← Eesti

2-18-19503/4

Obsah (17)§ 407§ 468§ 415§ 416§ 394§ 142§ 442§ 420§ 178§ 444§ 367§ 174§ 138§ 175§ 144§ 163§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2019, Pärnu Tsiviilasja number 2-18-19503 Tsiviilasi

§ 407lg 3) RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. 2. Välja mõista P. D.lt Aktsiaseltsi Plus

Plus Capital kasuks Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel 17.10.2014 sõlmitud sideteenuslepingust tulenev võlgnevus summas kokku 270,62 eurot (millest 187,95 eurot on põhivõlgnevus, 57,67 eurot põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud ja sissenõutavaks muutunud viivis periood 22.02.2015-20.12.2018 eest ja sissenõudmiskulud 25 eurot).

  1. Välja mõista P. D.lt viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 187,95 eurot) alates 22.12.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.
  2. Menetluskulud jätta P. D. kanda.
  3. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 292 eurot (millest 100,00 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 192,00 eurot esindaja kulud), millest 199,17 eurot mõista P. D.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja.
  4. Väljamõistetud menetluskuludelt on P. D. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Tsiviilasi nr: 2-18-19503
  5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (

§ 415

lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (

§ 415

lg 1 p 2), tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (

§ 416

lg 2), sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine

§ 442lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31.

oktoobri

  1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu
  2. mai
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (

§ 420lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178

lg 2) Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD 1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 21.12.2018 Pärnu Maakohtule hagiavalduse P. D. vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 187,95 eurot, võla sissenõudmiskulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 183,80 eurot ja hagi esitamise 2

(5)Tsiviilasi nr: 2-18-19503 seisuga veel mitte sissenõutavaks muutunud viivised, määras 0,07 % päevas kuni põhinõude tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja P. D. liitumislepingu, mille alusel kohustus teenuse pakkuja osutama kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustatud saadud kaupade/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja asus teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale perioodi 01.
  1. kuni 28.02.2015 teenuste kasutamise eest arve summas 374,37 eurot, millest kostja tasus 186,42 eurot. 01.02.2018 loovutas Elisa Eesti AS oma nõude kostja vastu hagejale. Juhul kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, siis palub hageja rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 100 eurot ja õigusabikulud 420 eurot.
  2. Kohus 03.01.2019 jättis hagiavalduse käiguta. Kohus palus hagejal selgitada kas ja millise lepingupunkti alusel on kostjaga kokku lepitud sissenõudmiskulude hüvitamises ning kas hageja jääb juba esitatud sissenõudmiskulude hüvitamise nõude juurde või soovib seda muuta. Samuti märkis kohus, et Elisa Eesti AS ja kostja vahel kokkulepitud viivisemäär võib olla ebamõistlikult suur ja seetõttu tüüptingimus tühine, mis ei võimaldaks hagejal nõuda viivist kõrgemas kui seadusejärgses määras. Hagejal pidi täpsustama, kas ta jääb hagiavalduses nõutud viivisemäära ja selle summa juurde või soovib seda muuta.
  3. 14.01.2019 hageja teatas, et sissenõudmiskulude nõudeõigus tuleneb Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p-dest 5.2.3 ja 6.1.7 ning võlateatised on edastatud kostja aadressile Kivimurru tänav 45-14, Tallinn. Hageja jäi hagiavalduses nõutud viivisemäära juurde.
  4. 17.01.2019 võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte 08.02.2019 ning seega vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 22.02.2019 kell 24:
  5. Kostja vastust kohtule ei ole esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED
  6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

§ 444

lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. 6.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus

§ 407

lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud. 7. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (

§ 407lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17). 8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt

§ 407

lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingust 3

(5)Tsiviilasi nr: 2-18-19503 tulenevat kohustust ning nõue on loovutatud hagejale. Hagejal on õigus ESS § 91, § 96 lg 1 p 4, VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 1132 lg 2, § 208 lg 1 ja

§ 367

alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist, põhinõude täitmisega viivitamise eest nii sissenõutavaks muutunud viivist kui ka viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud.

  1. Hageja on seisukohal, et viivise arvestamisel saab ta võtta aluseks Elisa Eesti AS ja kostja vahel kokkulepitud viivise 0,07 % päevas, mis on kolmekordne, kahele koma kohale ümardatud seaduslik viivisemäär. Samuti nõuab hageja kostjalt lepingujärgset viivist 0,07 % päevas tasumata põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  2. jaanuari ja
  3. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil 01.01.2015 kuni 30.06.2016 oli 0,05% aastas ja alates 01.07.2016 kuni käesoleva hetkeni on 0,00%. Viivisesumma väljaarvutamise aluseks on VÕS § 113 lg 1 teise lause mõistes viivitusintressi aastane määr, mitte selle päevamäär. Riigikohtu kujundatud kohtupraktika kohaselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Lähtudes eeltoodust tuleb eelduslikult hinnata tühiseks selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab perioodil 01.01.2015 kuni 30.06.2016 intressimäära 24,15% (3 x 8,05%) ja alates 01.07.2016 intressimäära 24% (3 x 8%). Hageja nõuab viivist määras 25,55% aastas (0,07% x 365 päeva). Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Hageja poolt esitatud asjaoludel oli maksetähtaeg 21.02.2015, seega kohustus muutus sissenõutavaks 22.02.2015, mis on ka viivise arvestamise alguspäevaks. Lähtudes eeltoodust on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 22.02.2015-20.12.2018 eest kokku 57,67 eurot järgneva arvestuse kohaselt: 1) 187,95 eurot x 8,05% / 365 kalendripäevaga x 313 kalendripäevaga: periood 22.02.2015 kuni 31.12.2015 = 12,97 eurot; 2) 187,95 eurot x 8,05% / 366 kalendripäevaga x 182 kalendripäevaga: periood 01.01.2016 kuni 30.06.2016 = 7,52 eurot; 3) 187,95 eurot x 8,00% / 366 kalendripäevaga x 184 kalendripäevaga: periood 01.07.2016 kuni 31.12.2016 = 7,56 eurot; 4

(5)Tsiviilasi nr: 2-18-19503 4) 187,95 eurot x 8,00% / 365 kalendripäevaga x 719 kalendripäeva: periood 01.01.2017 kuni 30.12.2018 = 29,62 eurot. 11.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse.

§ 138

lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 175

lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. 12. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. 13. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 420 eurot. Kohus selgitab hagejale, et

ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid,

§ 144

p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud 19.12.2018 arve nr 24628934 kohaselt esindustasu P. D. kohtumenetluses on: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 h, 150 eurot ja hagiavalduse koostamine ja esitamine 2,0 h 200 eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot. Kohus lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus hüvitada esindajale esindamisel tehtud kulud (s.h esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 2 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt

§ 174

lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 192 eurot (2 h x 80 € + 20% käibemaks). 14.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 68,21% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 199,17 eurot kostja kanda ja 320,83 eurot hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud. 15.

§ 177

lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.