← Eesti

2-18-135855/25

Obsah (6)§ 116§ 96§ 97§ 100§ 101§ 98

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 14.juuni 2019.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-135855 Tsiviilasi G P hagi M K va

§ 116

lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis).

§ 100

lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kostja hagejatega koos ei ela ja ei osale ka laste kasvatamises. Hageja seaduslik esindaja on seisukohal, et hageja vajadused on rahuldatud, kui kostja maksab hagejale tema ülalpidamiseks igakuuliselt elatist 150 eurot kuus. Kuigi

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, ei nõua hageja elatist

§-s 101 sätestatud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummääras, kuivõrd hageja vajaduste rahuldamiseks kulub hageja seaduslikul esindajal 300 eurot, millega on kõik lapse vajadused rahuldatud. Kuivõrd last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, esitab hageja kostja vastu nõude temalt ülalpidamise saamiseks ja igakuulise elatise väljamõistmiseks alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammäära alates maksekäsu 2 kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Tulenevalt kohtupraktikast ei ole selles ulatuses vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. TsMS § 486 lg 2 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. G P esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 28.12.2018.a. Seega on kohtusse pöördumise aeg 28.12.2018.a Eeltoodust tulenevalt palub hageja G P kostjalt välja mõista elatis hageja kasuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule esitamisest s.o. 28.12.2018.a summas 150 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni xxxxxxxxa. Kuivõrd lapsevanemad ei ole saavutanud lapse ülalpidamise osas kohtuvälist kokkulepet, kohtusse pöördumiseks on põhjuse andnud kostja, on hageja arvates õiglane kalduda kõrvale TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud põhimõttest ja jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

