← Eesti

2-15-118524/8

Obsah (4)§ 97§ 100§ 101§ 102

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 22. detsember 2015 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-15-118524 Hagi ese K

) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.

§ 97

kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; lk 3

§ 100

järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

§ 101lg.

1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates

  1. 2015 on 195 € kuus. Lõike 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 102. lg.

1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus lähtub otsuse tegemisel lapse huvidest, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi. Kohus peab vajalikuks märkida, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Elatis minimaalmääras tagab lapse vajaduste rahuldamise optimaalses määras, mis on vanema kohustus ja seda kohustust ei saa panna isikule, kes ei ole laste bioloogiline isa. Samas peab kohus arvesse võtma vanema kohustust tema teiste alealiste laste ees ja tema sissetulekut, mis ei võimalda tal ülalpidamiskohustust täita ilma, et ta kahjustaks enda tavalist ülalpidamist. Kostja tööoskused ei võimalda tal otsida ka tasuvamat tööd. Kohus peab siinkohal vajalikuks selgitada, et juhul kui kostja vabaneb kohustusest elatise maksmiseks mõne oma lapse suhtes, on ta kohustatud panustama rohkem teiste laste ülalpidamiseks. Ka on last kasvataval vanemal õigus pöörduda kohtusse elatise suurendamise taotlusega. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks mõista elatis välja alla elatise minimaalmäära, 100 eurot kuus. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg. 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.