Obsah (4)

§ 101§ 116§ 100§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Tsiviilasja number 2-19-280 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 18. aprill 2019. a, Pärnu kohtumaj

§ 101

lg 1 sätestatud määras elatis, alates hagi esitamisest 07.01.2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. 1.

1. Hagiavalduse kohaselt on hagejad J.-W.S. ja R.-A.S. K.-K.K. ja T.S. ühised alaealised lapsed. Hagiavalduse esitamise hetkel ei tasu kostja seadusega sätestatud määras elatist ega anna hagejatele muul viisil ülalpidamist. Samuti on kostja süstemaatiliselt käitunud hagejate seadusliku esindaja suhtes konfliktselt ning provotseerivalt. 16.01.2019 on hagejad hagiavaldust täiendanud. Hagejate kasvatamisega kaasnevate kulutuste kohta on nimetatud, et igakuine kulu J.-W.S. kasvatamiseks on 312 eurot ja R.-A.S. kasvatamisega seotud kulud on igakuiselt 397 eurot. R.-A.S. käib igakuiselt jalgpallitrennis, mis maksab 12 eurot/kuus. R.-A.S. käib lasteaias. Lasteaiatasu on igakuiselt ~ 100 eurot. Samuti tuleb lapsed sõidutada igapäevaselt kooli või lasteaeda ning huviringidesse, trennidesse, sünnipäevadele jm. Seetõttu kulub täiendavalt kütuse peale igakuiselt ca 95 eurot. Hagejate peres elab kolm inimest (ema ja kaks last). Laste ema peab tasuma üksinda eluruumi kasutamisega seotud kommunaalmakseid. Täiendavalt soovib hageja välja tuua, et R.-A.S.l on diagnoositud atoopiline dermatiit. See on põletikuline krooniline nahahaigus. Haigusega kaasnevad nahalööve ja tugev sügelus näopiirkonnas, kätel, jalgadel ja/või kehal. Seetõttu tuleb igapäevaselt kasutada spetsiaalseid (niisutavaid) kreeme. J.-W.S.l on akne, mistõttu tuleb regulaarselt külastada kosmeetikut ning kasutada akne raviks spetsiaalseid kreeme. Kokku kulub eelnimetatud kreemide ostmiseks igakuiselt mõlemal lapsel 25 eurot (st, kokku 50 eurot) kuus. Laste ema töötab kaablikoostajana ettevõttes Xxxxxxxxxxx, töötasuga keskmisel 740 eurot/kuus. Laste emal on igakuiste kohustustena veel eluasemelaen (65 eurot/kuus) ning arvuti järelmaks. Mõlemad on vähemalt osaliselt laste huvides (lapsed soovivad samuti aeg-ajalt kasutada arvutit ning elementaarne on, et lastel peab olema tagatud elukoht) Laste emale kuulub korter aadressil Xxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxxxx). Tegemist on kolmetoalise remonti vajava korteriga. 2 2-19-280 T.S. kuulub kahe ettevõtte juhatusse: 1) Osaühing Xxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxxxxx) ja 2) osaühing Xxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxxxxx). Samuti kuulub äriregistri detailpäringu kohaselt T.S.le 255 euro suurune nimiväärtusega osa Osaühingus Xxxxxxxxxxx (lisa 4) ning 2556 euro suurune nimiväärtusega osa Osaühingus Xxxxxxxxxxx (st, T.S. on Osaühingu Xxxxxxxxxxx ainuosanik ja juhatuse liige) (lisa 5). T.S.le kuulub kinnistusraamatu kohaselt kaks kinnistut: 1) kinnistu aadressil Xxxxxxxxxxx(registriosa nr xxxxxxxxxxx) ja 2) kinnistu aadressil Xxxxxxxxxxx (registriosa nr 13392050). Kostja on hagejatele elatist maksnud alates
2. aasta augustikuust tänase päevani kokku 400 eurot, on kostja igakuine keskmine elatise summa olnud 28,57 eurot lapse kohta. Kokkuvõtlikult on kostja ostnud hagejatele peaasjalikult šokolaaditooteid (magusat), kohukesi, kõrrejooke, kiirtoitu (kiirnuudleid, kiirpudrupüreesid) ja snäkke (õllesigarid jm). Selliseid toite ei saa ega tohigi ükski laps igapäevaselt süüa. Arusaadavalt peab lapsele aeg-ajalt võimaldama ja lubama ka erinevaid magusaid tooteid ja muud head, kuid see ei ole laste jaoks nende arengut ja kasvavat organismi arvestades igapäevane söök. Lapsed ei saa sellistest toitudest vajalikke vitamiine. T.S. on varem hagejale väitnud, et tal puuduvad materiaalsed vahendid lastele elatise maksmiseks. Hagejate seadusliku esindaja hinnangul on tegemist otsitud õigustusega, kuivõrd kostjal on kaks kinnistut, ta on kahe ettevõtte juhatuses, ühes osanik ning teises ainuosanik ning ta omab igakuiselt stabiilset sissetulekut. 1.
