lg 1) RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata XX hagi YY vastu temalt Pärnu Maakohtu 15.05.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-2047 YY kasuks väljamõis- tetud elatise vähendamiseks. MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-19-553 jagada täies ulatuses hageja kanda. Pooled menetluskulusid ei esitanud. Menetluskulusid ei nähtu ka asja materjalidest. HAGEJA NÕUE Hageja palus vähendada temalt YY kasuks Pärnu Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas 2-15-2047 välja mõistetud igakuise elatisraha (195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) suurust 180 euroni kuus. HAGI ASJAOLUD Hagi asjaolude kohaselt põhjustas hagi esitamise miinimumpalga tõus, mille tõttu tõusid ka elatise määrad. Hageja soovib oma alaealisi lapsi kohelda võrdselt, kuid elatise maksmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuvad tema teised 2 ülalpeetavat (AA xxxxxxxxxx ja BB xxxxxxxxxxx) vähem kindlustatuks kui praegu poole kuupalga alammäära ulatuses elatist saav YY. Kuna riiklikud lastetoetused on viimastel aastatel märgatavalt tõusnud, tuleb nendest 50% võtta arvesse tema kui isa kohustuse täitmisena ning sellevõrra vähendada elatise suurust. Kaks esimest last saavad kumbki riigilt igakuiselt 60 eurot, mis vähendab kummagi vanema kohustust ühe alaealise kohta 30 euro võrra. Lisaks tuleb arvestada riigi poolt makstava lasterikka pere toetusega (300 eurot kuus), mis tuleb jagada võrdselt kõikide peres olevate laste vahel ehk 300:3 = 100 eurot ühe lapse kohta ja arvestada 100 eurost 50%, so 50 eurot kummagi vanema kohustuse vähendamiseks. Seega on hageja arvates mõlema vanema kohustused ühe ülalpeetava kohta riigi poolt kaetud kokku 80 euro ulatuses. Lisaks palus hageja elatise vähendamisel arvestada YY kohtumiseks tehtavaid kulutusi, mis on ca 30 eurot kvartalis (keskmiselt 10 eurot kuus). Hageja märkis veel, et temale endale peab jääma eluks vajalike kulutuste katteks rahalised vahendid, et ta ei satuks makseraskustesse. Hageja tõi välja enda kulutused ühe kalendrikuu kohta (elamiskulud 120 eurot, elatis esimesele lapsele 270 eurot, YY kohtumise kulud ca 10 eurot; söök, majapidamis- ja hügieenitarbed 250 eurot, riided, ravimid ja transport, mis on hädavajalik tööl käimiseks 140 eurot). 05.02.2019 seisukohas märkis hageja, et tal on praegu võimalik teha lapsega kohtumiseks kulutusi 30€ kvartalis (keskmiselt 10€ kuus), mille eest ta kohtub lapsega kord kvartalis xxxxxxxxxxx. Samuti käib laps kord 2-3 kuu jooksul tema juures, enamasti koolivaheajal, mil veedab tema juures 4-30 päeva, olenevalt koolivaheaegade pikkusest. Ta tegeleb lapsega vastavalt võimalustele, st käib lapsega kalal, karti sõitmas, veekeskuses, kinos, kelgutamas, Soomes Sealife’s jne. Lapse nahaprobleemidega pöördudes ta lapsega nahaarsti poole ning ostis vajalikud ravimid. Lisaks pöördus ta lapsega kaks korda psühholoogi poole, kandes tasulise teenuse kulud. Hageja märkis, et tema 8 kuu keskmine sissetulek oli kokku 8304,39 eurot (palgatulu 8152,44 eurot + Eesti haigekassa 151,95 eurot), so keskmiselt 1038 eurot kuus. Ta ei oma kinnisvara. Hageja märkis, et tal on 3 alaealist last ning praegu jäävad tema teised kaks Tsiviilasi nr 2-19-553 alaealist last majanduslikult vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja leidis, et tema sissetulek on tõusnud vähem kui kehtiv elatise miinimumäär kolme ülalpeetava kohta vajalik oleks, arvestades ka temale endale elamiseks vajalikke piisavaid vahendeid. 