10. Võlgnikul KAREL HELJAS´el tuleb Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale (e-post pmkparnu.menetlus@kohus.
Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. Asjaolud ja menetluse käik Pärnu Maakohtu 11.04.2017.a. määrusega kuulutati välja KAREL HELJAS pankrot. Nõuete kaitsmise koosolekul 14.06.2017.a. tunnustati nõudeid kogusummas 24 699,55 eurot. Pankrotihaldur koostas 18.08.2017.a. tsiviilasjas jaotusettepaneku ning teade jaotusettepanekuga tutvumise kohta ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.08.2017.a. Kohus kinnitas 06.09.2017.a. jaotusettepaneku. 19.09.2017.a. esitas pankrotihaldur
Aruande kohaselt tuginedes
§-le 158 teeb haldur tulenevalt
lg 2 ja § 158 ning vastavalt võlausaldajate otsusele kohtule ettepaneku:
nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses on tehtud järgmised väljamaksed: 1.
sätestatud aruande (30 min) ning - jaotusettepaneku (1 tundi ja 30 min) suhelnud võlgnikuga, kontrollinud võlgniku laekumisi ja teinud mittearestitava sissetuleku arvutusi ning ülekandeid (2 tundi), - koostanud menetluse lõpetamise aruande (2 tundi). Kokku on haldur kulutanud 9 tundi.
Samas oli võlgnik esitanud
lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt
KAREL HELJAS on käesoleval ajal töötu ja registreeritud Eesti Töötukassas. Tema sissetulekuks on pankrotimenetluse ajal olnud Töötukassa poolt makstav töötutoetus, kuid vastavalt TMS §-le 131 ei saa Töötukaasa makstavatele toetustele sissenõuet pöörata. Võlgniku sissetulekutest kinnipidamiste tegemisel tuleb arvestades asjaoluga, et tal on 1 alaealine laps. KAREL HELJAS´e pankrotimenetluses puudub müüdav pankrotivara ning arestitav sissetulek, millest lähtuvalt on oluliste vahendite pankrotivarasse laekumine lähiajal ebatõenäoline. Menetluses puuduvad vahendid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude väljamaksmiseks. KAREL HELJAS on ettenähtud tähtajal esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse ja tema puhul ei ole teada
lg 2 sätestatud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. KAREL HELJAS´e pankrotimenetluses ei ole ükski isik andnud nõusolekut usaldusisikuks hakkamiseks, millest lähtuvalt tuleb
lg 6 alusel jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 11.Maksejõuetuse põhjus Võlgnik KAREL HELJAS´e maksejõuetuse peamisteks põhjuseks on kolmanda isiku laenu käendamine ning 2008-2009 üldisest majanduslangusest tingitud sissetuleku kaotus. 12.Pankrotihalduri tasu ja vajalikud kulutused
lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 2 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. KAREL HELJAS´e pankrotimenetluses ei ole pankrotivarasse vahendeid laekunud.
lg 11 märgib, et juhul, kui kohus on kuulutanud välja pankroti
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
lõigete 1-3 alusel ning halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi. Käesoleva aruande p-s 6 on kirjeldatud halduri tegevused käesolevas pankrotimenetluses ning nendeks on halduril kulunud kokku 9 tundi. Juhul, kui arvestada halduri tasuks xxxxxxxxxxx /tunnis (lubatud kuni xxxxxxxxxxx/tunnis), on halduril õigus tasule summas xxxxxxxxxxx . Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis taotleb haldur tasu väiksemas ulatuses ning selle hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest.
