← Eesti

2-18-132683/4

Obsah (9)§ 661§ 466§ 486§ 4§ 428§ 430§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-18-132683 Määruse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2019, Pärnu Tsiviilasi Era Liisingu

§ 661

lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruse peale edasikaebamise õiguse. Määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3 teine lause).

MENETLUSE KÄIK JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts esitas 06.12.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 640,68 euro saamiseks. Kohus edastas võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik P. R. esitas makseettepanekule vastuväite. 28.01.2019 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  2. 30.01.2019 saabus kohtusse menetlusosaliste poolt allkirjastatud kompromiss, milles menetlusosalised on kokku leppinud, et võlgniku tasub võlgnevuse summas 350,00 eurot osadena. Pooled leppisid kokku, et võlgnik tasub avaldajale alates 20.04.2019 kuni 20.02.2022 igakuiselt
  3. kuupäevaks 10,00 eurot. Pooled leppisid samuti kokku, et menetluskulud jäävad neid teinud poolte endi kanda. Maksetähtajast mittekinnipidamisel kohustub kostja tasuma hagejale võlgnevuse jäägi täies ulatuses ning kõik summad tuleb kanda hageja arveldusarvele EE191010220080347016 SEB Pank. Pooled soovivad lõpetada menetluse poolte kompromissi kinnitamisega. Hageja kinnitab, et kompromissi kinnitamise järel puuduvad temal muud varalised või mitte varalised nõuded kostja vastu, mis võisid tuleneda antud hagiesemest. Pooled loobuvad edasikaebamise õigusest kohtumäärusele, millega kompromiss kinnitatakse. Hageja palub poole riigilõivust tagastada tema arveldusarvele.
  4. Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagiavaldus on alles menetlusse võtmise otsustamise staadiumis, mistõttu ei saa kohus selles asjas menetlust lõpetada kompromissi sõlmimise tõttu. Samas kohus leiab, et kuigi hagiavaldus ei ole kohtu poolt menetlusse võetud ei takista see asjaolu pooltel kompromissi sõlmida. Antud kohtu seisukoht on kooskõlas ka

§ 486lg 1 p-ga 3.

Poolte tahet asja mitte menetleda peab kohus arvestama. Lisaks peab kohus juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 4 lg-st 4 kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus leiab, et tulenevalt

§ 4lg 3 ja § 428 lg 1 p 4 esineb alus kompromissi kinnitamiseks.

Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kompromissleping sisaldab ühtses numeratsioonis ka asjaolude kirjeldust, kuid kohus kinnitab määrusega ainult kokkuleppe sisulised tingimused, mistõttu erineb määruses kompromissi tingimuste numeratsioon kompromisslepingu numeratsioonist ning vastavalt sellele kohus muudab ka kompromissi tekstis viidet kompromissisumma tasumist käsitlevale punktile. 4. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kokkuleppe kinnitamise taotluses avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud. Kohus selgitab, et

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või 3

(4)Tsiviilasi nr 2-18-132683 seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. 5.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled ongi kokku leppinud, et kulud jäävad poolte endi kanda. Kohus kulusid täiendavalt ei jaota ja hüvitatavate kulude puudumise tõttu menetluskulude suurust kindlaks ei määra. 6. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus selles asjas maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45,00 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 alusel kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab temale tasutud riigilõivust poole, s.o 22,50 eurot.

§ 150lg 4 alusel tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja näidatud arveldusarvele.

7.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

§ 466lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus selle menetlusosalistele kättetoimetamisest /Allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.