← Eesti

2-19-553/19

Obsah (6)§ 403§ 436§ 230§ 459§ 401§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 08.november 2019 Paide Tsiviilasja number 2-19-553 Tsiviilasi XX hagi YY vastu elatise vähendam

§ 403

lg 1) RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata XX hagi YY vastu temalt Pärnu Maakohtu 15.05.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-2047 YY kasuks väljamõis- tetud elatise vähendamiseks. MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-19-553 jagada täies ulatuses hageja kanda. Pooled menetluskulusid ei esitanud. Menetluskulusid ei nähtu ka asja materjalidest. HAGEJA NÕUE Hageja palus vähendada temalt YY kasuks Pärnu Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas 2-15-2047 välja mõistetud igakuise elatisraha (195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) suurust 180 euroni kuus. HAGI ASJAOLUD Hagi asjaolude kohaselt põhjustas hagi esitamise miinimumpalga tõus, mille tõttu tõusid ka elatise määrad. Hageja soovib oma alaealisi lapsi kohelda võrdselt, kuid elatise maksmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuvad tema teised 2 ülalpeetavat (AA xxxxxxxxxx ja BB xxxxxxxxxxx) vähem kindlustatuks kui praegu poole kuupalga alammäära ulatuses elatist saav YY. Kuna riiklikud lastetoetused on viimastel aastatel märgatavalt tõusnud, tuleb nendest 50% võtta arvesse tema kui isa kohustuse täitmisena ning sellevõrra vähendada elatise suurust. Kaks esimest last saavad kumbki riigilt igakuiselt 60 eurot, mis vähendab kummagi vanema kohustust ühe alaealise kohta 30 euro võrra. Lisaks tuleb arvestada riigi poolt makstava lasterikka pere toetusega (300 eurot kuus), mis tuleb jagada võrdselt kõikide peres olevate laste vahel ehk 300:3 = 100 eurot ühe lapse kohta ja arvestada 100 eurost 50%, so 50 eurot kummagi vanema kohustuse vähendamiseks. Seega on hageja arvates mõlema vanema kohustused ühe ülalpeetava kohta riigi poolt kaetud kokku 80 euro ulatuses. Lisaks palus hageja elatise vähendamisel arvestada YY kohtumiseks tehtavaid kulutusi, mis on ca 30 eurot kvartalis (keskmiselt 10 eurot kuus). Hageja märkis veel, et temale endale peab jääma eluks vajalike kulutuste katteks rahalised vahendid, et ta ei satuks makseraskustesse. Hageja tõi välja enda kulutused ühe kalendrikuu kohta (elamiskulud 120 eurot, elatis esimesele lapsele 270 eurot, YY kohtumise kulud ca 10 eurot; söök, majapidamis- ja hügieenitarbed 250 eurot, riided, ravimid ja transport, mis on hädavajalik tööl käimiseks 140 eurot). 05.02.2019 seisukohas märkis hageja, et tal on praegu võimalik teha lapsega kohtumiseks kulutusi 30€ kvartalis (keskmiselt 10€ kuus), mille eest ta kohtub lapsega kord kvartalis xxxxxxxxxxx. Samuti käib laps kord 2-3 kuu jooksul tema juures, enamasti koolivaheajal, mil veedab tema juures 4-30 päeva, olenevalt koolivaheaegade pikkusest. Ta tegeleb lapsega vastavalt võimalustele, st käib lapsega kalal, karti sõitmas, veekeskuses, kinos, kelgutamas, Soomes Sealife’s jne. Lapse nahaprobleemidega pöördudes ta lapsega nahaarsti poole ning ostis vajalikud ravimid. Lisaks pöördus ta lapsega kaks korda psühholoogi poole, kandes tasulise teenuse kulud. Hageja märkis, et tema 8 kuu keskmine sissetulek oli kokku 8304,39 eurot (palgatulu 8152,44 eurot + Eesti haigekassa 151,95 eurot), so keskmiselt 1038 eurot kuus. Ta ei oma kinnisvara. Hageja märkis, et tal on 3 alaealist last ning praegu jäävad tema teised kaks Tsiviilasi nr 2-19-553 alaealist last majanduslikult vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja leidis, et tema sissetulek on tõusnud vähem kui kehtiv elatise miinimumäär kolme ülalpeetava kohta vajalik oleks, arvestades ka temale endale elamiseks vajalikke piisavaid vahendeid. 27.06.2019 vastuses kohtunõudele teatas hageja, et tema teiste laste AA ja BB vajaduste katmise keskmised kulutused ühes kuus on vastavalt 510 eurot ja 470 eurot, millest hagejal on oma sissetulekust võimalik katta kummagi lapse osas 155 eurot ning puudujääv osa on kaetud laste ema sissetulekust (vanemahüvitis) ja riiklikest lastetoetustest. Hageja leidis, et tema praegune panus YY igakuistesse kulutustesse on elatis 270 eurot + kohtumiste kulud keskmiselt 10 eurot kuus + 50% (80 eurot) riikliku lastetoetuse YY osast, kokku 360 eurot. Samas kui tema poolt teistele lastele tehtavad igakuised kulutused on AA 235 (155+80) eurot ja BB 235 (155+80) eurot. Seega on hageja poolt teistele lastele tagatud võimalus toimetulekuks ja arenguks käesoleval hetkel 125 euro võrra väiksem kui YY, mistõttu ei ole ka tagatud kõigi kolme alaealise võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks. Lisaks eelnevale on alates x.xxxxx xxxx hagejal ka BB ema ülalpidamise kohustus PKS § 111 lg 2 alusel, kuna vanemahüvitise maksmine on lõppenud, B puudub riiklik lasteaia koht ning tema emal ei ole seetõttu olnud võimalik tööle naasta. