Obsah (10)
§ 403§ 230§ 231§ 321§ 438§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavaks- 1. veebruar 2017, Võru tn 12, Põlva tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-16-159
§ 403
lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, pooled on sellega nõustunud (tl 2, 17).
§ 230
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja
§ 231lg 2 kohaselt tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.
Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse.
§ 321
lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Vastavalt
§ 438
lg 1 sätestatule hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi (tl 35-36). 2
(4)Hinnates kohtule esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Seega on eeltoodud sätte alusel esitatava asja väljaandmisnõude eelduseks, et hageja on väljanõutava asja omanik ning kostja valdab eelnimetatud asja õigusliku aluseta. AÕS § 82 lg 1 kohaselt peab omanik vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Vastavalt AÕS § 33 lg 1 on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Kohus leiab, et pooltel ei ole vaidlust küsimuses, kas hageja on kostjalt väljanõutavate dokumentide tegelik omanik. Küll aga pole kostja nõustunud hageja väitega, et eelnimetatud dokumendid on tema valduses. Kostja on selgitanud, et vaidlusalused dokumendid edastas kostja käenduslepingu alusel OÜ-le D. , kes osutas hagejale raamatupidamisteenust. Kuivõrd hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et OÜ D. hagejale raamatupidamisteenust osutas, on veenev ka kostja väide, et OÜ D. tegi seda tema valduses olevatele hageja raamatupidamisdokumentidele, sh lepingutele ja arvetele tuginedes. Kostja vastavat väidet tõendavad samuti kirjad, milles OÜ D. juhatuse liige Hjalmar Konno kinnitab, et vaidlusalune dokumentatsioon oli OÜ D. valduses, kuid hävitati 2014. aasta juunikuus (tl 20-21). Kuna kohtu hinnangul ei ole hageja hagi rahuldamiseks vajalikul määral tõendanud, et väljanõutav raamatupidamisalane dokumentatsioon oleks praegu kostja valduses, ei ole täidetud asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõude rahuldamise teine eeldus, mistõttu tuleb hageja nõue kostja vastu jätta rahuldamata. Kohus selgitab täiendavalt, et kuna hageja on esitanud nõude oma raamatupidamisdokumentide väljanõudmiseks kostja käest, ei oma asja lahendamisel tähtsust poolte väited selle kohta, kas kostja pidi raamatupidamisdokumendid säilitama ja arhiveerima või ei. Seetõttu ei võta kohus käesolevas asjas seisukohta küsimuses, kas kostjal hageja juhatuse liikmena oli kohustus tagada vaidlusaluste dokumentide säilimine. Menetluskulude jaotus ja sissenõudmine
§ 173
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Seega tuleb menetluskulud käesolevas asjas jätta hageja kanda.
§ 174
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt
§ 138
lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on
§ 144p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
Kohus on andnud pooltele tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks, kostja ei ole selleks ajaks oma menetluskulude nimekirja esitanud. Kuivõrd kostja on menetluses osalenud 3
(4)isiklikult, st mitte lepingulise esindaja kaudu, pole kostjal tõenäoliselt menetluskulusid tekkinud. Seetõttu jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 4
(4)