27.06.2019 vastuses kohtunõudele teatas hageja, et tema teiste laste AA ja BB vajaduste katmise keskmised kulutused ühes kuus on vastavalt 510 eurot ja 470 eurot, millest hagejal on oma sissetulekust võimalik katta kummagi lapse osas 155 eurot ning puudujääv osa on kaetud laste ema sissetulekust (vanemahüvitis) ja riiklikest lastetoetustest. Hageja leidis, et tema praegune panus YY igakuistesse kulutustesse on elatis 270 eurot + kohtumiste kulud keskmiselt 10 eurot kuus + 50% (80 eurot) riikliku lastetoetuse YY osast, kokku 360 eurot. Samas kui tema poolt teistele lastele tehtavad igakuised kulutused on AA 235 (155+80) eurot ja BB 235 (155+80) eurot. Seega on hageja poolt teistele lastele tagatud võimalus toimetulekuks ja arenguks käesoleval hetkel 125 euro võrra väiksem kui YY, mistõttu ei ole ka tagatud kõigi kolme alaealise võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks. Lisaks eelnevale on alates x.xxxxx xxxx hagejal ka BB ema ülalpidamise kohustus PKS § 111 lg 2 alusel, kuna vanemahüvitise maksmine on lõppenud, B puudub riiklik lasteaia koht ning tema emal ei ole seetõttu olnud võimalik tööle naasta. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja arvates ei ole miinimumpalga kasv piisav põhjendus elatise vähendamiseks. Tuginedes Riigikohtu lahenditele märkis kostja, et lapsele väljamõistetud elatise suurust saab huvitatud isiku nõudel muuta juhul, kui vanema varaline seisund või lapse vajadused on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt ei anna alust elatist alla miinimummäära vähendada. Peretoetused võivad olla mõjuvaks põhjuseks koostoimes muude asjaoludega, näiteks vanemate halb varaline seisund või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Kumbagi asjaolu ei ole hageja tõendanud. Kostja käib keskmiselt korra 2-3 kuu jooksul isa juures, sõidab sinna rongiga ema antud raha eest reedel või laupäeval ning pühapäeval sõidab ema antud raha eest rongiga tagasi. Hageja kulutused sellel ajal sisaldavad põhimõtteliselt ainult toitu. Ei ole usutav, et lapse toidukulu päevas on 15 eurot. 12-3 ööd kvartalis isa juures käimine ei ole osa ajast teise vanema juures elamine, samuti mitte vahelduv elukoht. Hageja viimase 8 kuu keskmine sissetulek on lähtuvalt konto väljavõttest 1171 eurot. Kui hageja peaks maksma elatist kolmele lapsele 270 eurot, siis jääks tal enda ülalpidamiseks 361 eurot. Lisaks ei ole hageja avaldanud fakti, et ta omab kinnisvara aadressil xxxx, xxxxxxx xxx, see korter on välja üüritud ning hageja saab sellelt ka üüritulu. Aastal 2015 nimetas hageja enda keskmiseks palgaks 600 eurot kuus, seega on hageja palk 4 aastaga tõusnud 571 euro võrra. Lisandunud on üks ülalpeetav. Elatis ühele lapsele aastal 2015 oli 195 eurot, ehk siis elatis on tõusnud 75 euro võrra. Palgale lisandunud 571st eurost peaks hageja suutma 75 eurot rohkem elatist maksta ning jääb ka teistele lastele. Ja kui raha ei jätku, on hagejal võimalik müüa maha oma kinnisvara aadressil xxxxxxx xxx xxxx. 30.09.2019 täiendavas seisukohas lisas kostja, et kinnistusraamatust nähtuvalt on korter aadressiga xxxxxxx xxx xxxx oktoobris 2018 võõrandatud. Kostja esindajale teadaolevalt võõrandati antud korter 17 000 euro eest. Arvestades hageja senist käitumismustrit, on üsna tõenäoline, et korteri müügist saadud tulu laekus kellegi teise pangakontole. Kostja leidis, et kuna tegemist on miinimumelatisega, siis ei ole kostja esindajal kohustust tõendada tehtud kulutusi. Samuti ei ole vaja kostja esindajal tõendada hagejale enda sissetulekuid, sest kostja esindaja sissetulekutest ei olene elatise suurus. Kostja leidis, et hageja esitatud kontoväljavõtted ei tõesta laste vajadusi ega vanemate poolseid kulutusi lastele. Ka esitatud ostudokumendid ei tõesta, et antud esemed on ostetud hageja või tema naise poolt nende ühistele lastele. Lisaks ostud Po.P ja Breden e-poest tõestavad pigem, et perel rahaprobleemi pole, kuna tegemist on pigem kallimate lasteriiete brändidega, mida