Obsah (5)

§ 2§ 23§ 78§ 156§ 160

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 26.jaanuar 2018 Paide Tsiviilasja number 2-17-6477 Tsiviilasi OÜ S hagi AR, AR ja AR vastu kaas

§ 2

lg 1 p 1), ükskõik kumb abikaasa (ükskõik milline kaasomanik) saab kohtulahendi täitmiseks alustada täitemenetlust

§ 23

järgi ning kohtutäitur saab korraldada avaliku enampakkumise

-s sätestatud korda arvestades (

§ 78jj ja § 150 jj).

Samas on Riigikohus täpsustanud, et neid sätteid tuleb kohaldada kaasomandi lõpetamise kohtulahendi eripära arvestades. Sama ühisvaras või kaasomandis oleva asja enampakkumisel müümiseks saab alustada vaid ühe täitemenetluse. Hilisema avalduse alusel saab teine kaasomanik (ühisomanik) esmalt alustatud täitemenetlusega ühineda. Sellises menetluses on kumbki ühisomanik (kaasomanik) samal ajal nii sissenõudja kui ka võlgnik. Täitmisteate teisele ühisomanikule (või kaasomanikule) kättetoimetamine ja vabatahtliku täitmise tähtaeg (

§-d 24,25) annavad võimaluse korraldada varaeseme müük poolte kokkuleppel täitemenetluse väliselt, st eraõiguslikul alusel (AÕS § 641, § 74 lg 1, § 119 lg 1, § 120 lg 1). Enampakkumine on avalik-õigusliku tähendusega. Omand enampakkumisel müüdud kinnisasjale tekib

§ 156

järgi enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse kande tegemisega, st lepingut ei sõlmita ja vajalik ei ole ka notariaalne tõestamine. Kanded kinnistusraamatusse tehakse kohtutäituri avalduse alusel (

§ 160). Tulemi jaotamisel on erikorraks kohtulahendiga ettenähtud kord.

Üldjuhul on ette nähtud tulemi jagamine ühisomanike vahel võrdselt või kaasomanike vahel vastavalt nende mõtteliste osade suurusele. Kui kohus soovib ette näha teistsuguse tulemi jaotamise korra, nt kaasomandiosade eri väärtusest või neid koormavatest õigustest (esmajoones hüpoteegid) tulenevalt, tuleks ka seda kohtulahendis märkida. Tulemist kantakse esmalt täitekulud. Täitemenetluse siseselt on kõigi kaasomanike või ühisomanike nõusolekul võimalik müüa ese ka kohtutäituri kontrolli all, st eraõiguslikult (

§-d 102 ja 157). Tsiviilasi nr 2-17-6477 Käesoleva kohtuotsusega otsustas kohus müüa kinnistu avalikul enampakkumisel. Hageja taotlustest kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks nähtub, et hageja soovib avaliku enampakkumise läbiviimist kohtutäituri poolt. Arvestades, et jõustunud kohtuotsus, sh ka käesolev kohtuotsus, on iseenesest täitedokumendiks täitemenetluses ning igal kaasomanikul (igal käesoleva asja poolel) on seadusest tulenev õigus pöörduda kohtuotsuse jõustumisel selle täitmiseks (kinnitu müümiseks avalikul enampakkumisel) kohtutäituri poole, saab kohtutäitur korraldada avaliku enampakkumise

-s sätestatud korda arvestades. Seetõttu puudub vajadus reguleerida käesoleva kohtulahendi täitmise korda eraldi ja teisiti, kui see on sätestatud

-s. Seda enam, hageja ei ole esitanud ka sisulisi põhjendusi, miks peaks kohtulahendi täitmine täitemenetluses toimuma just hageja soovitud viisil. Hageja on üksnes väitnud, et täitmise korra kindlaksmääramine oleks mõistlik. Eeltoodut arvestades jätab kohus hageja taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks rahuldamata.

1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samas on Riigikohus korduvalt (lahendid nr 3-2-1-70-10, nr 3-2-1-138-08, nr 3-2-1-12-07) sedastanud, et kaasomandi lõpetamise asjades ei peaks kohaldama TsMS § 162 lg-t
2. Kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides ja menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda sellest, et kohus lõpetas kaasomandi ühe poole soovitud viisil. Riigikohtu arvates on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Lahendis nr 3-2-1-138-08 on Riigikohus aga märkinud, et siiski ei lõpetata kaasomandit võrdselt mõlema poole huvides olukorras, kus kostja palub jätta hagi rahuldamata, st kaasomand lõpetamata, kuid ei esita vastuhagi. Antud juhul kohus rahuldas hagi, seega tegi otsuse hageja huvides. Samas soovisid ka kostjad A R ja AR kaasomandi lõpetamist. Seega on kaasomandi lõpetamine vaieldamatult ka AR ja AR huvides. Kostja AR ei ole palunud jätta hagi rahuldamata, st kaasomandit lõpetamata ega ole avaldanud soovi, et kaasomand lõpetataks mõnel muul AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud võimalikul viisil. Seega on kaasomandi lõpetamine kohtu hinnangul ka kostja AR huvides. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et käesolev vaidlus on lahendatud kõigi poolte huvides, mistõttu on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik