← Eesti

2-18-128279/10

Obsah (8)§ 630§ 187§ 440§ 444§ 468§ 173§ 168§ 174

Tsiviilasi nr 2-18-128279 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2019; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Intrum Debt Finance AG nõuab

  1. veebruaril 2019 esitatud hagis Piret Võsso vastu 411,63 euro suuruse põhivõlgnevuse, 14,54 euro suuruse intressi, 201,34 euro suuruse viivise, 40 euro suuruse võla sissenõudekulu ning jooksva viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb Coop Finants AS (endine ETK Finants) ja kostja vahel
  2. mail 2012 sõlmitud Säästukaart Pluss kasutamise lepingust nr xxx. Krediidisummaks lepiti kokku 200 eurot. Kostja jättis aga enda kohustused (krediidi tagastamine graafiku alusel) täitmata. Laenuandja ütles lepingu
  3. märtsil 2017 üles ning loovutas
  4. detsembril 2017 võlanõude kostja suhtes hagejale. Hageja üritas võlgnevust kostjalt kätte saada esialgu maksekäsu kiirmenetluses Pärnu Maakohtus, kuid seal lõpetati menetlus
  5. jaanuaril 2019 kostja vastuväite tõttu. Tartu Maakohtusse esitati nõuetekohane hagiavaldus
  6. veebruaril 2019 ning kohus võttis selle menetlusse
  7. märtsil
  8. Kostja on hagimaterjalid kätte saanud
  9. märtsil
  10. märtsil 2019 saatis kostja oma epostilt kohtule vastuse, mille kohaselt tal ei ole hagile vastuväiteid, ta tunnistab nõuet, ta on nõus lahendama asja kompromissiga ning sõlmima maksegraafiku. Kohus andis
  11. aprillil 2019 pooltele tähtaja
  12. aprillini 2019 kompromissi sõlmimiseks ja kohtule esitamiseks ning sama tähtaja kompromissi mittesaavutamise põhjustest teatamiseks.
  13. aprillil 2019 teavitas hageja esindaja kohut, et hageja ei ole nõus kostjaga kompromissi tegema, kuna kostjaga oli kohtuväliselt kokkulepe sõlmitud, mida kostja aga ei täitnud. Hageja palub teha õigeksvõtul põhineva otsuse.

§ 440

lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 2 ja 3 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse ning kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kostja on oma vastuses hagile võtnud hageja nõude õigeks ning kohus teeb hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

§ 444

lõikest 3 tulenevalt jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Käesolev otsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagist ja selle lisadest nähtub, et hageja on soovinud võlgnevust kätte saada enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluses, kus kostja esitas nõudele vastuväite. Seega tuleb käesoleval juhul jätta menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja menetluskuludeks on kohtu andmetel riigilõiv 125 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu kulu on vajalik ning põhjendatud ning tuleb kostjalt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Roman Levin kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.