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja arvates ei ole miinimumpalga kasv piisav põhjendus elatise vähendamiseks. Tuginedes Riigikohtu lahenditele märkis kostja, et lapsele väljamõistetud elatise suurust saab huvitatud isiku nõudel muuta juhul, kui vanema varaline seisund või lapse vajadused on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt ei anna alust elatist alla miinimummäära vähendada. Peretoetused võivad olla mõjuvaks põhjuseks koostoimes muude asjaoludega, näiteks vanemate halb varaline seisund või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Kumbagi asjaolu ei ole hageja tõendanud. Kostja käib keskmiselt korra 2-3 kuu jooksul isa juures, sõidab sinna rongiga ema antud raha eest reedel või laupäeval ning pühapäeval sõidab ema antud raha eest rongiga tagasi. Hageja kulutused sellel ajal sisaldavad põhimõtteliselt ainult toitu. Ei ole usutav, et lapse toidukulu päevas on 15 eurot. 12-3 ööd kvartalis isa juures käimine ei ole osa ajast teise vanema juures elamine, samuti mitte vahelduv elukoht. Hageja viimase 8 kuu keskmine sissetulek on lähtuvalt konto väljavõttest 1171 eurot. Kui hageja peaks maksma elatist kolmele lapsele 270 eurot, siis jääks tal enda ülalpidamiseks 361 eurot. Lisaks ei ole hageja avaldanud fakti, et ta omab kinnisvara aadressil xxxx, xxxxxxx xxx, see korter on välja üüritud ning hageja saab sellelt ka üüritulu. Aastal 2015 nimetas hageja enda keskmiseks palgaks 600 eurot kuus, seega on hageja palk 4 aastaga tõusnud 571 euro võrra. Lisandunud on üks ülalpeetav. Elatis ühele lapsele aastal 2015 oli 195 eurot, ehk siis elatis on tõusnud 75 euro võrra. Palgale lisandunud 571st eurost peaks hageja suutma 75 eurot rohkem elatist maksta ning jääb ka teistele lastele. Ja kui raha ei jätku, on hagejal võimalik müüa maha oma kinnisvara aadressil xxxxxxx xxx xxxx. 30.09.2019 täiendavas seisukohas lisas kostja, et kinnistusraamatust nähtuvalt on korter aadressiga xxxxxxx xxx xxxx oktoobris 2018 võõrandatud. Kostja esindajale teadaolevalt võõrandati antud korter 17 000 euro eest. Arvestades hageja senist käitumismustrit, on üsna tõenäoline, et korteri müügist saadud tulu laekus kellegi teise pangakontole. Kostja leidis, et kuna tegemist on miinimumelatisega, siis ei ole kostja esindajal kohustust tõendada tehtud kulutusi. Samuti ei ole vaja kostja esindajal tõendada hagejale enda sissetulekuid, sest kostja esindaja sissetulekutest ei olene elatise suurus. Kostja leidis, et hageja esitatud kontoväljavõtted ei tõesta laste vajadusi ega vanemate poolseid kulutusi lastele. Ka esitatud ostudokumendid ei tõesta, et antud esemed on ostetud hageja või tema naise poolt nende ühistele lastele. Lisaks ostud Po.P ja Breden e-poest tõestavad pigem, et perel rahaprobleemi pole, kuna tegemist on pigem kallimate lasteriiete brändidega, mida kostja ema pole kunagi lastele ostnud. Samuti ei tõesta sularahaväljavõtted lastele taskuraha andmist ning tasuline kitarriõpe näitab pigem rahapuudusele vastupidist. Kohus nõudis ka laste ema sissetulekuid, mida esitatud ei ole ning isa poolt on taas näidatud ainult ametlik palk, mitte kogu sissetulekut. Kordagi pole hageja maininud ega näidanud 17 000 eurot, mille ta korteri müümise eest sai. Hageja poolt väljaarvutatud kulutused YY ei vasta tõele, kuna riiklikud peretoetused on riigi toetus last kasvatavale vanemale, mitte eraldielava vanema poolne panus. Hageja poolt laekub iga kuu 270 eurot, sedagi enamasti hilinemisega või kohtutäituri abil. Riiklike peretoetuste maksmine lapse emale ja hageja teiste laste ema sissetuleku (väidetav) puudumine ei anna alust esimesele lapsele määratud elatise vähendamiseks alla miinimummäära, arvestades hageja piisavat sissetulekut ja täielikku töövõimet. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA SEISUKOHAD 1. Kohus vaatab hagimenetluses asja läbi hageja nõudest lähtudes. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega. Riigikohus on lahendis 3-2-1-35-17 märkinud, et asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta ei ole kohus perekonnaasjas

