlus hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb 01.01.2018. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.