KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Toomas Talviste Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2019, Pärnu Tsiviilasja number 2-18-19646 Tsiviilasi Pärnu linn, Kilgi tn 8 korteriühistu hagi XX vastu

) § 429 lg 4 mõttes, seega avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada

§ 428lg 1 p 3 kohaselt.

Hageja kinnitab, et on menetluse lõpetamise korral kohtu poolt teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest vastavalt

§-le 432. 5.

§ 386

lg-st 4 tulenevalt kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse. Pärnu Maakohtu 18.02.2019 kohtumäärusega seati hagi tagamise korras kostja korteriomandile keelumärge hageja kasuks. Kuna menetlus tsiviilasjas lõpetatakse, tuleb hagi tagamine tühistada, hageja on seda ka ise taotlenud, samuti on ta

§ 387lg 2 mõtte kohaselt palunud määruse edastamist kande tegemiseks otse kinnistusregistri pidajale. 2

§ 173

lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna sisuliselt täitis kostja hageja nõude (hagi oli esitatud põhjusel, et kostjal oli märkimisväärne võlgnevus korteri kommunaalteenuste eest) pärast hagi esitamist, tuleb menetluskulud jätta

§ 168lg 5 alusel kostja kanda.

Kostja ei ole seda (sh asjaolusid, et võlgnevus tasuti) vaidlustanud, vaidlus on poolte vahel põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruses. 7.

§ 138

lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib

§ 144

ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks mh menetlusosaliste esindaja kulud.

§ 175

lg 1 alusel saab kohus lepingulise esindaja kulud välja mõista põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt

§ 174

lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 8. Tagastatava ja kostjalt väljamõistetava riigilõivu osas nõustub kohus kostja positsiooniga, et temalt ei saa välja mõista enam kui pool nii hagilt (300 EUR) kui hagi tagamise avalduselt (50 EUR) tasutud riigilõivust, ehk kokku 175 EUR.

§ 150

lg 2 p 2 järgi tagastatakse hagist loobumisel pool menetluses tasutud riigilõivust. Hagi tagamise avalduse lahendamine on hagimenetluse osa, mitte eraldi menetlus. Seega tuleb hagejale tagastada

§ 150

lg 2 p 2 ja lg 4 alusel 175 EUR ning hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõivu osas määrata sama summa, mõistes selle ühtlasi kostjalt välja. Riigilõivu vastuvõtmist on kohus riigilõivuseaduse § 11 kohaselt kontrollinud ning hagejale tuleb pool tasutust tagastada sama seaduse § 12 ja § 13 alusel.

1. Lepingulise esindaja kulude vajalikkuse/põhjendatuse osas leiab kohus järgmist: 9.
2. Hagiavalduse koostamise ja sellega seonduvate tegevuste ajakulu 6,75 tundi on hagi ja lisade mahtu arvestades põhjendatud. Kostja on õigesti viidanud, et kohtupraktikas on väljakujunenud seisukoht, et sisulise tekstiga dokumendi koostamiseks võiks kuluda 1 tund. Samas on hagi koostamisele kulunud otseselt vaid 4,25h, ülejäänud aeg võis kohtu hinnangul kuluda menetluskulude nimekirjas märgitud toimingutele nagu tõendite kogumine (hagil on 14 lisa 57 leheküljel) ja materjalide läbitöötamine ning konsultatsioon kliendiga. Ka kostja esiletoodud protokolli, käibeandmiku ja varasema kohtulahendi käsitlemine hagiavalduses võtab aega ja on hagist selgema arusaamise huvides vajalik, mistõttu ei saa nõustuda, et selle osa hagist võiks ajakulust sootuks välja jätta. Hagi ulatub 9 leheküljele ja selle koostamiseks märgitud 4,25h on kohtu hinnangul seega põhjendatud; 9.
3. Hagi tagamise taotlus ulatub 4 leheküljele, sh on selle sisuline osa ligemale 3 lk. Kohtu hinnangul on sellele hageja väidetud ajakulu 2,5h seega täielikult põhjendatud, hagi tagamise avaldus rahuldati ja seega oli see ka vajalik. 9.
4. Kuna hagi jäeti kostja osas ebatäpsete andmete esitamata jätmise tõttu 03.01.2019 määrusega käiguta, ei pea kohus põhjendatuks määrusega tutvumisele ja selle osas vastuse koostamisele kulunud aja osas lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Tegemist oli hageja minetusega hagiavalduse koostamisel, mille eest kostja ei peaks vastutama. 9.
5. Nõudest loobumise avalduse kulud 1h osas on kohtu hinnangul vajalikud ja mõistlikud, sest ei koosne mitte üksnes dokumendi (mille sisuline osa on ca pool lk) koostamisest, vaid ka konsultatsioonist kliendiga enne seda olukorras, kus kostja oli tasunud võla. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 10,25h. Hageja osutatud õigusabi tunnihind 90 EUR on mõistlik, kostja ei ole selles osas ka vastuväiteid esitanud. 3