Obsah (10)

§ 187§ 448§ 456§ 162§ 173§ 174§ 144§ 175§ 4842§ 177

2-18-117937 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Lihtmenetluses Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 05. märts 2019. a, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi T

§ 187lg 6).

Kirjeldav ja põhjendav osa Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 4 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 448

lg 41 alusel märgib kohus, et kohus täiendab otsust, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kui teadet ei esitata, siis kohtuotsus jõustub. Kohtuotsus jõustub

§ 456

lg 1 ja 2 alusel, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses, Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole esitatud. Kohus märgib selgituseks, et tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaeg algust hakatakse TsÜS § 147 lg 1 alusel arvestama alates nõude sissenõutavaks muutumisega. Hageja on hagiavalduses esitanud selgelt nõude ja nõude kujunemise asjaolud. Kostjal on enne 26.03.2018.a laenulepingu ülesütlemist täielikult tasumata 15.11.2017.a põhiosa osamakse summas 36,18 eurot, 15.12.2017.a põhiosa osamakse summas 38,01 eurot, 15.01.2018.a põhiosa osamakse summas 37,67 eurot ning 15.02.2018.a põhiosa osamakse summas 38,43 eurot, s.o kostja poolt tähtaegselt tasumata laenu põhisumma 27.02.2018.a seisuga oli kokku 150,29 eurot. Kostjal on enne 26.03.2018.a täielikult tasumata 15.12.2017.a intressi osamakse summas 35.09 eurot, 15.01.2018.a intressi osamakse summas 33,26 eurot ning 15.02.2018.a intressi osamakse summas 32,84 eurot ning osaliselt tasumata 15.11.2017.a intressi osamakse summas 18,21 eurot, s.o kostja poolt tähtaegselt tasumata intress 27.02.2018.a seisuga oli kokku 153 eurot. Seega hageja nõuab hagiavalduses võlgnevust, mis on sissenõutavaks muutunud alates aastast 2017, kuna kostja on jätnud tähtaegselt tasumata laenu põhisumma ja intressi. Kohus selgitab, et hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks lepingu sõlmimise kuupäevast, s.o alates 28.07.2015.a. ETK Finants AS ja kostja vahel oli kokku lepitud laenusumma tasumine 2 2-18-117937 vastavalt maksegraafikule, seega iga konkreetne maksegraafikujärgne osamakse muutus sissenõutavaks osamakse tasumise tähtaja möödudes tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg-st 7. Kohus selgitab, et eelnevast tulenevalt muutus nt 15.12.2017.a põhiosa osamakse summas 38,01 eurot sissenõutavaks alates 16.12.2017.a, mis on ka aegumistähtaja algusajaks. Laenulepingu ülesütlemise järgselt, s.o alates 26.03.2018.a muutus sissenõutavaks nõue terves ulatuses. Kohus leiab, et eelnevast tulenevalt ei ole OÜ Aktiva Finants esitanud A.R.i vastu aegunud nõuet, kuna TsÜS § 146 lg 1 alusel tehingust tulenev nõue aegub kolme aasta pärast peale sissenõutavaks muutumist. Menetluskulud Pärnu Maakohtule 01.03.2019.a menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt A.R.ilt välja mõista hageja OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv 225 eurot ja esindaja kulud summas 840 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu summas 225 eurot.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama OÜ Julianuse Õigusbüroo. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kuludeks lepingulise esindaja kulud summas 840 eurot. Lepingulise esindaja kulud koosnevad: 1. Nõude alusdokumentidega tutvumine ja nõude analüüs; 1h; 120 eurot; 2. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine; 1h; 120 eurot; Eelnimetatud lepingulise esindaja kulud on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud summas 240 eurot maksekäsu kiirmenetluses.

§ 4842

alusel maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise korral määrab kohus lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohtu hinnangul, kuigi maksekäsu avaldus on antud üle hagimenetlusse, ei ole põhjendatud maksekäsu kiirmenetluses kostja kanda jätta suuremad menetluskulud, kui maksekäsu või maksekäsu lõpetamise määrusega oleks kostja pidanud tasuma. Hageja on pidanud arvestama maksekäsu kiirmenetluses, et talle ei hüvitada üle 20 euro lepingulise esindaja kulusid, seega ei ole ka hagimenetluses põhjendatud nimetatud kulutuste hüvitamine suuremas määras. 3 2-18-117937

1. hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule; 4h; 480 eurot; Käesolevas menetluses on hagiavalduse ja hagimaterjalide kohtusse esitamine lepingulise esindaja peamine tegevus kohtumenetluses. Antud asjas on hageja poolt esitatud hagiavaldus sisuliselt viiel lehel. Lepingulisel esindajal ei olnud vajalik ise tõendeid otsida või kolmandatelt isikutelt dokumente välja nõuda, et neid kohtule esitada. Kohus leiab, et 5 leheküljelise hagiavalduse koostamise ning hagimaterjalide koondamine kohtusse esitamiseks ei vasta nõutud õigusabi kuludele summas 480 eurot. Kohus on seisukohal, et tegemist on tüüpilise võlaõigusliku nõudega, millele koostamine ja esitamine ei ole hageja lepingulisele esindajale olnud ajamahukas ega tavapäraselt keerulisem Kohtu hinnangul on käesolevas menetluses põhjendatud ja vajalik ajakulu hagiavalduse koostamiseks olnud 2 tundi.
2. kostja seisukohtadele vastuse koostamine; 1h; 120 eurot. Lisaks hagiavalduse esitamisele on hageja esitanud menetluses seisukoha kostja vastusele 1 leheküljel. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ajakulu 1 tund seisukoha esitamiseks. Hageja ei ole pidanud põhjalikult analüüsima kostja vastust. Hageja sisuline seisukoht kostja vastusele on esitatud ühes lõigus. Kohus leiab, et seisukoha esitamiseks kostja vastusega tutvumine ning seisukoha koostamiseks on põhjendatud ajakulu 0,5 tundi. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või –maksuta (RKTKm 3-2-1-145-13, p 14) ning ka ilma käibemaksuta 153 euro suurust tunnitasu (RKTKm 3-2-1-115-14, p 14). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu ilma käibemaksuta on 120 eurot. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistlik tulenevalt Riigikohtu praktikast. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtu hinnangul menetluskulude nimekirjas esitatud lepingulise esindaja ajakulu 7 tundi põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 14.11.2018.a, seega on menetlus kestnud 54 päeva, mida võib kohtupraktika järgi hinnata lühikeseks menetlusajaks. Kohtu hinnangul nii hagiavalduse mahtu, sisu lihtsust, esitatud tõendite olemasolu ja menetluse kestvust arvestades on mõistlik jätta kostja kanda 320 eurot. Hageja menetluskuluks on seega riigilõiv 225 eurot ning esindaja kulu 320 eurot.

§ 174

lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostjate poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks mõistab kostjalt hageja kasuks välja 545 eurot.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 4