) § 2 kohaselt luuakse korteriomandid kaasomanike vahel sõlmitud eriomandi loomise kokkuleppega või kinnisasja omaniku jagamisavaldusega.
lg 1 järgi võivad kinnisasja kaasomanikud kokku leppida selles, et igal kaasomanikul tekib eriomand eluruumile või mitteeluruumile kinnisasjal olevas või sellele ehitatavas hoones.
lg 1 kohaselt on eriomandi esemeks on ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei ole eriomandi esemeks hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires. Lõige 4 lisab, et maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis, on korteriomandi kaasomandi osa esemeks.
lg 1 sätestab, et korteriomanikul on õigus: 1) kasutada eriomandi eset oma äranägemise järgi niivõrd, kui see ei ole vastuolus seadusega või kolmanda isiku õigustatud huviga; 2) kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib korteriomanik nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 sätestab, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Sama paragrahvi lg 4 järgi on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Sarnane säte on korteriomanike kohta
AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
lg 1 kohaselt on korteriomaniku kohustusteks muuhulgas; 1) hoida eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 4
lg 1 sätestab, et ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole lõikes 1 nimetatud muudatuseks vaja selle korteriomaniku nõusolekut, kelle õigusi ümberkorraldused ei puuduta üle määra, mida korteriomanik peab käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punkti 2 kohaselt taluma. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse § 8 lg 51 aga ütleb, et korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul on vee-ettevõtja kliendiks korteriühistu. Korteriomanik võib olla veeettevõtja kliendiks juhul, kui on võimalik tema veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga käesoleva seaduse nõuetele vastava liitumispunkti kaudu. Hageja esitatud kinnistusraamatu väljatrükist nähtub, et hagejale kuulub reaalosana (kehtiva
1 lg 1 mõttes eriomandina) eluruum nr 4 üldpinnaga 57,7m2 ning 577/5918 mõttelist osa kinnistust, millise kaasomandi (
lg 4) teostamine on kitsendatud teiste kinnistu korteriomandite koosseisu kuuluvate reaalosadega seotud õigustega. Kohus on seisukohal, et ühele korteriomanikule eraldi veeühenduse (sisuliselt täiendava veeühenduse) loomine on tegevus, mis väljub ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridest AÕS § 72 lg 1 ja
Seega vajab selline tegevus kõigi kaasomanike nõusolekut/kokkulepet seaduse tähenduses ja kaevetööde tegemine ühenduste rajamisega (torude vedamisega) ei ole asja säilitamiseks vajalikud toimingud, vaid pigem hageja enda mugavusotsuse realiseerimine. Mingil juhul ei ole see aga kõigi kaasomanike huvides planeeritav ettevõtmine, kaasomanike nõusolekud seda ei kinnita. Kortermajade puhul on kohtu hinnangul üldteada asjaolu ja tavapärane praktika omada üht liitumispunkti vee- ja kanalisatsiooniühenduste jaoks, seda mõtet kannab ka viidatud ÜVVKS § 8 lg 51. Käesoleval juhul ei ole hageja vaidlustanud kostja väidet, et nagunii on kinnistule (mille pindala on vaid 731m2 ja millel juba on kaks elumaja) rajatud mõlemale elamule veeühendus. Kohus ei näe hagejapoolseid mõjuvaid argumente, miks on vajalik veel kolmanda veeühenduse loomine ja kanalisatsioonitrassidega ühendamine, sh kaevetööd niigi väikese hoovialaga kinnistul. Kostja on õigesti märkinud, et täiendavate veeühenduste loomine ja kaevetööd häirivad tavapärast elu ja võivad ka tulevikus olla takistuseks vajalike rajatiste (kuurid vms) paigutamisele kinnistule. Asjaolu, et hageja on nõus katma kõik nimetatud töödega tehtavad kulud ja kinnitab, et kellegi omandit (rääkida saab aga ainult eriomandist) ei kahjustata, ei asenda kaasomaniku nõusolekut kõnealuseks tegevuseks ega saa olla aluseks kohtulahendiga sellise nõusoleku asendamisele. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.