§ 436

lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib

§ 230lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel. 2

(5)Tsiviilasi nr 2-19-553 2. Hageja nõuab tsiviilasjas nr 2-15-2047 Pärnu Maakohtu 15.05.2015 kohtuotsusega (kohtute infosüsteemi KIS andmetel jõustunud 02.07.2015) temalt YY ülalpidamiseks välja-mõistetud elatise igakuiste maksete vähendamist. Puudub vaidlus, et Pärnu Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-2047 mõisteti XX välja elatis YY ülalpidamiseks alates 09.02.2015 igakuuliselt 195 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx. Nimetatud asjaolud on ka tõendatud (tl 10-13).

§ 459

lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Riigikohus on lahendis 3-2-1-61-16 selgitanud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse põhjendatud vajadused või vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud, mh kui kostja vara või sissetulek väheneb oluliselt või hageja nt abiellub, leiab töö või tema varaline seis paraneb. Samuti on Riigikohus rõhutanud, et kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (nt lahendid 3-2-1-21-15, 3-2-1-35-17). Ainuüksi asjaolude muutumisest siiski ei piisa, vaid sellest peab tulenema ka vajadus suurendada või vähendada väljamõistetud elatise suurust (Riigikohtu lahend 3-2-1-125-11). Jõustunud lahendi muutmiseks peavad muutmist põhjendavad asjaolud olema tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Kui hageja oleks saanud samadele asjaoludele tuginedes eelnevas menetluses nõuet suurendada või kostja nõudele vastuväiteid esitada, st hüvitise määramisel oleks saanud neid asjaolusid arvestada, ei ole jõustunud lahendi muutmiseks alust. Asja arutamine lõpetatakse kohtuistungil (

§ 401

) või lõpeb arutamine kohtu antud seisukohtade ja avalduste esitamise viimase tähtajaga. Hiljem tekkinud asjaolud võivad olla

§ 459

järgi esitatud hagi aluseks (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II, Kommenteeritud väljaanne, Tln 2017, lk 1232 p 3.1.4).

