KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Anu Talu Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 29. jaanuar 2019. a, Pärnu Maakohtu Rüütli tn kohtumaja kantselei k

§ 23sätestatud korras ajutise pankrotihalduri tasu kandmiseks.

1. Määrata Optitrade OÜ ajutise pankrotihalduri Andrus Õnniku tasuks x eurot (lisandub käibemaks 20% so x eurot), millest millest x eurot (lisandub käibemaks x Tsiviilasi nr 2-19-242 eurot) hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest ja x eurot (lisandub käibemaks x eurot) mõista välja võlgnikult Optitrade OÜ.
2. Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused tuleb välja maksta OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo (arvelduskonto nr EE861010902001530007 SEB Pank), mille kaudu haldur tegutseb.
3. Avaldada teade Optitrade OÜ pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4. Saata määrus võlgnikule, ajutisele haldurile, Tartu Maakohtu registriosakonnale, Rahandusministeeriumile ja täitmiseks peale jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik 15 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu (

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 1 lg 1 ja 2). Ajutine pankrotihaldur võib määruskaebuse esitada samas korras temale määratud tasu osas (

§ 23lg 7).

Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191 lg 1).Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes (

§ 29lg 7).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 14). Asjaolud ja menetluse käik

1. Optitrade OÜ esitas kohtule 7.01.2019 võlgniku pankrotiavalduse, milles palub kuulutada välja Optitrade OÜ pankrot ning viia läbi pankrotimenetlus. Avalduse, sellele lisatud maksejõuetuse põhjuste seletuse ning võlanimekirja kohaselt võlgnikul vara puudub, samas on kohustusi kokku 12 328,94 eurot. Osaühingu põhitegevuseks oli kaubanduslik vahendustegevus. Majandustegevus lõppes 2017.a. alguses.
2. jaanuaril
3. a sai juhatusele teatavaks nõue osaühingu vastu, mille tulemusel tõdes juhatus osaühingu püsivat maksejõuetust. Juhatus ei olnud eelnevalt teadlik esitatud nõudest ja on seetõttu oma hinnangutes maksejõuetuse tekkimise põhjustele subjektiivne, kuid peab maksejõuetuse põhjuseks ebaõnnestunud äriplaani.
4. Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse 08.01.2019 määrusega ning määras võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks (edaspidi haldur) Andrus Õnniku.
5. Halduri 16.01.2019 aruande ja tema poolt kohtuistungil selgitatu kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ajutisele haldurile kättesaadavatel andmetel puuduvad pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalikud varad ja piisavad andmed nõude esitamiseks juhtorgani liikmete vastu. Haldur selgitas välja, et Optitrade OÜ, algse ärinimega Moshi OÜ, asutati eesmärgiga hakata tegelema parfüümide ja tualetitarvete tootmise ja müügiga. Kuni 2014 aastani (k.a.) toodeti sünteetiliste lisanditeta näoseerumeid, juukseõlisid, palsameid, kehakoorijaid, näo- ja kehaõlisid jm kosmeetikatooteid. Neid realiseeriti e-poe ja edasimüüjate kaudu (nt. Solarise keskuses Tallinnas, Eesti Rahva Muuseumis Tartus jms). Samuti toodeti küünlaid ning
6. aastal tegeleti kõrvaltegevusharuna kala hulgimüügiga. 2014 aasta majandusaasta aruande kohaselt oli müügitulu kokku 17 750€, millest ~61% moodustas tualetitarvete müük, ~7% küünalde müük ja ~32% kala hulgimüük. Ühingu 2014.a. kasum oli 3865 €, kuid see tulenes põhivara müügist saadud tulust, kuna võõrandati 2

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 kohaselt võlgniku maksejõuetust eeldatakse, kui ta ise on pankrotiavalduse esitanud. Võlgnik on oma maksejõuetuse põhistanud ja tunnistab oma püsivat maksejõuetust, võlgniku majandustegevus on lõppenud ja selle taaskäivitamine ei ole perspektiivikas, võlgnikul puuduvad realiseeritavad varad, mis võimaldaksid tasuda võlgnevusi ning katta pankrotimenetluse kulusid ning seega esinevad pankrotiseaduse (

) § 29 lg-s 1 nimetatud asjaolud menetluse raugemiseks.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kuigi pankrotihaldur ei välista tagasivõitmise nõude olemasolu endiste juhatuste liikmete M.T. ja/või A.K. suhtes, ei olnud halduril võimalik nõudeõiguse olemasolu ja nende realiseerimise perspektiivikuse osas seoses materjalide vähesuse ning lühikese ajaperioodi tõttu hinnangut anda.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Haldur tuvastas, et järelmaksuga ostetud vara müüdi omandireservatsiooniga, mistõttu seoses ostusumma tasumata jätmisega ei ole omandiõigus võlgnikule üle läinud. 3

§ 29

lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus avaldas 17.01.2019 vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (teadaande number 1415711), kuid ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud määratud tähtajaks kohtu nõutud summa (2000 €) deposiiti. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning pankrotimenetluse jätkamine ei ole otstarbekas, kuna pankrotimenetluse läbiviimiseks puuduvad vahendid. Kohus on välja selgitanud, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 12 328,94 euro eest, kuid igasugune vara puudub. Kohtu hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga. Optitrade OÜ maksejõuetuse põhjuseks on tegevuse lõpetamine äriplaani ebaõnnestumise tõttu. Maksejõuetus tekkis mais 2015, kui majandustegevus oli lõppenud ja tekkis võlgnevus Telia Eesti AS ees. Eeltoodu alusel kohus lõpetab menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab pankrotimenetluse raugemise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja paneb

§ 29

lg 8 alusel ajutisele haldurile kohustuseks ettevõtte likvideerida ja kustutada äriregistrist, mille järel ajutine haldur vabastatakse halduri kohustustest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 järgi kohus määrab Optitrade OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Hillar Talts, kes on selleks nõusoleku andnud. Pankrotimenetluse kulud.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

§ 23lg 3 kehtestab ajutise halduri tunnitasu ülemmäära, milleks on 96 eurot.

Vastavalt

§ 150

lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on esitanud 16.01.2019 taotluse tasu väljamõistmiseks summas x eurot (lisandub käibemaks x eurot). Haldur on välja toonud ülesannete spetsifikatsiooni ja nende täitmiseks kulunud aja (kokku x tundi) ja arvestanud tunnitasuks x eurot (lisandub käibemaks), milline ei ületa seaduses sätestatud määra ja on kohtu arvates mõistlik. Kohus leiab, et vastavalt halduri taotlusele ja võlgniku nõusolekule (võlgnik ei ole 17.01.2019 taotluses vastuväiteid ajutise halduri tasule esitanud ja on aruandega nõustunud) tuleb ajutise halduri tasuks kinnitada x eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et tasu suuruse aluseks võetud tunnihind on mõistlik, kohtul ei ole kahtlust viidatud ajakulus. Avalduselt tasutud riigilõiv tuleb jätta võlausaldaja enda kanda.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui x eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus määrab hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas x eurot (lisandub käibemaks x eurot) ning ülejäänud summad (tasu ja kulud) mõistab kohus välja võlgnikult. 4