lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub teatavakstegemisest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohtu menetluses on N. R. hagi R. R. vastu ühisvara jagamiseks. 25.09.2017 saabus kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissleping, mille kostja on digitaalselt allkirjastanud 23.09.2017 ja hageja lepinguline esindaja 25.09.2017. Pooled on kokku leppinud ühisvarasse kuuluvate kinnisasjade, kohustuste ja pangaarvetel olevate rahaliste vahendite omavahel jagamiseks. Kompromissleping sisaldab ka kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalikke poolte tahteavaldusi. Pooled loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õigusest. Pooled paluvad Pärnu Maakohtul
lg 1 p 4 alusel kinnitada poolte ühistest huvidest lähtudes esitatud kompromiss ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-6042 kohtumäärusega kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et on teadlikud
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, mille kohaselt ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab, et
lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab 3 Tsiviilasi nr 2-17-6042 üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.
lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kulud jäävad poolte endi kanda. Kohus täiendavalt kulusid ei jaota egamära kindlaks kulude suurust. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega.
lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus selles asjas riigilõivu 300 eurot.
lg 2 p 1 alusel kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab temale hagilt seadusega ettenähtud suuruses tasutud riigilõivust 50%, s.o 150 eurot.
lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.