  1. Hageja nõue põhineb eelkõige asjaoludel, et seoses miinimumpalga kiire kasvuga on miinimumelatise määr tõusnud, sellest tulenevalt ei võimalda hageja sissetulek tal maksta kostjale miinimummääras elatist ilma, et oleks tagatud tema kahele teisele lapsele kostjaga võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks, samuti endale eluks vajalike kulutuste katteks. Hageja tugines ka asjaolule, et kostja emale makstakse riiklikke peretoetusi ning nende toetussummade arvelt tuleks võrdselt (50% ulatuses) vähendada mõlema vanema ülalpidamiskohustuse suurust. Lisaks palus hageja arvestada tema poolt kostjaga kohtumisteks tehtavaid kulutusi (tl 3, 34-35, 46). Kostja on seisukohal, et miinimumpalga tõus ega peretoetuste maksmine ei ole iseenesest aluseks hagejalt miinimummääras väljamõistetud elatise vähendamiseks. Riiklikud peretoetused on riigi toetus last kasvatavale vanemale, mitte eraldi elava vanema poolne panus. Hagejale on lisandunud üks laps, kuid ka tema sissetulekud on kasvanud. Miinimummääras elatise vähendamine ei ole põhjendatud arvestades hageja piisavat sissetulekut ja töövõimet (tl 22-25, 110). Kohus on seisukohal ja nõustub kostjaga, et hageja esile toodud asjaolud ja põhjendused ei anna alust vähendada temalt Pärnu Maakohtu 15.05.2015 kohtuotsusega 2-15-2047 kostja kasuks miinimummääras väljamõistetud elatist. 3.
  2. Vaidlust ei ole selles, et XX on xx.xx.xxxx sündinud BB isa. Nimetatud asjaolu nähtub ka rahvastikuregistri väljavõttest (tl 14). Eeltooduga loeb kohus tuvastatuks, et pärast 15.05.2015 kohtuotsuse tegemist on hageja olukord ühe lapse sündimise tõttu muutunud ning muudatus on hagejale kaasa toonud täiendava ülalpidamiskohustuse (lisaks kostjale ja xx.xx.xxxx sündinud AA veel ühe lapse suhtes). Samas ei anna aga nimetatud asjaolu iseenesest alust hageja nõude rahuldamiseks. Vaidlust ei ole, et tsiviilasjas 2-15-2047 hagiavalduse esitamise ajal (KIS andmebaasist nähtuvalt 09.02.2015) oli hagejal seadusest tulenev kohustus anda ülalpidamist oma kahele alaealisele lapsele, so kostjale (YY) ja AA. Vaidlustamata asjaolu kohaselt oli hageja palk keskmiselt 600 eurot kuus ning ta omas kinnisasja. Nimetatud asjaolud nähtuvad ka tsiviilasja nr 2-15-2047 kohtuistungi protokollist, mille kohaselt YY enda väitel oli kohtuistungi ajal tema palk 600 eurot, tema ülalpidamisel oli kaks last ja tal oli korter aadressil xxxxxxx xxx xxxx (tl 117). Arvestades hageja 600 eurosest sissetulekust maha 15.05.2015 kohtuotsusega väljamõistetud elatise 195 eurot jäi hagejale järgi keskmiselt 415 eurot, mis kohtu hinnangul võimaldas hagejal anda oma teisele lapsele AA ülalpidamist vähemalt kostjaga samal määral, so 195 eurot kuus. Sel juhul jäi hagejale veel järgi keskmiselt 220 eurot kuus. Seejuures arvestas kohus ka asjaoludeTsiviilasi nr 2-19-553 3