kostja ema pole kunagi lastele ostnud. Samuti ei tõesta sularahaväljavõtted lastele taskuraha andmist ning tasuline kitarriõpe näitab pigem rahapuudusele vastupidist. Kohus nõudis ka laste ema sissetulekuid, mida esitatud ei ole ning isa poolt on taas näidatud ainult ametlik palk, mitte kogu sissetulekut. Kordagi pole hageja maininud ega näidanud 17 000 eurot, mille ta korteri müümise eest sai. Hageja poolt väljaarvutatud kulutused YY ei vasta tõele, kuna riiklikud peretoetused on riigi toetus last kasvatavale vanemale, mitte eraldielava vanema poolne panus. Hageja poolt laekub iga kuu 270 eurot, sedagi enamasti hilinemisega või kohtutäituri abil. Riiklike peretoetuste maksmine lapse emale ja hageja teiste laste ema sissetuleku (väidetav) puudumine ei anna alust esimesele lapsele määratud elatise vähendamiseks alla miinimummäära, arvestades hageja piisavat sissetulekut ja täielikku töövõimet. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA SEISUKOHAD 1. Kohus vaatab hagimenetluses asja läbi hageja nõudest lähtudes. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (
) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega. Riigikohus on lahendis 3-2-1-35-17 märkinud, et asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta ei ole kohus perekonnaasjas
lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib
lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Riigikohus on lahendis 3-2-1-61-16 selgitanud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse põhjendatud vajadused või vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud, mh kui kostja vara või sissetulek väheneb oluliselt või hageja nt abiellub, leiab töö või tema varaline seis paraneb. Samuti on Riigikohus rõhutanud, et kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (nt lahendid 3-2-1-21-15, 3-2-1-35-17). Ainuüksi asjaolude muutumisest siiski ei piisa, vaid sellest peab tulenema ka vajadus suurendada või vähendada väljamõistetud elatise suurust (Riigikohtu lahend 3-2-1-125-11). Jõustunud lahendi muutmiseks peavad muutmist põhjendavad asjaolud olema tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Kui hageja oleks saanud samadele asjaoludele tuginedes eelnevas menetluses nõuet suurendada või kostja nõudele vastuväiteid esitada, st hüvitise määramisel oleks saanud neid asjaolusid arvestada, ei ole jõustunud lahendi muutmiseks alust. Asja arutamine lõpetatakse kohtuistungil (
) või lõpeb arutamine kohtu antud seisukohtade ja avalduste esitamise viimase tähtajaga. Hiljem tekkinud asjaolud võivad olla
järgi esitatud hagi aluseks (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II, Kommenteeritud väljaanne, Tln 2017, lk 1232 p 3.1.4).
§-s 459 sätestatud aluseid Pärnu Maakohtu 15.05.2015 kohtuotsuse muutmiseks (hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise vähendamiseks). Hagi tuleb jätta rahuldamata. 4. Asjaolu, et hageja lapse B emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada ning seetõttu on hagejal alates xx.xx.xxxx tekkinud B ema ülalpidamiskohustus, ei oma antud menetluse seisukohast tähtsust, kuna nimetatud asjaolu on tekkinud pärast hagi esitamist (13.01.2019). Pealegi näeb PKS § 111 lg 21 ette, et kui isa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma emale ülalpidamist enda tavapärast ülalpidamist kahjustamata, annavad ülalpidamist isikud, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Seega on hageja eelisjärjekorras kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. 5.
Arvestades, et kohus jättis XX hagi rahuldamata, jagab kohus poolte menetluskulud täies ulatuses XX kanda. Kuna pooled menetluskulusid ei esitanud ning neid ei nähtu ka asja materjalidest, puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.