3. 20.03.2019 ja 27.03.2019 on hagejad pärast eelistungit seisukohti täiendanud ja täpsustanud. Hagejate seaduslik esindaja nõustub, et nõutavast elatisest arvestatakse maha igakuine lastetoetus. Vabariigi Valituse poolt kehtestatud kuupalga alammäär on käesoleval ajal 540 eurot ning seetõttu oli hageja nõue elatise suuruses osas 270 eurot hageja kohta. Kuivõrd hagejate seaduslik esindaja nõustub, et talle makstakse riiklikku peretoetust summas 60 eurot lapse kohta, on hageja nõus selle osa elatisest maha arvestama. Seega on hageja nõue 210 eurot ühe lapse kohta/kuus. Kostja väide, et ta on tasunud lasteaia kulu, on ebaõige. Hageja esitab kohtule oma täieliku (filtreerimata) pangaväljavõtte perioodil 01.08.2018 – 28.02.2019, millest nähtub, et hageja seaduslik esindaja on tasunud R.-A.S. lasteaiatasud. Pangaväljavõttest, et laste ema on tasunud R.A.S. jalgpallitrennide eest. Hagejad elavad korteris, mille kommunaalkulud on igakuiselt ~15€/inimese kohta. Kommunaalkulud sisaldavad tasu vee, toasooja (kütte), elektri ja prügi eest. Igakuine kogukulu 45€ on minimaalne, mis vähemalt igakuiselt tasuda tuleb, et lastel oleks elamiseks normaalsed tingimused. Igakuiselt tuleb tasuda TV ja interneti eest kokku 33€. Seega on mõlema hageja kuluks igakuiselt 11€. Laste ema peab kontrollima e-koolis õppimist, samuti on osad kodutööd tehtavad tänu internetile. Lisaks soovivad lapsed vaadata aeg-ajalt telekat, mistõttu on põhjendatud TV- ja internetiteenus. Igakuiselt peab laste ema ostma koju pesupesemise vahendeid (laste riiete pesemiseks on vaja pesupulbrit, pesugeeli, pesuloputusvahendit jm). Siinkohal on oluline, et pesupulbi valikult tuleb hagejale osta tundlikule nahale mõeldud pesupulbrit, mis maksab rohkem kui tavaline pesupulber. Kogukulu igakuiselt on minimaalselt 10€ ehk ~3€ ühes kuus ühe lapse kohta. Laste hügieenikulu on igakuiselt minimaalselt 28€/lapse kohta, kuna lisaks tavapärastele hügieenitoodetele (šampoon, dušigeel, kehapuhastusgeel) peab J.-W.S.le ostma kosmeetilisi kreeme (hinnaga ~25€/kuus) ning R.-A.S.le atoopilise dermatiidi raviks erilist kreemi (hinnaga ~25€/kuus). Toidukulu on mõlema lapse kohta igakuiselt minimaalselt 110€ ehk keskmiselt 3,67€/kuus lapse kohta. Tegemist on kokkuhoidliku arvutusega ning tihtipeale on toidukulud lapse kohta veelgi suuremad. Kokkuhoidliku inimesena püüab laste ema osta võimalikult palju tooraineid turu pealt ning läbi mõelda iga toidutegemine, et ostetud toiduaineid maksimaalselt ära kasutada. Aeg-ajalt soovib laste ema viia ka lapsi välja sööma – väljas söömise kulu käesolevaga kohtule esitatud ei ole, kuna see varieerub olenevalt kuust. Hinnanguliselt on selleks kuluks ~15€/kord ühe lapse kohta. Mõlemad lapsed on sellises eas, et nad kasvavad kiiresti ning vajavad pidevalt uusi riideid. Seetõttu on kulu riietele mõlema lapse kohta vähemalt 50€/kuus, tihtipeale rohkem. Korralikud ja 3 2-19-280 kvaliteetsed riided on tegelikkuses veelgi kallimad – lisaks tuleb alati arvestada hooajalisusega (igal hooajal on vaja erineva paksuse ja sihtotstarbega riideid ja jalanõusid). Lisaks tuleb vajadusel soetada spordivarustust ja -riideid. Lapsed vajavad vitamiine ning aeg-ajalt jäävad lapsed ka haigeks, mistõttu kulub ravimitele keskeltläbi 20€/kuus ühe lapse kohta. Laste sünnipäevade puhuks on laste ema arvestanud kingitusena minimaalselt 20€/lapse kohta. Kuna lapsed kasvavad suuremaks, tõusevad ka laste vajadused ning seetõttu tõenäoliselt suureneb tulevikus ka see summa. Lisaks juhul kui lapsele soovitakse korraldada sünnipäevapidu, tuleb selleks teha lisakulutusi – söögid jm külalistele. Lastel toimuvad koolis ja lasteaias erinevad üritused – ekskursioonid, käiakse kinos, teatris. See kulu on suurem J.-W.S.l kui koolilapsel, kelle kuluks on arvestatud ~25€/kuus. Kuna R.-A.S. käib veel lasteaias, on tema kuluks arvestatud lasteaiaüritusteks ~5€/kuus. Kuna R.