(5)ga, et hageja omas lisaks igakuisele sissetulekule kinnisvara ning oli töövõimeline. Kohus leidis, et hageja peab tegema kõik endast oleneva, et töötada suurema koormusega või otsida tasuvamat tööd. 3.2. Hagiavalduse esitamise ajal 13.01.2019 oli hagejal ülalpidamiskohustus kolme lapse suhtes, st lisaks kostjale veel AA ja BB suhtes. Hageja 05.02.2019 vastuse kohaselt on hageja viimase kaheksa kuu sissetulek kokku 8304,39 eurot (palgatulu 8152,44 eurot ja Eesti Haigekassast 151,95 eurot), seega keskmiselt 1038 eurot kuus (tl 33). Hageja konto väljavõte perioodil 01.06.2018 kuni 13.01.2018 kinnitab, et hagejale on eelmärgitud perioodil xxxxxxx xx-st laekunud (sissetulekud) mai-detsember 2018 eest avanssi, palka, puhkuse- ja haigusraha ning lapsepuhkuse ja jõulupuhkuse raha kokku 8578,52 eurot, millest on tehtud vale palgamakse tagasikanne (väljaminekud) 426,08 eurot (tl 8). Seega on hageja xxxxxxx xx-st saanud maidetsember 2018 eest 8152,44 (8578,52-426,08) eurot. Lisaks kinnitab hageja kontoväljavõte (tl 6), et hagejale on 15.06.2018 Eesti Haigekassast makstud töövõimetushüvitist 151,95 eurot. Eeltoodu alusel on tõendatud hageja sissetulek mai-detsember 2018 eest summas 8304,39 (8152,44+151,95) eurot, so hagi esitamisele eelneval kaheksal kuul keskmiselt 1038,04 eurot kuus. Kostja väide, et hageja kaheksa kuu keskmine sissetulek on lähtuvalt konto väljavõttest 1171 eurot (tl 22 pöördel) ei ole arvutuslikult põhistatud ning on kohtu poolt eespool tuvastatud hageja kaheksa kuu keskmist sissetulekut arvestades ebaõige. Arvestades hageja keskmisest kuusissetulekust (1038,04 eurot) maha 15.05.2015 kohtuotsusega väljamõistetud elatis (13.01.2019 hagiavalduse esitamise ajal 270 eurot) jäi hagejale järgi keskmiselt 768,04 eurot. Hageja esitatud andmetel (tl 46) on hageja teiste laste, st AA ja BB vajaduste katmise keskmised kulud vastavalt 510 eurot ja 470 eurot kuus, millest hageja peab enda osaks kanda vastavalt 255 eurot ja 235 eurot. Hagiavalduses esitatud andmete kohaselt kulub hagejal enda vajaduste katmiseks 510 eurot kuus (tl 3). Vastavalt PKS § 102 lg-le 1 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-12 selgitanud, et juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Riigikohus on antud lahendis ka märkinud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Arvestades pärast kostjale miinimummääras elatise andmist hagejale järgi jäävast 768,04 eurost maha teiste laste vajaduste katmiseks kuluva hageja osa, jääb hagejale järgi 278,04 (768,04-255-234) eurot. Seega jäi hagejale hagiavalduse esitamisele eelneva kaheksa kuus keskmisest sissetulekust enda vajaduste katmiseks järgi rohkem rahalisi vahendeid (278,04 €), kui tema poolt iga lapse vajaduste katmiseks on vaja anda. Eeltoodut arvestades loeb kohus tuvastatuks, et käesolevas asjas hagi esitamise ajal on hagejal üks ülalpeetav rohkem võrreldes varasema menetlusega. Samas on võrreldes varasemaga suurenenud hageja sissetulek sedavõrd, et võimaldab hagejal kanda kostja ja oma teiste laste ülalpidamiskulud pooles ulatuses nende vajadustest (270+255+235=760). Hagejale endale jääb oma sissetulekust rahalisi vahendeid veidi enam võrreldes lastega, so 274,07 (1038,04 -760) eurot. Seega puudub hageja varalisest seisundist tulenev alus hagi rahuldamiseks. Pealegi, kinnistusraamatu väljavõte (tl 120-122) kinnitab, et tsiviilasja nr 2-15-2047 menetluse ajal oli XX kinnistu (registriosa nr xxxxx, aadressiga xxxxxxx xxx xxxxxx xxxx xxxx xxxx, üldpindalaga 56,6 m2 ) omanik. Samas nähtub kinnistusraamatu väljavõttest, et 08.10.2018 kinnistamisavalduse alusel on nimetatud kinnistu omanikuna 05.12.2018 sisse kantud xxxxxx xxxxxxxx xx ning XX omanikukanne on kustutatud. