← Eesti

2-17-6639/14

Obsah (7)§ 423§ 426§ 427§ 173§ 168§ 162§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus xxxxx Maakohus Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja koht 7. november 2017. a, Võru kohtumaja Tsiviilasja number x-xx-xxxx Tsiviilasi M. K. hagi M. K. vastu kaasomandi lõpetami

§ 423

lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Samuti on hagi läbivaatamata jätmise aluseks vastavalt

§ 423

lg 2 p 2 muuhulgas asjaolu, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et kuivõrd käesolevaks hetkeks on K. - ainuomanikuna kinnistusraamatusse kantud M. K. , ei ole vaidlusaluse vara omandi näol tegemist kaasomandiga, mistõttu ei ole hageja hagiavaldusega ja kostja vastuhagiga taotletavat eesmärki,s.o kaasomandi lõpetamist, võimalik saavutada. Sellest tulenevalt tuleb nii esitatud hagi kui ka vastuhagi jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab sealjuures

§ 426

lg 1 sätestatut, mille kohaselt hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

§ 427

kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud. Tulenevalt poolte taotlusest jätab kohus käesolevas asjas hagi läbi vaatamata põhjusel, et hagi ega vastuhagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki, s.o kaasomandi lõpetamist saavutada.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud jätta poolte kulud täielikult nende endi kanda.

§ 150

lg 1 p 3 näeb ette, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi. Antud juhul ei jäta kohus hagi läbi vaatamata põhjusel, et hageja ja kostja on hagi ja vastuhagi tagasi võtnud. Seega on võimalik

§ 150

lg 1 p 3 alusel hagilt ja vastuhagilt tasutud riigilõivud tagastada vastavalt hagejale ja kostjale. Tulenevalt

§ 150

lg-st 4 tagastab kohus riigilõivu üksnes menetlusosalise taotlusel, mõlemad menetlusosalised on vastava taotluse esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.