-A.S. ka ainult kasvab ning saab vanemaks – ning hiljemalt kooli minnes – kulutused ainult tõusevad. Samuti kutsutakse mõlemaid lapsi sõprade poolt sünnipäevadele, mistõttu tuleb teha kingitusi. Lisaks soovib ema oma lastega käia kinos, teatris ja muudel üritustel, et laiendada laste silmaringi. Keskmiselt on selliseks kuluks vähemalt 30€/kuus lapse kohta. Kostja viide tulumaksuseaduse § 231 lõikele 1 ei ole iseenesest vale, kuid sellest järeldada, et „kui see täiendav tulumaksuvabastusest saadav 739,20 eurot jagada 12 kuuga, siis see teeb 61,60 eurot kuus, millise summa riik täiendavalt võimaldab laste ülalpidamiseks. Seega saab hagejate ema iga kuu kokku 181,60 eurot riigi poolt makstavat tulu, mis on mõeldud laste ülalpidamiseks ning milline summa tuleb maha arvestada laste igakuisest tegelikust ülalpidamise kulust“. Hagejate seaduslik esindaja sellega ei nõustu – eriti veel järeldusega, et tulumaksuseaduses sätestatud täiendav maksuvabastus oleks justkui riigi poolt mõeldud laste ülalpidamiseks ning see tuleb maha arvestada laste igakuisest tegelikust ülalpidamise kulust. Hagejate seaduslik esindaja nõustub, et tal lasub selline maksuõiguslik õigus, kuid seda ei saa mingil viisil käsitleda kui täiendavat riigi poolt makstavat tulu vaid kui õigust rakendada oma maksuvaba tulu määra kalendriaastas teises suurusmääras. Aastatuluna arvestatakse töötasu ja muu tasu (puhkusetasu, toetus, haigushüvitis vm), võlaõigusliku lepingu alusel saadud teenustasu, ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest, rendi- ja üüritulu, litsentsitasu, intress, dividend, maksustatav pension, toetus, stipendium, preemia, hüvitis või muu tulu. Tulumaksu kinnipidaja saab maksuvaba tulu rakendada kuupõhiselt. Maksuvaba tulu summa arvutatakse vastavalt töötaja brutotöötasu või muu tasu suurusele. Seega on mõistlik kasutada igakuiselt maksimaalset tulumaksuvaba miinimumi selleks, et igakuiselt netotasuna saada suurem summa. Kostja arvutus on näilik ja eeldusel, et hagejate seaduslik esindaja ei soovi tulumaksuvaba miinimumi täismääras kasutada. Selline riiklikult võimaldatud võimaluse mittekasutamine on üksikema jaoks lubamatu ja ebamõistlik. Siinkohal on ka oluline viidata sellele, et kui maksuvaba tulu on rakendatud igakuiselt suuremas summas, kui tulud kokku võimaldavad, siis tuleb inimesel tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu juurde maksta. Seega pole tegemist mitte mingil viisil summaga, mis on mõeldud laste ülalpidamistoetusena riigi poolt. Samuti ei ole välistatud, et uue valitsuse moodustamisel olemasolev tulumaksuvaba miinimum muudetakse ning see võimalus kaob. Hetkeolukorda arvestades ei ole välistatud, et see võib juhtuda lähinädalatel. Isegi kui tulumaksuvaba miinimumi arvestamise kord lähiajal ei muutu, võib see muutuda muul ajal. Kokkuvõtlikult on hagejate esindaja seisukohal, et tegemist on üksnes maksuvabastusega, mitte toetusega ning seda ei ole võimalik elatise väljamõistmisel arvesse võtta. Hageja seisukohal, et kostja vastuväited on osalt täies ulatuses tõendamata, hageja poolt ümber lükatud ning osaliselt põhjendamatud ja asjakohatud. Seetõttu jääb hageja enda nõude juurde, mille järgi mõista T.S.lt välja J.-W.S. ja R.-A.S. kasuks igakuine elatis alates 07.01.2019 kuni J.-W.S. ja R.-A.S. täisealiseks saamiseni summas 38,89% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast (kohtumenetluse ajal on selleks summaks 210,00 eurot/kuus ühe lapse kohta). KOSTJA VASTUS 2.
4. Kostja T.S. on kohtule 11.02.2019 edastatud vastuses hagile vastu vaielnud leides, et Kostja on seisukohal, et hagejate seaduslik esindaja on hagiavaldusega pöördunud kohtu poole eelkõige ennatlikult ja pahatahtlikult, kuivõrd kostja on hagejaid toetanud ja ülalpidamiskohustust täitnud. 4 2-19-280 Seevastu hagejate seaduslik esindaja ei täida täiel määral laste ees oma vanema kohuseid, mis on kostja hinnangul lubamatu. Kostja ei nõustu hagiavalduses esitatud miinimummääras elatise nõude maksmisega igakuiselt 540,00 eurot arvestamata hagejate tegelikke kulusid ning riigi poolt makstavaid toetusi. Kostja on seisukohal, et hagis nõutud

