KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Määruse tegemise aeg ja koht 24. juuli 2017, Pärnu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-17-6237 Menetlustoimin

§-des 338 ja § 363 esitatud kohustuslikud nõuded: puuduvad kohtu nimetus, poolte isikuandmed ja sidevahendid, selgelt väljendatud nõue jm; 2) vormikohasel blanketil hagiavaldus, milles on kirjas nõue „vähendada elatisnõuet 140 euroni alates 19.04.2017“ ja nõuet on põhjendatud ühe lausega „Soovin elatise suurust vähendada, kuna ma ei ole võimeline igakuiselt nõutud summat maksma“.

1. Elatise nõude vähendamise aluseks olevate asjaolude kirjelduse kohaselt alates 02.12.2014 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis 200 € kuus ning alates 19.02.2016 215 € kuus, kuid mitte Tsiviilasi nr 2-17-6237 vähem kui pool kuupalga alammäärast kuus. Praegu on hageja kohustatud maksma 235 € kuus. Lapse M. O.i esindaja S. O. esitas kothutäiturile avalduse tagasiulatuvalt aasta elatisraha (märts 2014 – veebruar 2015) 2400 eurot saamiseks (lisanduvad kohtutäituri tasud) ja teise nõudena 800 eurot (märts 2015 – juuni 2015). Alates maist 2015 hageja sai tööle xxxxx ning on sellest ajast tasunud igakuiselt elatisraha makseid nõutud summades, v.a veebruar 2016 (kuna hetkel puudub töökoht), mille kohta esitas S. O. ka 10.03.2016 täitmisavalduse, eirates omavahelist kokkulepet, milles hageja lubas kolme kuu jooksul võla tasuda ning oli juba esimese osamakse tasunud. Alates 20.03.2015 on hageja kohustatud tasuma teisele lapsele elatisraha 200, mida täidab igakuiselt. Kuna lapsed on hagejale võrdsed, siis on ta siiani tasunud kja teisele lapsele sama summa, mida nõuab M. O.i esindaja. Hetkel tasub hageja kahe lapse peale kokku 470 eurot. Igakuise elatisraha kõrvalt on hageja suutnud järkjärgult ka elatisraha võlgnevust kahandada. Alates oktoobrist 2016 on hagejal uus pere, kus lisaks elukaaslasele on veel kaks alaealist last. Hageja töötab siiani xxxxxx, aga nüüdseks xxxxxx tööd pole ning otsib tööd Eestis. Eestis on palgad madalamad ja sellega seoses ei ole hagejal võimalik enam sellises ulatuses elatisraha tasuda. Hagjea taotleb elatise vähendamist 140 euroni ühe lapse kohta.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 3401 lg 1 alusel kohus 03.07.2017 määrusega andis hagejale teistkordselt tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning jättis hagiavalduse seniks käiguta. Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et kohtule esitatud avaldustest ei nähtu

§ 459lg-s 1 sätestatud asjaolusid.

Kohus kohustas hagejat täiendavalt põhjendama hagi aluseks olevaid asjaolusid ja neid tõendama, esitama täiendatud hagiavalduse terviktekstina.

1. Hageja A. O.ile on kohtu 03.07.2017 määrus kätte toimetatud 03.07.
2. Puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaeg 14 päeva lõppes seega 17.07.
3. A. O. ei ole hagiavalduse puudusi kõrvaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. 03.07.2017 määruses kohus hoiatas, et kohtu nõudmiste määratud tähtpäevaks täitmata jätmise korral jätab kohus vastavalt

§ 3401lg-le 2 hagiavalduse menetlusse võtmata ja tagastab selle.

6.

§ 372

lg 4 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kohus märgib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses menetlusse võtmisest keeldumise põhjuse. Eeltoodu ja

§ 371

lg 1 p 9 alusel kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, sest on rikutud hagiavalduse olulisi vorminõudeid ja kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldatud. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja ei suuda M. O.ile nõutavas suuruse elatist tasuda. Vastupidi kirjeldatud asjaolude kohaselt hageja jätkuvalt maksab kahele lapsele elatist kokku 470 eurot ning on selle kõrvalt suutnud vähendada ka varasemat võlga. Seejuures hageja toob välja, et oma teisele lapsele maksab ta elatist rohkem, kui välja nõutud. Elatise suuruse muutmise hagiga ei ole võimalik muuta juba tekkinud võlgnevuse suurust. Väide, et Eestis teeniks hageja väiksemat palka kui xxxxxx, on hüpoteetiline. Elatise suuruse vähendamiseks ei anna alust hageja väide, et tema uues peres on ka elukaaslase kaks alaealist last. Seega annavad hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks aluse ka

§ 371

lg 2 punktid 1 ja 2, mille kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; või kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 7.

§ 372

lg 6 järgi juhul, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Hageja võib puuduste kõrvaldamise järel uuesti elatise suuruse muutmise nõudega kohtu poole pöörduda. Elektrooniliselt kohtule edastatud dokumente kohus reaalselt ei tagasta. 8.

§ 173

lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus jätab hagi menetlusse võtmata, jäävad menetluskulud

§ 168lg 1 kohaselt hageja kanda. Kostja ei ole menetluses osalenud, seega hageja kanda 2