Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank, märkides selgitusse isiku, kelle eest makse tehakse, kohtuasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetlus 18.01.2019 esitatud hagiavalduse ja 21.02.2019 hagiavalduse täienduse kohaselt nõuavad hagejad kostjalt elatist. Hagejad 1-3 nõuavad igakuist elatist summas 167,50 eurot ja hagejad 4-5 nõuavad igakuist elatist summas 152 eurot. Elatise nõuet põhjendatakse sellega, et laste isa ei toeta lapsi laste ülalpidamisel. Vanemate abielu on lahutatud xx.xx.xxxx ning laste isa pole kunagi tasunud lastega seotud arveid. Kohus määras kostjale tähtaja hagiavaldusele vastamiseks ja hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud Avaliku E-Toimiku (AET) kaudu 24.02.2019.
lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja on hagimaterjalid kätte saanud, kuid ei ole hagile vastanud, lahendab kohus tulenevalt
lg-st 1 asja tagaseljaotsusega.
Õiguslikud alused ja kohtu järeldus Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-st 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kuigi PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla 2 2-19-860 väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, nõuavad hagejad 13 elatist kuus 167,50 eurot ja hagejad 4-5 nõuavad elatist 152 eurot lapse kohta. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et
lg 1 kohaselt loetakse kostja poolt omaksvõetuks hagiavalduses esitatud hagejate faktilised väited selle kohta, et kostja laste isana ei ole maksnud laste ülalpidamiseks elatist vabatahtlikult regulaarselt, on hagejate nõue elatise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Ka vastab nõutud elatise suurus igal juhul laste vajadustele. Hagejad nõuavad elatist alates hagiavalduse esitamisest. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise ja selle muutmise hagis.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. Seega kannab menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hagejatel menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.