§ 101

lg 1 kohase summa välja mõistmisel tuleb arvestada laste tegelikke kulusid ning hageja senist panust laste ülalpidamisse, kuna vanematel on võrdsed õigused ja kohustused laste suhtes (

§ 116lg 1).

Kostja on päris kindel, et laste igakuine tegelik kulu ei ole 1080 eurot nagu

§ 101

lg 1 sätestab selle olevat ning mille alusel kostjalt 540 eurot kuus lastele elatist nõutakse. Kostja on nõus ja valmis maksma pool laste igakuisest tegelikust ülalpidamise kulust, mille puhul voetakse arvesse kõik riiklikud toetused ja soodustused, mis lastega kasvatamisega seonduvalt antakse. Lisaks igakuisele 120,00 euro suurusele lapsetoetusele saab hagejate seaduslik esindaja ka tulumaksuvabastust iga-aastase tuludeklaratsiooni esitamisel. Seega saab hagejate seaduslikesindaja, kellele laekub igakuine lapsetoetus iga aasta täiendavalt oma tuludest maha arvata 3 696 eurot (1 848,00 eurot x 2 last), mis teeb 20% tulumaksu puhul 739,20 eurot (3 696,00 eurot x 0,2) aastas, mis on märkimisväärne summa. Kui see täiendav tulumaksuvabastusest saadav 739,20 eurot jagada 12 kuuga, siis see teeb 61,60 eurot kuus, millise summa riik täiendavat võimaldab laste ülalpidamiseks. Seega saab hagejate ema iga kuu kokku 181,60 eurot riigi poolt makstavat tulu, mis on mõeldud laste ülalpidamiseks ning milline summa tuleb maha arvestada laste igakuisest tegelikust ülalpidamise kulust. Kostja on stabiilselt andnud lastele ülalpidamist nii rahaliselt (200,00 eurot kuu, kui ka aineliselt (keskmiselt 250,00 eurot kuus, ostes lastele riideid, süüa ja koolitarbeid, hagejale 1 telefoni ning tasudes igakuiselt hageja I eest jalgrattaspordiga tegelemise kuutasu 20,00 eurot Pärnu Spordiseltsile Kalev. Kostja täidab ülalpidamiskohustust piisavalt, rahuldades seejuures laste esmavajadused (riided, jalanõud, söök, jook, tervishoid jne, lisaks elatise maksed ülekannetega ja sularahas, siis leiab kostja, et elatist ei pea temalt välja mõistma ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Samuti on oluline käesolevas asjas, et hagejate seadusliku esindaja poolt märgitud elukoht Lubja tn 64 krt 13 Pärnu linnas, ei ole hagejate ja nende seadusliku esindaja tegelik elukoht. Hagejad ja nende seaduslik esindaja elavad kostja emale kuuluval kinnisasjal, mille eluaseme kulud tasub kostja ema Linda Suluste täies ulatuses. Seega on ebaoiged hagejate seadusliku esindaja väited sellest, et hagejate igakuisteks kuludeks on kommunaalkulud. 2.

