Obsah (9)

§ 394§ 187§ 407§ 444§ 174§ 162§ 177§ 178§ 317

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse tegemise aeg ja koht 09. aprill 2019. a Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-19473 Tsiviilasi Aktsias

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 2 Tsiviilasi nr 2-18-19473 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja kohtumenetluse käik

1. 21.12.2018 esitas hageja kostja vastu hagi, mille kohus 27.12.2018 määrusega menetlusse võttis.
2. Vastavalt hagiavaldusele sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja liitumislepingu kliendinumbriga 8199306, mille alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja kohustus saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja asus teenuse osutaja teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale teenuste kasutamise eest perioodil
3. november kuni
4. november 2015 arve nr 2014012884 summas 36,02 €, mille kostja kohustus tasuma 18.12.
5. Kostja on arvet osaliselt tasunud summas 0,01 €. Kostja ei ole reageerinud võla tasumiseks kirjalikult väljastatud meeldetuletustele. Elisa Eesti AS on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 hagejale. Kostjat teavitati nõude loovutamist, kuid kostja ei ole võlga tasunud. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 25 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel. Hageja on arvutanud viivist vastavalt lepingule alates kostjale arve tasumistähtajale järgnevast päevast 18.12.2015 kuni hagiavalduse esitamiseni 20.12.2018 summas 27,65 eurot ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,07 % põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
6. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Vastavalt hagiavaldusele koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 75 eurot ja kuludest lepingulisele esindajale summas 420 eurot. Hageja taotles viivise väljamõistmist kostjalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
7. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja 27.12.2018 kohtumäärus hagiavalduse menetlusse võtmise kohta kätte avalikult 07.03.2019 teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokumentide avalikult kättetoimetamise põhjuseks olid asjaolud, et maksekäsu kiirmenetluses oli kohus proovinud tulemuseta dokumente kostjale kätte toimetada tähitud kirjaga aadressile Hariduse 23, Palivere alevik, Lääne-Nigula vald, Läänemaa, kuid dokumendid tulid nimetatud aadressilt tagasi, võlgnik sellel aadressil ei ela. Kohus on saatnud kostjale menetlusdokumendid e-posti aadressile xxxxxxxxxxx, kuid dokumentide kättesaamise kinnitust ei ole kostja kohtule saatnud. Kohus taotles menetlusdokumentide kättetoimetamist politsei vahendusel. Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Kristo Tamsalu poolt 04.03.2019 kirjas avaldatu kohaselt end K. nimeliseks meesterahvaks nimetanud isik 3 Tsiviilasi nr 2-18-19473 kinnitas telefoninumbrilt +xxxxxxxxxxx, et elab Xxxxxxxxxxx. Vaatamata korduvatele lubadustele isik politseitöötajat sisse ei lasknud. Politseitöötaja hinnangul hoiab isik teadlikult kõrvale kohtudokumentide kättesaamisest. Vastavalt Ametlikes Teadaannetes avaldatud teatele luges kohus kohtudokumendid kostjale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate ilmumise päevast, s.o 22.03.
8. Kohus kohustas teates kostjat vastama 14 päeva jooksul teate kättesaamisest, s.o hiljemalt 05.04.
9. Kostja hagile vastanud ei ole. Tagaseljaotsuse tegemise alus ja kohtu selgitused
10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul lahendab kohus hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul ei esine

§ 407lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

6. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt

§ 407

lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. 7.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

8. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on taotlenud menetluskulude kostja kanda jätmist. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda

§ 162

lg 1 alusel ja määrab kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 255 eurot, s.t riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses 180 eurot ilma käibemaksuta. Hageja on hagiavalduses märkinud, et lepingulise esindaja tunni hind antud asjas on 120 eurot, ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta ei ole ülemäära suur ja on õigusabiturul tavaline hind. Hageja on küll taotlenud kohtult lepingulise esindaja kulu väljamõistmist 3 tunni eest, s.o 360 eurot, kuid vastav summa ei ole haginõude suurust ning hagiavaldust silmas pidades vajalik ega põhjendatud. Mõistlik ja põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale, arvestades siinkohal, et õigusabi oli vajalik üksnes standardse hagiavalduse koostamiseks, samuti ei ole tegemist keerulise hagiavalduse koostamisega ning asjaolu, et asi lahendati tagaseljaotsusega, on kohtu hinnangul 180 eurot, s.o 1,5 tunni eest. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule

§ 177lg 4 kohase taotluse.

9.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 10.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse 4 Tsiviilasi nr 2-18-19473 või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna käesoleva kohtulahendi p-s 4 nimetatud asjaolud ei ole kohtule teadaolevalt muutunud ja kostja elukoht või viibimiskoht ei ole teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 5