Obsah (9)

§ 394§ 187§ 367§ 407§ 444§ 174§ 162§ 177§ 178

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2019. a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-19-1047 Tsiviil

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank ASis või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. 2 Tsiviilasi nr 2-19-1047 Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

1. Hageja esitas 22.01.2019 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale hagi kostjate vastu põhivõlgnevuse summas 2327,87 eurot, lisanduva viivise, leppetrahvi ja menetluskulu nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1 ABC Ohutuse OÜ 31.03.2017 ostu-müügilepingu, mille kohaselt müüs OÜ Alve ABC Ohutuse OÜ-le pulberkustuteid ja tulekustuteid. Hagi esitamise seisuga on kostjal 1 tasumata 17.07.2017 arve nr 266 seeria H17 kogusummas 858,82 eurot ja 18.07.2017 arve nr 270 seeria H17 kogusummas 1469,05 eurot. Lepingu kohaselt arve mittetasumisel kohustus kostja 1 tasuma müüjale viivist 0,1 % maksetähtajaks tasumata summast iga viivitatud päeva eest, arvestades maksetähtaja möödumisest kuni võlgnevuse likvideerimiseni. Viiviste tasumiseks perioodi 02.11.2017 kuni 30.09.2018 eest on kostjale 1 esitatud 02.11.2017 arve nr 148 seeria D17, 18.12.2017 arve nr 169 seeria D17 ja 16.10.2018 arve nr 113 seeria D
2. Lisaks on hageja arvestanud viiviseid perioodi 01.10.2018 kuni 09.01.2019 eest. Kokku on kostjal 1 hageja ees võlgnevus lepingujärgselt tasumisele kuuluvate viiviste eest hagi esitamise seisuga 1184,96 eurot. Lepingu punkti 3 alusel nõuab hageja kostjalt 1 leppetrahvi kahe tasumata arve eest 400 eurot.
3. 31.03.2017 ostu-müügilepingu lisana sõlmiti selle allkirjastamisega samal päeval Alve OÜ ja D.S. vahel käendusleping, mille kohaselt kohustus D.S. käendajana tagama 31.03.2017 sõlmitud ostu-müügilepingust ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate kliendi kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Tulenevalt solidaarse vastutuse mõttest on hagejal võlausaldajana õigus nõuda kogu tagatava kohustuse täitmist nii põhivõlgnikult kui käendajalt ühiselt kui ka mõlemalt eraldi. Hageja on esitanud nõude solidaarselt nii kostja 1 kui kostja 2 vastu.
4. Vastavalt hagiavaldusele tuleb kostjatelt solidaarselt

§ 367

alusel välja mõista viivis arvestatuna protsendina tasumata põhinõudelt alates 23.01.2019 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääras 0,1 % päevas hageja kasuks. Hageja taotleb menetluskulude jätmist solidaarselt kostjate kanda.

1. 24.01.2019 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja määras toimetada hagimaterjalid ja kohtumäärus kostjatele kätte. Sama määrusega kohustas kohus kostjaid vastama hagile kirjalikult 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse lk-l 4 3 Tsiviilasi nr 2-19-1047 hoiatas kohus kostjat, et kui ta hagile tähtaegselt ei vasta, siis võib kohus teha asjas tagaseljaotsuse.
2. Kostja 2 D.S. sai 24.01.2019 kohtumääruse ja hagimaterjalid kätte isiklikult allkirja vastu 25.03.
3. Kostjal 2 möödus hagile vastamise tähtaeg 14 päeva möödumisel kohtumääruse ja hagimaterjalide kättesaamisest, s.o 08.04.
4. Kostja 2 hagile vastanud ei ole. Kostjale 1 toimetati hagimaterjalid ja 24.01.2019 kohtumäärus hagiavalduse menetlusse võtmise kohta kätte avalikult 15.05.2019 teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokumentide avalikult kättetoimetamise põhjuseks olid asjaolud, et kohus oli proovinud tulemuseta dokumente kostjale 1 kätte toimetada äriregistrisse kantud asukoha aadressile Riia tn 130, Tartu linn ja äriregistrisse kantud e-posti aadressile xxxxxxxxxxx. Kõik kättetoimetamise katsed ebaõnnestusid. Samuti Kostja 1 juhatuse liikmele D.S.ile ei õnnestunud aadressile Xxxxxxxxxxx menetlusdokumente kätte toimetada, kuna saaja on pikemalt ära välismaal. E-posti aadressilt xxxxxxxxxx ei ole kättesaamiskinnitust kostja 1 juhatuse liige D.S. andnud. Vastavalt Ametlikes Teadaannetes avaldatud teatele luges kohus kohtudokumendid kostjale 1 kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate ilmumise päevast, s.o 30.05.
5. Kohus kohustas teates kostjat vastama 14 päeva jooksul teate kättesaamisest, s.o hiljemalt 13.06.
6. 6.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 407

lg-le 2 eeldatakse

§ 407

lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. 7. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Kohtu selgitused 8.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

9. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on taotlenud menetluskulude solidaarselt kostjate kanda jätmist. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda

§ 162

lg 1 alusel ja määrab kostjate poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 910 eurot, s.o riigilõiv 400 eurot ja lepingulise esindaja kulud 510 eurot. Hageja lepinguline esindaja on vandeadvokaat, kes on antud asjas osutanud õigusabi 4,25 tunni ulatuses hinnaga 120 eurot tunni eest, millele ei lisandu käibemaksu. Kohus on seisukohal, et vandeadvokaadi tunnihind 120 eurot on mõistlik ja põhjendatud ega ületa õigusabituru keskmist hinda. Õigusabikulu sisaldab asja materjalidega tutvumist ja hagiavalduse koostamist ning kohtu kirjaga tutvumist ja 20.03.2019 kirja koostamist kohtule seoses kostja 2 elukoha uurimisega. Kostjatelt 1 ja 2 tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista õigusabikulud kokku summas 510 eurot, mis on kohtu hinnangul hageja esindamisel põhjendatud ja vajalik kulu ning riigilõiv hagi esitamisel 400 eurot. 4 Tsiviilasi nr 2-19-1047 10.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud, millest tulenevalt on kostjad kohustatud hagejale tasuma väljamõistetavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 11.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 5