1. 20.03.2019 ja 27.03.2019 on kostja T.S. pärast eelistungit esitanud täiendava seisukoha, mille järgi on kostja täitnud vahetult ja täidab ka edaspidi hagejate suhtes ülalpidamiskohustust, mistõttu tuleb kostja hinnangul jätta hagiavaldus rahuldamata. Jaanuaris 2019 olid kostja poolt kantud kulud laste huvides kokku summas 141,23 eurot, veebruaris 267,62 eurot ja märtsis (kuni 11.03.2019) kokku 112,91 eurot. Kokku on kostja panustanud laste ülalpidamisse 8 kuu jooksul vähemalt 1641,74 eurot, võttes arvesse, et olulises ulatuses ei ole kostjal lastele ostetud esemete ja toidu kulusid tõendavad dokumendid säilinud. Kostja arvates kulub hageja 1 ülalpidamiseks ühes kuus keskmiselt 10 eurot kommunaalkuludeks (30 eurot vee eest/3 inimesega), TV, internet 11 eurot, majapidamisvahendid 3 eurot, hügieenikulu 20 eurot, toidukulu 60 eurot, riided ja jalanõud 20 eurot, tervishoid 5 eurot, laste sünnipäevad 15 eurot, laste ekskursioonid ja muud ühisüritused 15 eurot, muud kulud ja vabaaja tegevused 10 eurot. Kokku kulub hageja 1 ülalpidamiseks ühes kuus keskmiselt 169 eurot. Hageja 2 ülalpidamiseks kulub ühes kuus keskmiselt 10 eurot kommunaalkuludeks, TV, internet 11 eurot, majapidamisvahendid 3 eurot, hügieenikulu 28 eurot (koos kreemidega), toidukulu 40 eurot, riided ja jalatsid 20 eurot, tervishoid 5 eurot, laste sünnipäevad 10 eurot, ekskursioonid ja ühisüritused 5 eurot, muud kulud ja vaba aja tegevused 5 eurot lasteaed 100 eurot. Kokku kulub hageja 2 ülalpidamiseks ühes kuus 226 eurot. Siinkohal tuleb arvestada ka asjaolu, et mitme lapsega peres on kulutused ühele lapsele oluliselt väiksemad, sest toidu valmistamine mitme inimesele on odavam, samuti samast soost lastele puudub vajadus soetada kõiki uusi riideesemeid ja jalanõusid. 5 2-19-280 Tagastatavat tulumaksu summat tuleb arvesse võtta selliselt, et igal tulude deklareerimisele järgneval aastal jagatakse 12 kuuga eelmisel aastal lapse maksuvaba tulu deklareerimisest tagastatud summa ning saadud summa võrra väheneb ülalpidamiskohustus selle lapse suhtes (nt tulumaksu tagastus alaeliselt lapselt
2. a tuludeklaratsiooni alusel on 500,00 eurot, mis jagatakse 12 ning mille tulemusel
3. a kaetakse lapse vajadused igakuiselt 41,66 euro ulatuses tagastatud tulumaksu arvelt. Sellisel juhul lahutakse
4. a miinimummääras elatisest 41,66 (540,00 – 41,66) ja tulemus (498,34) jaguneb ülalpidamiskohustusena mõlema vanema vahel). Seega leiab kostja, et käesoleval juhul tuleb elatise arvestuses arvesse võtta nii lastetoetuseid 60 eurot ühele lapsele), kui ka
5. a hagejate tulumaksuvabastusest
6. a. tuludeklaratsiooniga tagastatud tulumaksu punktis
7. kirjeldatud viisil selleks, et mõlemad vanemad oleksid laste ülalpidamise mõttes võrdses olukorras. Kostja nõustub, et mõlema lapse toidukulu kokku võib olla 110 eurot kuus, nagu hagejad oma 20.03.
8. a menetlusdokumendi punktis 2.3.
9. on kinnitanud. Kuigi kostja omapoolses seisukohas märkis kummagi lapse toidukuluks 40 eurot kuus, möönab kostja, et see võib olla ka 55 eurot kuus lapse kohta. Hagejad ei ole nimetanud koondsummat, mis kulub hagejate igakuiseks ülalpidamiseks. Kostja arvates ei ületa hagejate ülalpidamiseks igakuiselt kuluv summa kostja 20.03.
10. a menetlusdokumendi punktides
11. ja
12. nimetatut enam, kui 15 eurot lapse kohta toidukulu näol. Samuti on kostja oma menetlusdokumendis nimetanud hageja 2 eest tasutavat lasteaia tasu hageja 2 kuluks ning täpsustab, et kostja esindaja seisukoht kohtuistungil lasteaia tasu tasumise osas oli ekslik. MENETLUSE KÄIK
13. 17.01.2019 võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse. 04.03.2019 toimunud eelistungil on pooled jäänud kirjelike seisukohtade juurde. Kohus määras taotluse, seisukohtade ja tõendite esitamise tähtajaks 20.03.2019 ja eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 27.03.
14. 28.03.2019 määras kohus kirjaliku menetluse ja tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15. Kohus, tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja seisukohtadega ning kuulanud ära hagejate seadusliku esindaja ja kostja, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. 4.1. Kohtumenetluse poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagejad J.-W.S. ja R.-A.S. on hagejate seadusliku esindaja K.-K.K. ja kostja T.S. ühised alaealised lapsed. K.-K.K. on hagejate eest igapäevaselt hoolitsevaks vanemaks, sest kostja T.S. ei ela hagejatega koos.

§ 100lg 1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamisel. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Alates 01.01.2019 kehtiva palga alammäära järgi on elatise miinimummäär 270 eurot ühe lapse kohta kuus. Hagejate seaduslik esindaja on nõudnud elatist alates hagi esitamisest 07.01.

1. a. 4.
2. Kohus nõustub hagejaga leides, et kostja ei ole andnud hagejale piisavalt elatist. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (RKTKo 3-2-1-69-13, p 17).

§ 101

lg 1 sätestab elatise väikseima suuruse, mida saab korrigeerida

§ 102lg 1 sätestatud erandlikele asjaoludele tuginedes.

Kohus leiab, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus 6 2-19-280 (Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004. aastal valminud uurimus "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika"). Seega ei tohi üldjuhul lapsele välja mõistetav elatis olla väiksem, kui

§ 101lg 1 sätestatud pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Hagejad on 16.01.2019 menetlusdokumendis esitanud ülevaate igakuiste kulude kohta, mille järgi on kulud üheks kuus lapse kohta järgmised: elamispinna kulud (üür, kommunaalkulud) 15€, TV ja internet 11€, majapidamisvahendid 3€, hügieenikulud 28€ (sh kosmeetilised kreemid, kreemid atoopilise dermatiidid tõttu), toidukulud 110€, riided ja jalatsid 50€, ravimite kulud 20-25€, laste sünnipäev 20€, laste ekskursioonid 25€ ja vabaaja tegevustega seotud kuud 30€, lisandub lasteaiakulu 100€ R.-A.S. eest ja transpordikulu igakuiselt ca 95€. J.-W.S. igakuiseks minimaalseks kuluks on 312€ ja R.-A.S. igakuiseks kuluks on 397€, mis on hagejate seadusliku esindaja kinnitusel minimaalseks kuluks. Kostja on eelistungil ja hilisemates vastuväidetes leidnud, et need kulud on ülepaisutatud ja et tegelikult ei ole hagejate seaduslik esindaja kulusid kandnud. 4.3. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei ole põhjendatud. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (RKTKo nr 3-2-1-78-13, p 15). Hageja seaduslik esindaja on usutavalt põhistanud kulutusi, mis on seotud hageja kasvatamisega. Kohtule esitatud hageja seadusliku esindaja põhjendustest nähtub, et kostja vastuväide, mille järgi on hageja I igakuine kulu 169€ ja hageja II igakuine kulu 226€ ilmselgelt põhjendamatu. Kohus on eelistungil teinud kostjale ka ettepaneku esitada vastuväited hagis nimetatud kuludele, mida aga kostja ei teinud kohtu määratud ajaks. Kohus on kostjale teinud ettepaneku selgitada täpsemalt, miks tema arvates peaksid kulud olema väiksemad, mis on jäänud tagajärjetuks. Näiteks peaks ühe lapse riiete ja jalatsite kulu olema ühes kuus olema 50€ asemel 20€, mida kostja ei ole põhjendanud. Eelistungil on hageja seaduslik esindaja selgitanud, et 16.01.2019 menetlusdokumendis nimetatud kulud on minimaalsed, mida hagejate seaduslik esindaja saab enda palga eest lubada, aga tegelikud kulud on suuremad. Hagejad elavad Lubja 64-13 Pärnu linnas, mis on kostja ema Linda Sulustele kuuluv korteriomand. Linda Suluste tasub ka hagejate kulude eest, mis on tekkinud eluasemega. Kohus leiab, et nende kuludega tuleb arvestada, mille eest hagejate seaduslik esindaja ei tasu, kuid on hagejatega seotud kulu. Kostja on väitnud, et elatist tuleks vähendada, sest ta on lapse kasvatamises osalenud. Kostja vastuväite kohaselt ta on stabiilselt andnud lastele ülalpidamist nii rahaliselt (200 eurot/kuu) kui ka aineliselt (keskmiselt 250 eurot/kuu), ostes lastele riideid, süüa ja koolitarbeid, hagejale I telefoni ning tasudes igakuiselt hageja I eest jalgrattaspordiga tegelemise kuutasu 20,00 eurot Pärnu Spordiseltsile Kalev. Kostja on elatise maksmise tõendamiseks esitanud kohtule kaks maksekorraldust 27.08.2018 ja 07.09.2018 mõlemad summas 200€. Kohus nõustub hagejatega seisukohaga, et need maksed ei tõenda kostja väidetud stabiilset elatise tasumist, vaid vastupidi, viimase poole aasta jooksul on kostja jätnud elatise tasumata. Samuti on kostja esitanud kohtule kviitungid, millest nähtuvad poes tehtud ostud. Pärast eelistungit on hageja esitanud tabeli ja vastava taotluse arvestada kohtule esitatud maksekviitungeid tasutud elatisena. Alates jaanuar 2019 kuni märts 2019 on kostja kandnud lastega seotud kulutusi kokku summas 521,76€. Eeltoodule lisandub Pärnu Spordiselts Kalev tasutud 20€, mida saab arvestada elatise vähendamisel, sest see on tehtud 24.01.2019 ja seotud J.-W.S. ülalpidamisega. Siiski ei ole nimetatud kostja kantud kulud piisavad, et laste kõik vajalikud kulud oleksid kaetud. Kostja T.S. ei ole esitanud vastuväidet, mille järgi võiks ta