  1. Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja, et kostja on tõepoolest üritanud saavutada hageja seadusliku esindajaga elatise tasumisest vabanemise eesmärgil kohtuvälist kokkulepet sellest, et elaks kummagi vanema juures võrdse aja, kuid elatise tasumise osas ei ole kostja ühegi hageja ettepanekuga nõustunud, mistõttu oligi hageja sunnitud vaidluse lahendamiseks kohtusse pöörduma. Asjaolu, et peale maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist on kostja tasunud lapse kontole mingeid rahasummasid, ei saa mingilgi moel järeldada seda, et kostja oleks lapse ülalpidamiskohustust korrektselt täitnud. Vanemate vahel puudub igasugune kokkulepe sellest, et lapse ülalpidamiseks ettenähtud rahasummad kantakse lapse kontole. Hageja ei ole esitanud kohtule tagasiulatuva elatise nõuet. Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 28.12.2018.a. TsMS § 486 lg 2 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega on hagi esitatud 28.12.2018.a ja ka elatist nõutakse alates sellest ajast. Kostja on kohtule esitanud paljasõnalised ja tõendamata väited sellest, et ta on osa võtnud lapse elust ja tasunud temale elatist võimaluste piires. Kostja ei ela lapsega koos ega osale lapse kasvatamises ega ole tasunud alates vanemate kooselu lõppemisest 25.07.2018.a kordagi ka alaealise lapse ülalpidamiseks elatist. Tõele vastab kostja vastuses märgitu sellest, et kostja pöördus kostja vastuses märgitud kompromissettepanekuga hageja seadusliku esindaja poole 05.03.2019.a. 11.03.2019.a edastas hageja lepinguline esindaja kostjale hageja seisukoha kostja pakutud kompromissi osas ja hageja poolse kompromissettepaneku (lisa 1). 14.03.2019.a esitas kostja uue kompromissettepaneku (lisa 2) jäädes endiselt seisukohale, et ta on nõus tasuma elatist hagiavalduses nõutud summas üksnes alates märtsist 2019 ja ka menetluskulusid ei ole ta nõus hüvitama. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kompromissi on võimalik sõlmida üksnes siis, kui kostja tasub ka menetluse kestel tekkinud elatise võlgnevuse, sõlmides selleks maksegraafiku. Kostjal oleks olnud võimalus hakata elatist tasuma koheselt alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse kätte saamisest, mitte märtsi kuust, kuid ta ei ole seda teinud, tekitades ise jooksva elatise tasumise osas võlgnevuse. Samuti on kostja seisukohal, et kuivõrd menetluse on põhjustanud kostja käitumine, tuleb tal hagejale hüvitada ka menetluskulud, mis kostja vastuväidete tõttu suurenevad. Siinkohal on hageja samuti valmis sõlmima maksegraafikut. Kostja vastuväited
  2. Kostja vaidles 6.03.2019 vastuses hagile vastu /t.l. 27/ ja leidis, et asjas on võimalik saavutada kompromiss, selliselt et kostja hakkab hagejale elatist maksma 150 eurot kuus 3 alates 12.03.2019.a. Kostja ei tunnista hagi põhjusel: et kooselu lõpetati laste heaolu silmas pidades, et tagada neile rahulik elukeskkond, kostja oli sunnitud üürima korteri, kandma kulutusi; et kostja on püüdnud leida abi xx toetamiseks ja pakkunud abi; et kostja on korduvalt avaldanud soovi kohtuvälisteks kokkulepeteks; et xx keeldus perelepitusse; et kostja on ülalpidamiskohustust täitnud rohkem kui 5 eurot kuus. Kostja leiab, et menetluskulud ei ole põhjendatud ja palub need jätta hageja seadusliku esindaja kanda, kuna kostja asja oleks saanud lahendada ka kohtuväliselt, kohtusse pöördumine ei olnud vajalik. Tagasiulatuv elatisnõue ei ole põhjendatud, kuna kostja on võtnud lapse elust osa ja tasunud temale elatist oma maksimaalsete võimaluste piirides (arvestada tuleb kostja sissetulekute ja väljaminekutega). Lisaks pole kostja võimeline tagasiulatuvat nõuet tasuma, kostjal puuduvad rahalised võimalused sellist nõuet täita. 3.04.2019 esitas kostja kohtule tõendid omapoolse ülalpidamiskohustuse täitmise ja varalise seisukohta. 26.05.2019 seisukohas kostja nõustub tasuma igakuist elatist summas 150 eurot. Samuti hagejale osamaksetena hagimenetluse ajal tekkinud elatisvõlgnevuse, kui kohus nii otsustab. Kostja ei ole nõus tasuma hageja seadusliku esindaja lepingulise esindaja kulusid. Kostja on endiselt seisukohal, et R P poolt tehtud kulutusi õigusabile oleks saanud vältida ja need peavad jääma R P enda kanda. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele
  3. Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja, et kostja on tõepoolest üritanud saavutada hageja seadusliku esindajaga elatise tasumisest vabanemise eesmärgil kohtuvälist kokkulepet sellest, et xx elaks kummagi vanema juures võrdse aja, kuid elatise tasumise osas ei ole kostja ühegi hageja ettepanekuga nõustunud, mistõttu oligi hageja sunnitud vaidluse lahendamiseks kohtusse pöörduma. Asjaolu, et peale maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist on kostja tasunud lapse kontole mingeid rahasummasid, ei saa mingilgi moel järeldada seda, et kostja oleks lapse ülalpidamiskohustust korrektselt täitnud. Vanemate vahel puudub igasugune kokkulepe sellest, et lapse ülalpidamiseks ettenähtud rahasummad kantakse lapse kontole. Hageja ei ole esitanud kohtule tagasiulatuva elatise nõuet. Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 28.12.2018.a. TsMS § 486 lg 2 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega on hagi esitatud 28.12.2018.a ja ka elatist nõutakse alates sellest ajast. Kostja on kohtule esitanud paljasõnalised ja tõendamata väited sellest, et ta on osa võtnud lapse elust ja tasunud temale elatist võimaluste piires. Kostja ei ela lapsega koos ega osale lapse kasvatamises ega ole tasunud alates vanemate kooselu lõppemisest 25.07.2018.a kordagi ka alaealise lapse ülalpidamiseks elatist. Tõele vastab kostja vastuses märgitu sellest, et kostja pöördus kostja vastuses märgitud kompromissettepanekuga hageja seadusliku esindaja poole 05.03.2019.a. 11.03.2019.a edastas hageja lepinguline esindaja kostjale hageja seisukoha kostja pakutud kompromissi osas ja hageja poolse kompromissettepaneku (lisa 1). 14.03.2019.a esitas kostja uue kompromissettepaneku (lisa 2) jäädes endiselt seisukohale, et ta on nõus tasuma elatist hagiavalduses nõutud summas üksnes alates märtsist 2019 ja ka menetluskulusid ei ole ta nõus hüvitama. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kompromissi on võimalik sõlmida üksnes siis, kui kostja tasub ka menetluse kestel tekkinud elatise võlgnevuse, sõlmides selleks maksegraafiku. Kostjal oleks olnud võimalus hakata elatist tasuma koheselt alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse kätte saamisest, mitte märtsi kuust, kuid ta ei ole seda teinud, tekitades ise jooksva elatise tasumise osas võlgnevuse. Samuti on kostja seisukohal, et kuivõrd menetluse on põhjustanud kostja käitumine, tuleb tal hagejale hüvitada ka menetluskulud, 4 mis kostja vastuväidete tõttu suurenevad. Siinkohal on hageja samuti valmis sõlmima maksegraafikut.
  4. Maakohtu 2.05.2019 määrusega määrati asjas kirjalik menetlus. Maakohtu seisukoht
  5. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 116

lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis).

§ 100

lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Käesolevas asjas on hageja seaduslik esindaja seisukohal, et hageja vajadused on rahuldatud, kui kostja maksab hagejale tema ülalpidamiseks igakuuliselt elatist 150 eurot kuus. Tulenevalt kohtupraktikast ei ole selles ulatuses vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kuigi

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (mis alates 2018.aastal oli 470 eurot ning alates 1.jaanuarist 2019 kehtib sellena 540 eurot) ei nõua hageja elatist

§-s 101 sätestatud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummääras, kuivõrd hageja vajaduste rahuldamiseks kulub hageja seaduslikul esindajal 300 eurot, millega on kõik lapse vajadused rahuldatud. Kostja oma lõplikus seisukohas on nõus maksma hagejale igakuist elatist summas 150 eurot. Samuti osamaksetena hagimenetluse ajal tekkinud elatisevõlgnevuse, kui kohus nii otsustab. Kostja alustas 150 eurose elatise maksmist alates 2019 märtsist, kuna lapsega isaga ei õnnestunud kokkuleppeid saavutada /t.l. 123/. Seega on tänaseks poolte vahel vaidlus vaid selles, kas kostja peab maksma hagejale elatist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 28.12.2018.a. nagu hageja nõuab või alates 13.märtsist 2019.a. nagu kostja leiab ja hagejale kompromissina pakkunud on /t.l. 36/. Vaidluse all on ka hageja menetluskulude hüvitamine kostja poolt. 6. TsMS § 486 lg 2 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Antud juhul on hagi esitatud 28.12.2018.a ja ka elatist nõutakse alates sellest ajast. Kohus leiab, et hageja elatise nõue alates hagi esitamisest on põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et ta on alaealise lapse ülalpidamiskohustust hagiavalduses nõutud ulatuses täitnud ning kostja varaline seis võimaldab tasuma hageja ülalpidamiseks elatist summas 150 eurot kuus ka alates hagi esitamisest. Kostja 3.04.2019 menetlusdokumendis toodud andmetest tema töötasu suuruse kohta ja lisatud palgatõendist nähtuvalt on kostja igakuise keskmise sissetuleku suuruseks 832,76 eurot kuus /t.l. 40 alates/. Kostja igakuiste kulude suuruseks on kokku keskmiselt 405 eurot. Seega on kostja võimeline tasuma hagejale elatist summas 150 eurot, mis on oluliselt alla

§ 101lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära.

Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja kohustusteks ei ole enda täisealist last üleval pidada. Kostja laps on 21 aastane ning isegi kui saaks väita, et kostjal see kohustus on olemas, siis tulenevalt

§ 98lg-st 1 eelistatakse alaealist last teistele lastele.

Tegelikkuses selgub kosta pangakonto väljavõttest, et ta eelistab käesoleval juhul 5 täisealist last alaealisele lapsele, tasudes täisealisele lapsele igas kuus 150 eurot jaanuaris isegi 250 eurot. Kostja on enda ülalpidamiskohustuse hageja ees täitnud korrektselt üksnes märtsis 2019.a ja aprillis 2019.a, mil ta tasus hageja seadusliku esindaja kontole 150 eurot. Kostja makseid hageja kontole ei saa pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kuivõrd puuduvad tõendid vanemate vahelise vastava kokkulepe kohta sellest, et elatis tasutakse alaealise lapse kontole. Asjaolust, et kostja on ostnud või kinkinud lapsele tõukeratta, laadija ja lauamängu ning ostnud lapsele jaanuaris pileti etendusele summas 35 eurot ning veebruaris ostnud riideid summas 5 eurot ja märtsis summas 14,98 eurot, ei saa samuti järeldada, et alaealise lapse ülalpidamiskohustus oleks kostja poolt korrektselt täidetud. Sama kehtib ka kostja poolsete igakuiste elukindlustuse maksete puhul summas 25 eurot. Enamus kostja esitatud tõenditest puudutab ka perioodi, mille osas hageja nõuet ei ole esitanud. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja ja hageja seaduslik esindaja on nii kohtueelselt kui ka kohtumenetluse ajal suhelnud elatise teemal, kuid ei ole selles kokkuleppele jõudnud. Hageja osundab õigesti, et kostjal oli koheselt pere juurest ära kolides võimalus alaealise lapse ülalpidamiskohustust täita korrektselt, tasudes vabatahtlikult elatist hageja seadusliku esindaja kontole, kuid ta ei ole seda teinud enne maksekäsu kiirmenetluse alustamist hageja poolt ja ka peale seda. Hageja on asunud ülalpidamiskohustust täitma alles peale hagiavalduse esitamist alates märtsist 2019.a, tasudes lapse ülalpidamiseks elatist hagiavalduses nõutud suuruses. Käesoleva kohtulahendi tegemise ajaks kostja sisuliselt tunnistab hagi ja täidab korrektselt ülalpidamiskohustust peale hagiavalduse esitamist. Kostjal oleks olnud võimalus hakata elatist tasuma koheselt alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse kätte saamisest, mitte märtsi kuust, kuid ta ei ole seda teinud, tekitades ise jooksva elatise tasumise osas võlgnevuse. Eeltoodu alusel saab asuda ka seisukohale, et kostja on võimeline tasuma elatist hagiavalduses nõutud summas alates hagi esitamisest ning esitatud hagi tuleb rahuldada.

