Obsah (8)

§ 428§ 173§ 168§ 174§ 177§ 175§ 178§ 150

2-18-127122 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2019. a, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-127122 Tsiviilasi Creditreform Eesti võlgnevu

) § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest tuleneb, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ja huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab

§ 428lg 1 p 3 alusel menetluse.

5.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Juhindudes

§ 168

lg-st 4 tuleb jätta menetluskulud hageja kanda, kuivõrd hageja ei ole loobumise taotluses toonud välja asjaolu, et kostja on hageja nõude rahuldanud. 6.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses. 2 2-18-127122 7. Vastavalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Vastavalt kostja poolt 02.05.2019, 07.05.2019, 10.05.2019 ja 30.05.2019 esitatud menetluskulude nimekirjadele koosnevad kostja menetluskulud kulutustest õigusabile kokku 1260 eurot koos käibemaksuga. Kostja on füüsiline isik, kes ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja lepinguline esindaja on advokaat, kes on antud asjas osutanud õigusabi hinnaga 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus on seisukohal, et advokaadi tunnihind 100 eurot on mõistlik ja põhjendatud ega ületa õigusabituru keskmist hinda. Menetluskulude nimekirjadele lisatud arvete kohaselt on kostja esindajal kulunud materjalidega tutvumisele, konsultatsioonile ja kostja 19.03.2019 vastuse koostamisele 4 tundi (arve nr 199-J); hageja menetlusdokumendiga tutvumisele, konsultatsioonile kliendiga ja 25.04.2019 menetlusdokumendi koostamisele 3 tundi (arve nr 223-J); 02.05.2019 menetlusdokumendi koostamisele 0,5 tundi (arve nr 233-J); hageja menetluskulude nimekirjaga tutvumisele ja 07.05.2019 menetlusdokumendi koostamisele 0,5 tundi (arve nr 236-J); hageja 06.05.2019 menetlusdokumendiga tutvumisele ja 10.05.2019 seisukoha koostamisele 2 tundi (arve nr 239-J); 30.05.2019 menetlusdokumendi koostamisele 0,5 tundi (arve nr 248-J). Kokku on kostja esindajal kulunud õigusabi toimingutele 10,5 tundi, summa koos käibemaksuga 1260 eurot. Kohus on seisukohal, et nimetatud ulatuses, arvestades asja mahtu ja keerukust, on kostja lepingulise esindaja kulud olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja on esitanud vastuväite kostja 02.05.2019 arvel näidatud kulule kostja menetluskulude nimekirja esitamise kohta, mis hageja kinnitusel ei vaja õigusteadmisi ja ei ole seetõttu põhjendatud. Kohus on seisukohal, et kuna nimetatud kostja menetlusdokument sisaldas ka kostja vastuväidet hageja menetluskuludele, siis on 0,5-tunnine ajakulu nimetatud dokumendi koostamisele põhjendatud ja vajalik.
2. Eeltoodu alusel kohus määrab kostja U.L. vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 1260 eurot. Kohus leiab, et selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluslikku käiku arvestades põhjendatud. Nimetatud kulu tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt kostja kasuks välja mõista.
3. Vastavalt

§ 177

lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava avalduse esitanud ja seega tuleb hagejal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 11.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 12.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on tasunud hagiavalduste esitamisel riigilõivu kokku 200 eurot, millest pool, s.o 100 eurot tuleb tagastada

§ 150lg 2 p 1 ja lg 4 alusel.

Vastavalt hageja 3 2-18-127122 taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda Creditreform Eesti OÜ arvelduskontole nr EE702200221019967890 Swedbank AS-is. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 4