§ 102

lg 1 alusel nõuda kohtult elatise vähendamist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt RKTKo nr 3-1-1-118-12 p 15). Eelistungil on kohus kostjale 7 2-19-280 selgitanud, et kostjal tuleb tõendada enda sissetulekute suurust ja võimetust sissetulekut hankida, mis on jäänud tagajärjetuks. Kohus leiab, et kostjal T.S.l puudub mõjuv põhjus elatise maksmiseks teisiti kui elatise miinimummääras. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, st lisaks eluasemele tuleb vanemal tasuda kulude eest toidule, transpordile, sidekuludele ja õppevahenditele jne, mis toob lastega koos elavale vanema kaasa kulusid, seetõttu on lastele miinimummääras elatise maksmine rahas laste huvides. Kostja ei ole takistusi sissetulekute leidmisel, sest ta on töövõimeline inimene. T.S. kuulub kahe ettevõtte juhatusse: 1) Osaühing Xxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxxxxx) ja 2) osaühing Xxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxxxxx). Samuti kuulub äriregistri detailpäringu kohaselt T.S.le 255 euro suurune nimiväärtusega osa OÜ Xxxxxxxxxxx ning 2556 euro suurune nimiväärtusega osa OÜ-s Xxxxxxxxxxx (ainuosanik ja juhatuse liige). T.S.le kuulub kinnistusraamatu kohaselt kaks kinnistut: 1) kinnistu aadressil Xxxxxxxxxxx(registriosa nr xxxxxxxxxxx) ja 2) kinnistu aadressil Xxxxxxxxxxx (registriosa nr 13392050). Seega on kohtu hinnangul kostjal T.S.l piisavalt vara ja võimalusi elatise maksmiseks, mis nähtub ka kostja pangakonto väljavõttelt, kostja saab anda alaealistele ülalpeetavatele elatist. 4.