  1. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. Hageja palub menetluskulud (õigusabikulud) jätta kostja kanda. Kostja leiab, et hageja seadusliku esindaja poolt tehtud kulutusi õigusabile oleks saanud vältida ja need peavad jääma hageja seadusliku esindaja enda kanda. Riigikohus on lahendi 3-2-1-69-13 p-s 30 asunud seisukohale, et seadusest ei tulene võimalust jätta hageja elatisenõude menetlemisega seotud kulud hageja esindajaks oleva vanema kanda. Kuigi üldjuhul jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti, võib kohus jätta TsMS § 162 lg 4 järgi äärmise ebaõigluse või ebamõistliku tulemuse vältimiseks menetluskulud ka poolte enda kanda. Samuti võib kohus sõltumata menetluse tulemusest jätta ülalpidamisasjas menetluskulud TsMS § 164 lg 3 järgi kostja kanda, kui kostja on enda varalist seisundit varjates menetluse põhjustanud. Kohus leiab, et antud asjas tuleb hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda, kuna TsMS § 162 lg 4 ja 164 lg 3 kohaldamisele ei kuulu. Kuivõrd lapsevanemad ei ole saavutanud lapse ülalpidamise osas kohtuvälist kokkulepet, kohtusse pöördumiseks on põhjuse andnud kostja, on kohtu hinnangul menetluskulude kostja kanda jätmine õiglane. Põhjendatud ei ole menetluskulude jätmine alaealise hageja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 esimese lause järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 6 Hageja lepingulise esindajana osales menetluses vandeadvokaat Eve Grass samanimelisest advokaadibüroost ning hageja palub menetlukulude nimekirjas /t.l. 118/ kindlaks määrata hageja G P menetluskulud kokku summas 1010 eurot ning välja mõista M K’lt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud suuruses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni. Taotluse põhjenduste kohaselt on hagejal käesoleva asja menetlusega seonduvalt tekkinud menetluskuludena TsMS § 144 p 1 alusel õigusabikulud kokku summas 1010 eurot. Kuivõrd hageja ei ole käibemaksukohustuslane, on õigusabikulud arvestatud käibemaksuga. Hageja lepingulise esindaja tunnistasu suuruseks on 100 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Hageja on käesoleva asja menetluses kandnud õigusabi kulu järgmiste toimingute eest: 1) advokaadibüroo 25.02.
  2. a arve nr 19026 alusel asjaolude välja selgitamise (25 min), maksekäsu kiirmenetluse materjalidega tutvumise (05 min) ja hagiavalduse koostamise (2 h 30 min, kokku 3 tundi) eest summas 360 eurot; 2) advokaadibüroo 20.03.
  3. a arve nr 19037 alusel kompromissläbirääkimiste (15 min), kostja vastusega tutuvmise (20 min) ja hageja seisukoha koostamise eest (1 h 20 min, kokku 1 tundi 55 min) summas 230 eurot; 3) advokaadibüroo 23.04.2019.a arve nr 19049 alusel kostja seisukohaga ja tõenditega tutvumise ja analüüsi (1 tund 55 min) ja kirjaliku seisukoha koostamise (1 h 45 min, kokku 3 tundi) eest summas 360 eurot; 4) advokaadibüroo 23.05.2019.a arve nr 19058 alusel kostja täiendava seisukohaga ja tõenditega tutvumise (20 min) ja kirjaliku seisukoha koostamise eest (10 min, kokku 30 min) eest summas 60 eurot. Eeltoodust tulenevalt taotleb hageja käesolevas menetluses kantud menetluskulude kindlaksmääramist summas 1010 eurot. Hageja kinnitab, et eelpool nimetatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ts.asjas 2-18-
  4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja soovib hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud suuruses alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni. Kostja ei ole menetluskulude suuruse osas enda seisukohta esitanud. Kohus hinnates hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas kirjeldatud ja teostatud õigusabitoiminguid leiab, et need vastavad toimiku materjalile ning õigusabi hagejale osutatud mahus on olnud põhjendatud. Põhjendad ja vajalik on ka lepingulise esindaja tunnitasu, mis ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kui arvestada asjaolu, et hagi rahuldatakse hageja poolt 11.03.2019 pakutud kompromissiga sarnases ulatuses /t.l. 35/, siis sellega mittenõustumisel venitas kostja ise põhjendamatult menetlus ja tekitas hageja õigusabikulude suurenemise, mis kompromissi pakkumise hetkel olid 360 eurot. Kohus leiab, et kostja peab hagejale taotletud ulatuses menetluskulud hüvitama. Vastavalt hageja poolt taotletule tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.