lg 1 kohaselt määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
4 2-17-4946 Eeltoodust lähtuvalt teeb haldur kohtule ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks kokku xxxxxxxxxxx eurot ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxxning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest pankrotihalduri büroole OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo. 13. Menetlusabi taotlus Käesolevaga olen koostanud halduri aruande KAREL HELJAS´e pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotivaras vahendite puudumise tõttu on haldur taotlenud halduri tasu xxxxxxxxxxx € ning sellele lisanduva käibemaksu xxxxxxxxxxx hüvitamist riigi vahenditest. Halduri tasu xxxxxxxxxxx € ning sellele lisanduv käibemaks summas xxxxxxxxxxx palun mõista OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks välja menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, leiab, et see vastab pankrotiseaduse (
) § 158 lg 3 nõuetele, on põhjendatud ning KAREL HELJAS pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Võlgnikul puudub pankrotimenetluse jätkamiseks vajalik vara, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Pankrotimenetlus tuleb pankroti raugemise tõttu lõpetada kooskõlas
lg 4 sätetega, samuti tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi.
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohtule esitatud lõpparuandes on välja toodud iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille osas ei ole võlausaldaja raha saanud. Võlgnik ei ole ühelegi nõudele vastuväidet esitanud. Vastavalt
lg 5 märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Maksejõuetuse põhjuseks on kolmanda isiku laenu käendamine ning 2008-2009 üldisest majanduslangusest tingitud sissetuleku kaotus. Pankrotiseaduse mõistes on tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. KAREL HELJAS pankrotimenetluses ei ole pankrotivarasse vara laekunud. Haldur leiab, et tema tegevused käesolevas pankrotimenetluses ning nendeks on halduril kulunud kokku 9 tundi. Juhul, kui arvestada halduri tasuks xxxxxxxxxxx/tunnis (sh. maksud), on halduril õigus tasule summas xxxxxxxxxxx. Pankrotihaldur palub määrata halduritasuks xxxxxxxxxxx, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx. Võlgnik ei ole esitanud halduri tasu osas vastuväiteid. Kohus leiab, et halduri tasunõue on põhjendatud. Tulenevalt
lg 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena 5 2-17-4946 pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Sama paragrahvi 11. lõike järgi, kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Haldur on esitanud menetlusabi taotluse. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks tuleb rahuldada. Kohus määrab pankrotihalduri tasust hüvitamisele riigi vahenditest TsMS § 183 lg 2 sätestatud ulatuses, s.o summas xxxxxxxxxxx, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest tasuda Andrus Õnnik'u halduritasu xxxxxxxxxxx, millele lisandub käibemaks summas xxxxxxxxxxx. Tasu tuleb maksta OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo arvele, s.o büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlgnik KAREL HELJAS on esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
lg 1 järgi kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Kohtule on esitatud võlausaldajate üldkoosoleku protokoll 12.07.2017.a., mille järgi võlausaldajad koosolekul ei ole osalenud, millest saab järeldada, et võlausaldajatel puudub huvi usaldusisiku nimetamiseks.
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Seega jätab kohus tulenevalt
lg 6 usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
lg 3 sätestab, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel vabastab kohus pankrotihalduri.
lg 2 ja 3 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu hoidma oma varast eraldi ja vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele vähemalt üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgnik on kohustatud iga 6 (kuue) kuu järel esitama kohtule aruande, milles peab märkima: 1. 2. 3. 4. Elukoha aadressi ja kontaktandmed; Töökoha andmed ja viimase kuue kuu igakuine sissetulek (töötasu, toetused jms); Kui töökohta ei ole, siis mida on võlgnik teinud selleks, et sissetulekut saada; Kas ja kui suures ulatuses on võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid vastavalt kohtu kinnitatud jaotusettepanekule.
lg 4 alusel võib võlgnik enda tulust jätta endale 25 protsenti ja vastavalt
lg 2 alusel hoidma võlausaldajatele määratud raha oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
lg 5 alusel ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, so eelkõige täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 märgitud sissetulekut osas, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kohus hoiatab, et juhul, kui võlgnik kohtu määratud tähtaegadel kohtule teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (
6 2-17-4946 See tähendab, et andmete esitamise kohustuse rikkumisel lõpetab kohus kohustustest vabastamise menetluse ja võlgnikul jäävad sel juhul kohustused võlausaldajate ees alles. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.