1. Hagejate seaduslik esindaja on nõustunud kostja seisukohaga, et elatisest tuleb maha arvata perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 sätestatud lapsetoetused, s.o käesoleval ajal 60€ lapse kohta, s.o kokku 120€ kuus. Kohus nõustub pooltega, et lapsetoetuste võrra võib kostjalt väljamõistetavat elatist vähendada, sest toetus on mõeldud lapsevanema lapsega seotud igakuiste kulude hüvitamiseks. Toetusena saadava summa võrra tuleb seega elatist vähendada. Kohus aga ei nõustu kostja seisukohaga, et elatise vähendamisel tuleks arvestada ka tulumaksuvabastusega. Tulumaksuseaduse § 231 lg 1 kohaselt l apse üks residendist vanem, eestkostja või muu last perekonnaseaduse alusel ülalpidav isik, kes peab ülal kahte või enamat alaealist last, võib maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendava maksuvaba tulu 1 848 eurot iga kuni 17 aasta vanuse lapse kohta alates teisest lapsest. Kohus leiab, et arvestada saab üksnes toetusega, mis on sihipäraselt mõeldud lapse kasvatamisega, tulumaksuvabastus on maksuvabastus lapsevanemale, mis ei ole ette kindlaks määratud summa, millega vanem saaks arvestada. Kohus mõistab hageja J.-W.S. ja R.-A.S. kasuks välja elatise mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast kuus, s.o
2. aastal 270 eurot ühes kuus. Seega palga alammäära suurenemisel tuleb kohtuotsuse täitmise käigus automaatselt ümber vaadata ka väljamõistetud elatise suurus. Kuid eelnimetatud põhjendustel tuleb väljamõistetavat igakuist elatist vähendada 60€ võrra, seetõttu mõistab kohus mõlema hageja kasuks välja elatise summas 210€, mis on 77,77% elatise miinimummäärast. Elatisenõue alates hagi esitamisest 07.01.2019 kuni otsuse tegemiseni tuleb rahuldada, kuid seejuures tuleb arvestada kostja antud ülalpidamisega. Elatise suuruseks on ühe hageja kokku 714 eurot (168€+2*210€+126€), millest tuleb maha arvata kokku 541,76€ mõlema hageja kohta, seega tuleb kostjalt ühe hageja kohta välja mõista elatis summas 443,12€. Hagihind
3. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tsiviilasja hind tuleb määrata selle järgi, milline on kohtulahendi tegemise ajal hageja lõplik nõue. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks kokku 4860 eurot. Menetluskulud
4. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 8 2-19-280 Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Võttes arvesse, et tegemist on alaealise lapse elatisenõudega, siis peab kohus TsMS § 162 lõigete 1 ja 4 koosmõjust tulenevalt võimalikuks jätta poolte kantud menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 ja 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagejad paluvad määrata kindlaks hagejate senised menetluskulud rahalises suuruses summas 2682,60 eurot ja mõista see summa T.S.lt hagejate kasuks välja. Samuti välja mõista viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 2 II lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hagejate lepingulise esindaja kulu on järgmine: - Kliendiga kohtumine, olukorra õiguslik analüüs ja asja materjalide tutvumine 04.01.2019 1 h 120,00 - Hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine 06.01.2019 4 h 480,00 - Kliendiga konsulteerimine, täiendava seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 15.01.2019 2 h 240,00 - Kostja 11.02.2019 vastuse analüüsimine 12.01.2019 1 h 120,00 - Kliendiga konsultatsioon seoses kostja - 11.02.2019 vastusega ning täiendavate tõendite kogumine 13.01.2019 0,5 h 60,00 - Hageja täiendava seisukoha koostamine kostja 11.02.2019 vastusele 18.01.2019 4 h 600,00 - Kohtuistungiks valmistumine 03.03.2019 0,5 h 60,00 - Kohtuistungil osalemine 04.03.2019 1,5 h 180,00 - Kliendiga konsulteerimine ja kohtule täiendava seisukoha esitamine 20.03.2019 3 h 360,00 Kostja 20.03.2019 seisukoha ja selle lisade analüüsimine 25.03.2019 1 h 120,00 - Kohtule täiendava seisukoha koostamine 27.03.2019 3 h 360,00 Kokku 21,5 h, s.o summas 2580 eurot, millele lisandub sõidukulu (km x 0,3 eur/km) 2 x 171km= 342 km kokku summas 102,60 eurot. 12.04.2019 on kostja esitanud vastuväited hageja menetluskuludele, mille järgi leiab, et hageja menetluskulud hagejale osutatud õigusabi ajakulu osas on ülepaisutatud ning ajakulu 21,5 h ei vasta elatise asjas menetlusdokumentide koostamiseks vajalikule ajakulule. Kostja leiab, et hageja menetlusdokumentides korduvad sisulised väited, hagi koostamiseks 4 h on selgelt ülemäärane, kuivõrd hagi oli koostatud puudustega. Lisaks kajastub menetluskuludes puuduste kõrvaldamise eest tasu 2 h ulatuses. Kostja leiab, et esindaja poolt puudustega koostatud hagiavalduses puuduste kõrvaldamise eest tasu nõudmine on alusetu ning seetõttu ka hüvitamisele mittekuuluv nõue. Kohus leiab, et kostja vastuväited hageja lepingulise esindaja kuludele on osaliselt põhjendatud. Kohus leiab, et vajalikuks ja põhjendatuks menetluskuluks tuleb lugeda hagi koostamisel ja puuduste kõrvaldamisel kokku 4 h, sest menetlusdokumendid ei sisalda põhjalikku analüüsi. seeeest on järgmised menetlusdokumendid olnud sisukad ja ajakulu on olnud põhjendatud. Töötunni maksumus vastab keskmisele tunnihinnale, s.o 100 €/h (lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul lepingulise esindaja kulu olnud 19 h ja 30 min ulatuses põhjendatud, summas 2340€, millel 9 2-19-280 lisandub sõidukulu 102,60€, s.o kokku 2442,60€. Kohus leiab, sõidukulu on kokku 102,60 €, sest see on piisav, et kompenseerida sõidule kulunud aega ja kütusekulu. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejad on vastava taotluse teinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik Kohtuotsus jõustus osaliselt 01.10.2019 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumisega. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse RESOLUTSIOON:
5. Tühistada Pärnu Maakohtu 18.04.2019 otsus menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Kostja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kummagi hageja menetluskulud maakohtu menetluses 78% ulatuses kostja ja kostja menetluskulud 22% ulatuses hagejate kanda võrdsetes osades, määrata kostjalt kummagi hageja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suuruseks 1221 eurot. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Kohtuotsuse resolutsioon sõnastada järgnevalt:
7. Rahuldada osaliselt J.-W.S. ja R.-A.S. hagi.
8. Mõista kostjalt T.S.lt hageja J.-W.S. kasuks välja elatis ajavahemiku 07.01.
9. a kuni 18.04.
10. a eest kokku 443,12 eurot.
11. Mõista kostjalt T.S.lt hageja R.-A.S. kasuks välja elatis ajavahemiku 07.01.
12. a kuni 18.04.
13. a eest kokku 443,12 eurot.
14. Mõista kostjalt T.S.lt hageja J.-W.S. kasuks välja elatis 210 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 77,77% poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus, alates 19.04.
15. a kuni J.-W.S. täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx. a.
16. Mõista kostjalt T.S.lt hageja R.-A.S. kasuks välja elatis 210 eurot (kakssada kümme eurot) kuus, kuid mitte vähem kui 77,77% poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus, alates 19.04.
17. a kuni R.-A.S. täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx. a.
18. Hagejale J.-W.S. ja R.-A.S.le makstav elatis tuleb kostjal T.S.´l kanda hagejate seadusliku esindaja K.-K.K. arveldusarvele XXXXXXXXXXX iga kuu
19. kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette.
20. R.-A.S. ja J.-W.S. menetluskulud maakohtu menetluses jätta 78% ulatuses T.S. kanda. T.S. maakohtu menetluskulud jätta 22% ulatuses R.-A.S. ja J.-W.S. kanda võrdsetes osades.
21. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
22. Määrata maakohtus J.-W.S.le hüvitatavate menetluskuude suuruseks 1221 eurot ja R.-A.S. hüvitatavate menetluskuude suuruseks 1221 eurot.
23. Kostja maakohtu menetluskulude suuruse määrab kindlaks, tasaarvestab otsuse resolutsioonis ja mõistab vastavalt menetlusosaliselt välja maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest. 10