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et hageja on endale kuulunud kinnisvara võõrandanud. Kostja väitel sai hageja korteri müügist 17000 eurot, mille arvelt saaks hageja ülalpidamist anda (tl 107, 109). Hageja ei ole kostja eeltoodud väitele vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et korteri müügist saadud raha tuleb hagejal vajadusel kasutada kostjale elatise andmiseks või oma kahe teise lapse ülalpidamiseks või enda elamiskulude katmiseks. Hageja pole ka väitnud ega tõendanud, et tal puuduvad võiTsiviilasi nr 2-19-553 4
(5)malused oma sissetuleku suurendamiseks. 3.
  1. Hageja palus arvestada tema poolt kostjaga kohtumisteks tehtavate kulutustega 30 eurot kvartalis, so keskmiselt 10 eurot kuus (tl 3,35). Hageja väitel kohtub hageja kostjaga kord kvartalis xxxxxxxxxxx, tehes kulutusi 30 eurot (tl 32). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-08 selgitanud, et kohtul on võimalik juhul, kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, arvestada, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Kohus on seisukohal, et hageja kohtumisi kostjaga kord kvartalis, ei saa pidada märkimisväärseks (oluliseks) ajaks ning sel ajal hageja poolt kostjale tehtavaid kulutusi märkimisväärseteks (arvestades isaga viibimise lühikest aega) võrreldes lapse ülalpidamiskuludega ühes kuus. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et lapse isa poolt lapsele tehtavad kulutused ajal, mil laps viibib tema juures, ei ole hinnatav mõjuva põhjusena, mis õigustab väljamõistetud elatise vähendamist. 3.
  2. Kohtu hinnangul ei saa ka lapse emale makstavaid peretoetusi lugeda mõjuvaks põhjuseks, mis annab aluse hagejalt väljamõistetud elatise vähendamiseks. Riigikohus on korduvalt (lahendid nr 3-2-1-35-17, 2-16-11905) märkinud, et peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, st riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuvaks põhjuseks koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad). Kohus on käesolevas otsuses tuvastanud, et muid asjaolusid/mõjuvaid põhjuseid elatise vähendamiseks alla miinimummäära ei esine. Kohus ei saa vähendada elatist alla miinimummäära üksnes seetõttu, et hageja emal on õigus saada lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et käesolevas asjas ei esine

§-s 459 sätestatud aluseid Pärnu Maakohtu 15.05.2015 kohtuotsuse muutmiseks (hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise vähendamiseks). Hagi tuleb jätta rahuldamata. 4. Asjaolu, et hageja lapse B emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada ning seetõttu on hagejal alates xx.xx.xxxx tekkinud B ema ülalpidamiskohustus, ei oma antud menetluse seisukohast tähtsust, kuna nimetatud asjaolu on tekkinud pärast hagi esitamist (13.01.2019). Pealegi näeb PKS § 111 lg 21 ette, et kui isa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma emale ülalpidamist enda tavapärast ülalpidamist kahjustamata, annavad ülalpidamist isikud, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Seega on hageja eelisjärjekorras kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. 5.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Arvestades, et kohus jättis XX hagi rahuldamata, jagab kohus poolte menetluskulud täies ulatuses XX kanda. Kuna pooled menetluskulusid ei esitanud ning neid ei nähtu ka asja materjalidest, puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.